TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2255 Otsuse kuupäev 31.01.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi E.K. kaebus Viru Vangla käskkirja 27.05.2010 nr. 6-3/1057-D „Kinnipeetav E.K. distsiplinaarkaristuse määramine“ peale haldusakti tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 20.01.2011, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta E.K. kaebus haldusasjas 3-10-2255 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 02.03.2011 Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus E.K. on pöördunud Tartu Halduskohtu poole, milles vaidlustab Viru Vangla käskkirja nr. 6.3/1057-D 27.05.2010 haldusakti tühistamise nõudes. Nimetatud käskkirja alusel on karistatud kinnipeetav E.K. distsiplinaarkaristusega VangS § 37 lg 1 alusel kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks koos piirangute kohaldamisega. Kinnipeetav E.K., kes paikneb Viru Vangla
- eluhoone S3 sektori kambris 7213, pani 29.04.2010 toime järgmise süüteo: keeldus talle käskkirjaga määratud sisekoristustöödest. Käskkirja kohaselt on kinnipeetavale tutvustatud töötingimusi ja näidati töövahendeid, temaga vesteldi tööalaselt. Vangistusseaduse § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui Vangistusseadus ei näe ette teisiti, VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimalusel vangla majandustöödel. Distsiplinaarkaristuse käigus on välja selgitatud, et puudusid asjaolud, mis annaks õiguse E.K. tööst keelduda ning seega on leidnud kinnitust, et E. K. on keeldunud tööst põhjendamatult ja süüliselt. Karistuse määramisel on arvesse võetud asjaolu, et E.K. on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, üks neist on tööst keeldumine E8 sektoris. Seega on E. K. korduvalt rikkunud VangS § 37 lg 1 nõuet. Viru Vangla käskkirjaga 28.04.2010 nr. 6.-2/310-T „Kinnipeetava E.K. majandustööle määramine“ on määratud E.K. tööle finants- ja majandusosakonda majandustööle abitööliseks (sektori S3 koristaja) alates 29.04.2010 kuni 30.07.2010 tunnitasuga kr. 9.
- Kaebuse esitaja taotleb kaevatava distsiplinaarkaristuse käskkirja tühistamist, kuna kaebaja ei ole mingit süülist tegu toime pannud ning asja menetlemisel on rikutud menetlusnorme. Kaebaja on märkinud, et Viru Vangla käskkirja 28.04.2010 nr. 6.-2/310-T tutvustamisel on ta koheselt keeldunud talle määratud tööst. Kaebaja on märkinud, et talle ei ole tutvustatud töötingimusi ning pole arvestatud kaebaja soovidega ega võimalustega. Kaebaja on vaidlustanud vaidemenetluses nii tööle määramise käskkirja kui ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja, kuid vaiet ei ole läbi vaadatud. Kaebaja on seisukohal, et talle töö määramine on vastuolus Põhiseaduse § 29, kuna selle rakendamisel ei ole täidetud kõiki norme ega protseduurireegleid, kedagi ei tohi sundida tööle vastu tema tahtmist. Kaebaja on arvamusel, et Viru Vangla on kord juba kaebajat sama asja eest karistanud – käskkiri 27.04.2010 nr. 6.-3/800-D, mille alusel paigutati kaebaja kartserisse VangS § 37 lg 1 alusel 7 ööpäevaks, kuna kaebaja keeldus tööle minemast, seega on tegemist ühe ja sama teo eest kahel korral karistamisega. Kaebaja on märkinud, et temale ei paku huvi talle pakutud töö vanglas ning tal on soov töötada talle sobival erialal ning teenida sellega elatist. Vangla poolt määratud töö on talle peale surutud, vastu tahtmist määratud ning riivab inimväärikust ja on alandav. Samas ei ole teda läbi vaadanud arst otsustamaks, kas kaebaja võib talle määratud tööd teha Kaebaja väidete kohaselt on antud asja menetlemisel menetleja jätnud tähelepanuta asjaolu, et kaebaja on palunud tööd metalli või puidutöölisena ning koristajatööd ei saa ta vastu võtta julgeolekukaalutlustel. Kaebaja viitab Riigikohtu lahenditele ja Euroopa Vanglareeglistiku REC
