← Eesti

3-10-818/78

Obsah (8)§ 54§ 92§ 25§ 5§ 47§ 34§ 26§ 98

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Virkus, Lauri Madise ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-1

§ 54lg 2 või § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

3-10-818 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Akadeemia Hostel OÜ esitas 3. novembril 2005. a Tallinna Linnavalitsusele avalduse E. Vilde tee 90 ehitise teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamiseks. Akadeemia Hostel OÜ on ½ mõttelist osa ehitisest omandanud 8. septembri 2005. a müügilepingu nr 6591 alusel. Tallinna Linnavolikogu 14. juuni 2007. a otsuse nr 160 (tl 54-55) p-ga 1 otsustati Lasnamäe tn 14/Majaka tn 1 kinnistu võõrandamine tasuta kaebajale, kui on täidetud järgmised lepingutingimused: 1.1 kaebaja võõrandab Tallinna linnale tasuta ½ mõttelist osa E. Vilde tee 90 asuvast elamust; 1.2 kaebaja rekonstrueerib E. Vilde tee 90 elamu esimese ehitusjärgu oma kulul Tallinna linnalt selle eest hüvitist nõudmata vastavalt otsuse lisale 1 ning vormistab esimeses ehitusjärgus rekonstrueeritud elamu osale kasutusloa hiljemalt 30. novembriks 2007. a; 1.3 kaebaja rekonstrueerib E. Vilde tee 90 elamu teise ehitusjärgu oma kulul Tallinna linnalt selle eest hüvitist nõudmata vastavalt otsuse lisale 1 ning vormistab teises ehitusjärgus rekonstrueeritud elamu osale kasutusloa hiljemalt 31. maiks 2008. a; 1.4 Lasnamäe tn 14/Majaka tn 1 kinnistu osas on asjakohaste ametkondade poolt kinnitatud eskiislahendus, mis võimaldab eelnimetatud kinnistule ehitada kuni 45 m kõrguse(

  1. d)hoone(
  2. d)brutopinnaga mitte vähem kui 11 700 m2. Otsuse p-ga 2 otsustati E. Vilde tee 90 asuvast elamust ½ mõttelise osa omandamine kaebajalt ning elamu kaasomandi lõpetamine. Otsuse p 3 kohaselt pidid Tallinna linn ja kaebaja sõlmima hiljemalt ühe kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest Lasnamäe tn 14/Majaka tn 1 ja E. Vilde tee 90 elamust ½ mõttelise osa omandi üleandmise võlaõigusliku kokkuleppe, mille kohaselt Lasnamäe tn 14/Majaka tn 1 kinnistule ja E. Vilde tee 90 elamust ½ mõttelisele osale omandi üleandmiseks sõlmitakse asjaõigusleping hiljemalt 1 kuu jooksul pärast p-s 1.4 nimetatud tingimuste täitmist. Kui p-s 1.4 märgitud eskiislahenduse alusel ei ole nimetatud kinnistule kehtestatud detailplaneeringut hiljemalt 31. detsembriks 2008. a, välja arvatud kui detailplaneeringut ei ole kehtestatud kaebaja tegevuse või tegevusetuse tõttu, on pooltel õigus taganeda sõlmitud lepingust Lasnamäe tn 14/Majaka tn 1 kinnistu osas. 18. juulil 2007. a sõlmisid Tallinna linn ja kaebaja Lasnamäe tn 14/Majaka tn 1 kinnistu ja E. Vilde tee 90 elamust ½ mõttelise osa omandi üleandmise võlaõigusliku kokkuleppe (tl 2832), mille p-st 9.1 tulenes, et Lasnamäe tn 14/Majaka tn 1 kinnistu ja E. Vilde tee 90 elamust ½ mõttelise osa omandi üleandmiseks sõlmitakse asjaõigusleping hiljemalt 1 kuu jooksul arvates asjakohaste ametkondade poolt eskiislahenduse, mis võimaldab Lasnamäe tn 14/Majaka tn 1 kinnistule ehitada kuni 45 m kõrguse(
  3. d)hoone(
  4. d)brutopinnaga mitte vähem kui 11 700 m2, kinnitamisest. 7. jaanuaril 2010. a esitas kaebaja taotluse maa erastamistoimingute läbiviimiseks (tl 36), millele Tallinna Linnavaraamet vastas 5. veebruari 2010. a kirjaga (tl 39-40). 2. Akadeemia Hostel OÜ esitas 30. märtsil 2010. a Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebaja palus kohustada Tallinna Linnavalitsust viima E. Vilde tee 90 elamu juurde maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud lõpule kolme kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kaebuse põhjendused: 2

(12)3-10-818 Kaebaja esitas
  1. novembril
  2. a avalduse E. Vilde tee 90 asuva maa ostueesõigusega erastamiseks. Käesoleva ajani ei ole avaldust menetletud ega erastamistoiminguid läbi viidud. Maareformi seaduse (MaaRS) § 221 kohaselt peab kohalik omavalitsus tegema maa erastamisel seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoiminguid. Kohustatud kohalikuks omavalitsuseks on Tallinna linn, kelle esindajaks antud toimingutes on Tallinna Linnavaraamet. MaaRS § 23 lg 3 sätestab, et ostueesõigusega erastamise avalduse kohta tehakse otsus kolme kuu jooksul, arvates avalduse esitamisest. Avalduse esitamisest möödunud ca 4 aasta jooksul ei ole avaldust menetletud, mis on erastamistoimingute läbiviimiseks ebamõistlikult pikk aeg. Haldusorgan ei ole andnud rahuldavat põhjendust erastamistoimingute sooritamata jätmise osas ega teatanud ka ligikaudset aega, millal toimingud sooritatakse, rikkudes sellega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-t 2 ja §
  3. Kaebaja on korduvalt pöördunud vastustaja poole erastamisavalduse menetluse jätkamise küsimuses, kuid sellele vaatamata ei ole vastustaja erastamistoiminguid lõpule viinud, leides viivituse olevat põhjendatud. Vastustes kaebaja päringutele väidab vastustaja, et kuna
  4. juulil 2007 sõlmisid kaebaja ja Tallinna linn notariaalse kinnistu ja ehitise mõttelise osa võlaõigusliku vahetuslepingu ja avalduse kinnistule eelmärke kinnistamiseks, ehitise rekonstrueerimise kokkulepped, kinnistu hüpoteegiga koormamise võlaõigusliku lepingu ja avalduse eelmärke kinnistamiseks, ei ole võimalik selle lepingu kehtimisel maa ostueesõigusega erastamise menetlust jätkata. Vastustaja seisukoht on väär. Käesolevaks hetkeks on leping täitmata ja seda tulenevalt asjaolust, et Tallinna linn ei ole omapoolseid lepingulisi kohustusi täitnud. Tallinna linn ei ole tänaseni ostnud kaebajalt E. Vilde tee 90 elamut ega tasunud selle renoveerimiskulusid. See oli aga lepingus sätestatud Tallinna linna kohustusena. Olukord, kus erastamistoiminguid ei viida lõpuni selleks seadusega kohustatud isiku enda poolt seatud takistuste tõttu, ei ole aktsepteeritav. Kui haldusorgan keeldus viidatud lepingu täitmata jätmise tõttu erastamistoimingute läbiviimisest, oli ta kohustatud selle takistava asjaolu likvideerima ja võtma seisukoha erastamis- ja lepingu objekti omandamise osas, nagu ka lepingus oli kokku lepitud. Leping ei välista Tallinna linna kohustust maa erastada. Vastustaja käitumine on vastuolus hea halduse tavaga. Toimingute sooritamata jätmine kitsendab oluliselt kaebaja õigusi.