(2006)2 sätetele ning asub seisukohale, et karistada saab ainult süülise rikkumise korral ning distsiplinaarkaristust tuleb kasutada mõjutusvahendina äärmuslikel juhtudel. Distsiplinaarkaristuse kehtiva regulatsiooni eesmärk on tagada, et isik teaks mille eest teda on karistatud, karistus peab olema õiglane ja proportsionaalne. Kaebajale määratud karistus on ebaõiglane ning ei täida oma eesmärki, käskkiri on kaalutlusvigadega ning ei sisalda faktilisi ja õiguslikke aluseid. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja viitab VangS § 37 lg 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebaja on keeldunud põhjendamatult tööle asumast ning on seega rikkunud VangS § 37 lg 1 nõudeid. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud vanglatöötaja Ü.Soomlaisi ettekandega nr. 1811, mille kohaselt kaebaja keeldus tööle asumast ning E. K. on ise selgitanud, et ta keeldus tööst. Distsiplinaarmenetleja on kogunud asjas tõendeid ning tutvustas kaebuse esitajat distsiplinaarmenetluse protokolliga 24.05.
- Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise teo raskusastet, kaebaja varasemate karistusega kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Distsiplinaarkaristuse kohaldamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg 1, lg 2, lg 3 ja lg 4 ning lg 41 nõudeid. Vastustaja on märkinud, et kinnipeetaval ei ole õigus nõuda endale meelepärast tööd, vangla on kontrollinud kaebaja julgeolekut abitöölisena töötamisel E8 osakonnas ning tuvastas, et tegu oli üksnes ettekäändega mitte tööle asuda abitöölisena, mistõttu oli põhjendatud ka käskkirja 6.3/800-D alusel kartserisse paigutamine. Kaebajal on vale arusaam, et tegemist on topelt karistamisega ühe teo eest. Vangla on selgitanud, et tegemist on kahe erineva distsipliinirikkumisega, mida on käsitletud iseseisvatena ning eraldi on määratud ka distsiplinaarkaristused ning asjaolu, et distsipliinirikkumise iseloom on sama, ei tähenda, et karistatud on kaks korda ühe ja sama teo eest. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on proportsionaalne, arvestatud on ka varasemat distsiplinaarkaristuse määramist, kinnipeetav on näidanud negatiivset suhtumist talle pakutavasse töösse, töö eest makstakse töötasu, mis tähendab seda, et kinnipeetaval on võimalus hüvitada saadud töötasu eest kuritegudega tekitatud kahju. Antud juhul ei ole tegemist inimväärikuse alandamisega kui kinnipeetavat kohustatakse töötama, sest ka Euroopa Inimõiguste Kohus on välja öelnud põhimõtte, et riigil on kohustus tagada kinnipeetavatele sellised elamistingimused, mis austavad inimese väärikust ning samas koguneb töötades kinnipeetava vabanemisfondi regulaarselt raha, mis tagab, et kinnipeetaval on vabanedes olemas esialgsete kulude katteks rahalised vahendid. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja on esitanud 15.06.2010 vaide nr. 6-12/426 27.05.2010 käskkirja nr. 6.-3/1057-D vaidlustamiseks, mis kaebuse esitamise ajaks kohtule ei olnud vastustaja poolt veel läbi vaadatud. Asja materjalide kohaselt on Viru Vangla käskkirjaga 24.03.2010 nr. 6.-2/177-T E. K. tööle määratud finants- ja majandusosakonda majandustööle abitööliseks (sektori E8 koristajana) alates 25.03.2010 kuni 25.06.2010 tunnitasuga kr. 9.