  5. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Vastuväited: Vastavalt Vabariigi Valitsuse
  6. novembri
  7. a määrusega nr 267 kinnitatud maa ostueesõigusega erastamise korra (Kord) p-le 4, teeb kohalik omavalitsus maa ostueesõigusega erastamisel seaduses ja Korras sätestatud eeltoiminguid, selgitades välja kõik maa ostueesõigusega erastamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud. Korra p 19 kohaselt lõppevad ettevalmistavad toimingud katastriüksuse moodustamise toimiku esitamisega riigi maakatastri pidajale katastriüksuse registreerimiseks ja ostueesõigusega erastamise toimiku esitamisega erastamise korraldajale. Korra p-st 19 tuleneb ka põhimõte, et eeltoimingute teostamise tähtaeg pikeneb, kui neid ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel lõpuni viia. Kui eeltoimingute lõpuleviimine viibib kohalikust omavalitsusest mitteolenevatel põhjustel, pikeneb vastavalt eeltoimingute teostamise tähtaeg. Nimetatud viivitustest on Tallinna Linnavaraamet kaebajat teavitanud. E. Vilde tee 90 maa ostueesõigusega erastamise toimikus sisalduvatest materjalidest nähtub järgnev. Esmase maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitas
  8. septembril
  9. a OÜ Fennovara. Hooneregistri
  10. juuni
  11. a tõendi kohaselt oli ½ hoone omanik OÜ Fennovara ja ½ osas Tallinna linn.
  12. juulil
  13. a kinnitas ½ ehitise uus omanik,
  14. juuli
  15. a notariaalse ostu-müügilepingu alusel Capital Kinnisvara OÜ, oma soovi ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamiseks. Perioodil 2001-2005 toimusid erinevad vaidlused, sh 3
(12)3-10-818 kohtuvaidlused E. Vilde tee 90 ehitise omandisuhete üle, kus olid osapoolteks nii Tallinna linn, Eesti Vabariik kui ka korteriomanikud. Kaebaja esitas
  1. novembril
  2. a avalduse sooviga jätkata maa ostueesõigusega erastamist. Omandit tõendava dokumendina esitati
  3. septembril
  4. a sõlmitud „Ehitise mõttelise osa müügileping ja märkuse kandmine ehitisregistrisse“. Selle lepinguga võõrandas Capital Kinnisvara OÜ kaebajale ½ mõttelist osa E. Vilde tee 90 asuvast ehitisest, samuti paluti kanda ehitisregistrisse märge, et kaebajale kuuluva mõttelise osa või terviku käsutamine (sh võõrandamine, koormamine jm) võib toimuda ainult osanike eelneval nõusolekul. Tallinna linna ja kaebaja vahel sõlmiti
  5. juulil
  6. a kinnistu ja ehitise mõttelise osa võlaõiguslik vahetusleping ja avaldus kinnistule eelmärke kinnistamiseks, ehitise rekonstrueerimise kokkulepped ning kinnistu hüpoteegiga koormamise võlaõiguslik leping ja avaldus eelmärke kinnistamiseks. Nimetatud leping oli muu hulgas suunatud sellele, et Tallinna linn omandab kogu E. Vilde tee 90 ehitise. Lepingu täitmine on tänaseni takerdunud. Kuna lõplikult pole selge, kuidas hakkab omand jagunema, ei ole võimalik ka maa ostueesõigusega erastamise menetlust jätkata. Ei ole selge, kui suures ulatuses tuleb maa ostueesõigusega erastada ja kui suures osas munitsipaliseerida. Enne ehitise omandi selgumist võib määrata ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja sihtotstarbe ning kanda selle katastrisse. Kui varasem maakasutus puudub, määrab kohalik omavalitsus selle maareformi käigus. Antud juhul varasem maakasutus puudub ning lähtuda tuleb Vabariigi Valitsuse
  7. juuni
  8. a määrusega nr 144 kinnitatud ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korrast. Kuna
  9. aastal tehtud esmase piiriettepaneku kohaselt jääb E. Vilde tee 90 krundi koosseisu ka asfaltplats, tuleb välja selgitada, kellele see kuulub. Tallinna Linnavaraamet on seda välja selgitamas. Lisaks pole selge, kuidas hakkab kulgema piir moodustatava maaüksuse lõuna poolt, kus see piirneb sotsiaalmaana munitsipaalomandisse taotletava maaga. Kui on selgunud üheselt ehitise omand, asfaltplatsi kuuluvus ning kõrvalasuva munitsipaalomandisse taotletava maa piirid, on võimalik jätkata ka E. Vilde tee 90 maa reformimist vastavalt omandisuhetele: teha erastamise eeltoiminguid, taotleda maa munitsipaalomandisse või viia mõlemaid menetlusi läbi paralleelselt. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et tegemist on lubamatu viivituse ja tegevusetusega ning et vastustaja
  10. veebruari
  11. a kirjas keeldutakse erastamise lõpuleviimisest. Vastustaja ei ole kordagi keeldunud maa ostueesõigusega erastamise menetluse lõpuleviimisest ning on olnud pidevas tegevuses, et küsimused lahenduse leiaksid. Erastamisavalduse lahendamise käigus on tõusetunud mitmeid lahendamist vajavaid probleeme, mille tõttu on korduvalt pöördutud erinevate ametiasutuste ja spetsialistide poole. Avalduse lahendamisel on järgitud õigusakte ning püütud teha kõik endast olenev E. Vilde tee 90 maaüksuse suhtes lahenduse leidmiseks. Nõue viia maa ostueesõigusega erastamise toimingud lõpule kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ei ole kooskõlas Korra p-ga
  12. Kord näeb ette, et kui eeltoimingute lõpuleviimine viibib kohalikust omavalitsusest mitteolenevatel põhjustel, pikeneb eeltoimingute teostamise tähtaeg ning kohalik omavalitsus informeerib erastamise korraldajat viivituse põhjustest. Kui erastamist on volitatud korraldama kohalikku omavalitsust, tuleb informeerida viivituse põhjustest volitajat. Kaebuse rahuldamise korral peaks vastustaja sooritama erastamise eeltoimingud kolme kuu jooksul sõltumata sellest, kas toimingute lõpuleviimine sõltub vastustajast või mitte.
  13. Tallinna Halduskohtu
  14. märtsi
  15. a otsusega kohustati Tallinna Linnavalitsust viima E. Vilde tee 90 elamu juurde maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud lõpule 4
(12)3-10-818 kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning vastustajalt mõisteti kaebaja kasuks välja menetluskulu 752 eurot ja 24 senti. Kohtuotsuse põhjendused: 1) kaebus on esitatud vastustaja tegevusetuse peale ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamisel. Vaidlust ei ole selle üle, et ehitis kuulub ½ mõttelises osas Tallinna linnale ja ½ mõttelises osas kaebajale. Kaebaja omandas ½ mõttelist osa
  1. septembri
  2. a müügilepingu alusel ning esitas erastamisavalduse
  3. novembril
  4. a.
  5. juuli
  6. a võlaõigusliku lepingu alusel on asjaõiguslepingud ehitise omandi üleandmiseks käesoleva ajani Tallinna linnast tulenevatel põhjustel sõlmimata. Kuigi algses vastuses kaebusele asus vastustaja seisukohale, et seoses lepingu täitmise takerdumisega ei ole võimalik jätkata ka maa ostueesõigusega erastamise menetlust, kuna pole selge, kui suures ulatuses tuleb maa erastada ja kui suures osas munitsipaliseerida, jõudsid pooled kohtumenetluse käigus üksmeelele selles, et sõlmitud võlaõiguslik leping ei takista maa erastamist. Siiski peab kohus vajalikuks käsitleda ka küsimust, kas ja millise seaduse alusel on kaebajal ehitise mõttelise osa omanikuna võimalik taotleda ehitise juurde maa erastamist; 2) olles viidanud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRakS) § 13 lg-le 3, MaaRS § 20 lg-le 1 ja § 28 lg 1 p-le 1 ning AÕSRakS § 12 lg-le 1, leidis kohus, et kuigi puudub norm, mis reguleeriks seda, kuidas toimub maa erastamine ja munitsipaalomandisse andmine ehitise puhul, mis on osaliselt munitsipaal- ja osaliselt eraomandis, võib järeldada, et ka sellisel juhul tuleb erastamisele ja munitsipaliseerimisele kuuluva maa suuruse kindlakstegemisel lähtuda isikute kaasomandi suurusest ehitises. Kuna kaebaja ning Tallinna linna mõtteliste osade suurused E. Vilde tee 90 ehitises on võrdsed, kuuluks kaebajale seega ostueesõigusega erastamisele ½ mõttelist osa ehitise teenindamiseks määratud maast ning sama suur mõtteline osa maast kuuluks Tallinna linnale munitsipaalomandisse andmisele. Vabariigi Valitsuse