- E. K. on keeldunud tööle asumast põhjendusega, et E8 osakonna koristajana töötades on ohus tema julgeolek. Vangla on kontrollinud asjaolusid ja kaebaja väiteid julgeolekuohu kohta ning asus seisukohale, et isikul ei ole ohtu asuda tööle E8 osakonnas koristajana, kaebaja poolt on toodud eelnimetatud asjaolu ainult ettekäändeks , et mitte tööle asuda. E. K. on karistatud Viru Vangla käskkirjaga 27.04.2010 nr. 6.-3/800-D kartserisse paigutamisega 7 ööpäevaks , kuna kaebaja keeldus tööle asumast. 29.03.2010 kella 10.05 paiku anti kinnipeetavale korraldus asuda tööle E8 osakonna koristajana, millest kaebaja keeldus. Kaebajale on süüks arvatud VangS § 37 lg 1 sätestatud nõude rikkumine. Alates 20.04.2010 paigutati E.K. üle E8 osakonnast osakonda S3 kaebaja soovi kohaselt. Viru Vangla 28.04.2010 käskkirjaga nr. 6.-2/310-T määrati kinnipeetav E.K. tööle finants- ja majandusosakonda majandustööle abitööliseks(osakonna S3 koristajana) alates 29.04.2010 kuni 30.07.2010 tunnitasuga 9.
- Viru Vangla 27.05.2010 käskkirjaga nr. 6.-3/1057-D on määratud kaebajale distsiplinaarkaristus kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks, kuna kaebaja pani toime 29.04.2010 S3 sektoris järgmise süüteo: keeldus talle käskkirjaga määratud sisekoristustöödest. Kaebajale on süüks arvatud VangS § 37 lg 1 sätestatud nõude rikkumine. Antud juhul ei ole tegemist ühe teo eest topeltkaristamisega, kuna kaebaja on toime pannud erinevatel aegadel kaks erinevat distsipliinirikkumist, mis küll on olemuselt sarnased kuid ei saa lugeda samaks, kuna tegemist on kahe erineva käskkirjaga, mille alusel on kaebaja tööle määratud ning kaebaja on teinud keeldumised tööle asumiseks 29.03.2010 ja 29.04.2010 , mille eest on kaebajat karistatud kahe erineva distsiplinaarkaristuse käskkirjaga ja määratud karistused on erinevad. Antud asjas vaidlustab kaebaja Viru Vangla käskkirja nr. 6.-3/1057-D 27.05.2010 nimetatud käskkirja tühistamise nõudes (kehtetuks tunnistamine) ning sama asja raames ei pea kaebaja õigeks ka kaebaja majandustööle määramist 28.04.2010 käskkirja nr. 6.-2/310-T alusel. Kaebaja on seisukohal, et tema teos ei ole süülist käitumist ning distsiplinaarkaristuse käskkiri on õigusvastane ning põhjendamatu, eelkõige peab kaebaja tema tööle määramist inimväärikust alandavaks ning talle mitte huvi pakkuvaks. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja aluseks on Vangistusseaduse § 37 lg 1 säte, mille kohaselt kui Vangistusseadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. Nimetatud sättest on ka Viru Vangla juhindunud. Töökohustustest on vabastatud VangS § 37 lg 2 sätestatud isikud, kelle hulka kaebaja ei kuulu. Kaebaja ei ole välja toonud ühtki mõjuvat põhjust, miks talle pakutav töö ei ole olnud vastuvõetav. Tööst keeldumise põhjus ei saa olla asjaolu, et kaebajale ei paku see huvi. Kaebaja väide, et ta ei saa julgeolekukaalutlustel asuda tööle, on põhjendamatu, kuna see on vangla poolt kontrollitud. Vangla on õigesti märkinud, et kinnipeetava töötamine vanglas on oluline osa vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisel ja tööst keeldumine on distsipliinirikkumine, mis näitab kinnipeetava üldist negatiivset hoiakut vangla korda ja suhtumist vangistuse eesmärkidesse. Vastustaja on märkinud, et kinnipeetavat on tutvustatud tööga ja näidatud töövahendeid. Töötamine sektori koristajana ei vaja eelnevat väljaõpet, piisab vaid töötingimuste instruktaažist, mida vangla üldjuhul ka teeb. Kaebaja on soovinud töötada puidu või metalli erialal, mille osas vangla väidete kohaselt kaebajal ka oskused puuduvad. Ka tööhõive ankeedist nähtuvalt ei ole kaebajal kokkupuudet metalli- ja puidutöödega. Samuti on kooskõlastatud meditsiiniosakonnaga kõik kinnipeetavate tööle määramise käskkirjad ning kui oleks leitud vastunäidustus tööle asumiseks koristustöödele, ei oleks vangla ka kaebajat majandustööle abitööliseks suunanud. Kaebaja viide Põhiseaduse § 29, et Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutse ja töökoht, on iseenesest õige, kuid antud juhul viibib kaebaja kinnipidamisasutuses, kus on kaebaja töö korraldus reguleeritud Vangistusseaduse sätetega, nagu on viidatud Põhiseaduse § 29 teises lõigus. Kui vanglal on pakkuda kinnipeetavale tema võimetele ja oskustele vastavat tööd VangS § 38 lg 1 mõistes, on kinnipeetav kohustatud seda tegema sõltumata sellest, kas see langeb kokku tema valikuga või mitte. Ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast järeldub, et kinnipeetavatelt töötamise nõudmine on õigustatud, kui see teenib nende ühiskonda taasintegreerimise eesmärki. Kuna majandustööle abitööliseks määramine annab kaebajale ka teenimise võimaluse, on see ka võimalus heastada tehtud kuritegudega tekitatud kahjud ning parandada vabaduses edaspidist toimetulekut. Ministrite Komitee soovitus Rec
(2006)2 liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta p. 5 ja p. 6 kohaselt peab vanglaelu olema viidud võimalikult lähedaseks ühiskonna positiivsele elumudelile ning isikute, kellelt on võetud vabadus, kinnipidamist tuleb korraldada selliselt, mis lihtsustaks nende taaslõimumist vabasse ühiskonda. Kokkuvõttes võib öelda, et distsiplinaarkaristus on määratud õiguspäraselt, kuna tuvastatud on, et kaebaja on 29.04.2010 S3 sektoris toime pannud süülise teo, mis seisnes selles, et kaebaja on keeldunud talle käskkirjaga määratud sisekoristustöödest. Kinnipeetav on ise selles osas selgituse andnud ning samas on juhindutud ka vanemvalvur Ü.Soomlaisi ettekandest nr. 1811 toimunu kohta. Käskkiri vastab haldusakti nõuetele, on piisavalt motiveeritud, välja on toodud õiguslikud ja faktilised alused, käskkiri on kaalutletud ja proportsionaalne. Arvesse on võetud asjaolu, et kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, nendest üks on tööst keeldumine E8 sektoris, mistõttu on VangS § 37 lg 1 rikkumine korduv. Menetlusnormide rikkumist asja menetlemisel kohus ei tuvastanud. Kaebaja väitel on jäänud välja selgitamata , et kaebaja on soovinud tööd metalli- ja puidutöölisena, mis vanglal on jäänud tähelepanuta. Kohus on seisukohal, et menetleja on kogunud kõik tõendid, mis sisaldavad informatsiooni E.K. tööeelistustest ja kogunud tõendeid ka kaebaja vihje kohta, mis puudutab julgeolekuohtu ning kontrollinud kas esineb meditsiinilisi vastunäidustusi tööle määramisel ja tuvastanud seega distsiplinaarmenetluse käigus, et kaebajal puudus mõjuv põhjus keelduda tööle asumiseks talle käskkirjaga määratud sisekoristustöödele. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata lähtuvalt HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6. Kohtunik Mare Priks