  7. juuni
  8. a määrusega nr 133 kehtestatud maa munitsipaalomandisse andmise korra § 3 lg 4 sätestab, et kui kohalik omavalitsus taotleb MaaRS § 28 lg 1 p 1 alusel maa munitsipaalomandisse andmist ehitise kaasomanikuna, siis otsustatakse maa munitsipaalomandisse andmine pärast maa teistele kaasomanikele tagastamise või erastamise otsustamist. Seega ei pidanud kaebajale tema kaasomandi mõttelise osa suuruse maa ostueesõigusega erastamisele eelnema otsustust maa munitsipaalomandisse andmise kohta, mistõttu tuleb kindlaks teha, kas vastustaja on viivitanud maa erastamisega muudel põhjustel; 3) MaaRS § 221 lg-st 6 ning Korra p-dest 3 ja 4 ning III osast tulenevalt peab linnavalitsus määrama kindlaks ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid, määrama erastatava maa sihtotstarbe ning selgitama välja erastatava maaga seonduvad kitsendused, pöördudes vajadusel teiste asutuste poole. Korra p 13 alap 2 kohaselt juhul, kui ostueesõigusega erastamisele kuulub ehitise teenindamiseks vajalik maa, määratakse maa suurus ja piirid kindlaks ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korras sätestatu kohaselt. Tallinna Linnavaraameti
  9. veebruari
  10. a kirjast ilmneb, et E. Vilde tee 90 ehitisel varasem maakasutus puudus. Seega pidi kohalik omavalitsus määrama ehitise teenindamiseks vajaliku maa. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p 5 järgi on ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise aluseks muu hulgas maa ostueesõigusega erastamise taotlus. Vastav taotlus on vastustajale
  11. novembril
  12. aastal esitatud. Taotluse esitamisele järgnevad toimingud on sätestatud ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p-des 6-12; 3) vaidlust pole selles, et E. Vilde tee 90 asuva ehitise juurde ostueesõigusega erastatava maa täpne suurus on Tallinna linna poolt seni määramata.
  13. jaanuari
  14. a kohtuistungil vastustaja esindaja selgitas, et erastamise menetlus on pooleli maa piiride määramise juures, mistõttu esmane piiriettepanek (koostatud
  15. septembril
  16. a, tl 56) võib muutuda. Vastustaja selgituse kohaselt sõltuvad piirid sellest, kellele kuulub asfaltplats. On õige, et majaesise asfaltplatsi kuuluvuse küsimusest võivad oleneda erastamisele kuuluva maa piirid. Samas ilmneb vastustaja e-kirjadest (tl 121-122), et asfaltplatsi kuuluvuse küsimusega on 5
(12)3-10-818 vastustaja tegelenud vaid korra, pöördudes
  1. juunil
  2. a vastavate päringutega Mustamäe Linnaosa Valitsuse ja Tallinna Kommunaalameti poole. Muude vastustaja toimingute kohta asfaltplatsi kuuluvuse kindlakstegemiseks andmed puuduvad ning selliste toimingute tegemist ei ole väitnud ka vastustaja ise. Teiseks piiride määramist takistavaks asjaoluks on vastustaja pidanud selgusetust selles, kuidas hakkab moodustatava katastriüksuse piir kulgema lõuna poolt, kus see piirneb sotsiaalmaana munitsipaalomandisse taotletava maaga. Asja materjalidest ilmneb, et viidatud maa munitsipaalomandisse andmise taotlus on koostatud
  3. mail
  4. a (tl 70). Kohus nõustub vastustajaga, et kuna E. Vilde tee 90 ja 90a on külgnevad maaüksused, ei saanud vastustaja jätkata E. Vilde tee 90 teenindamiseks vajaliku maa piiride määramist enne, kui on lahendatud E. Vilde tee 90a sotsiaalmaana Tallinna linna munitsipaalomandisse andmise küsimus. Harju maavanema
  5. augusti
  6. a korraldusega nr 1299-k on taotletud maa antud Tallinna linna munitsipaalomandisse (tl 136). Seega võib erastatava maa suuruse ja piiride määramist takistada veel vaid asfaltplatsi kuuluvuse küsimus; 4) maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute teostamise tähtaega, selle pikenemist ja viivituse põhjustest informeerimist reguleerib Korra p
  7. Kohtu hinnangul on kaebajale maa ostueesõigusega erastamine viibinud ebamõistlikult kaua. Kohtuistungil nõustus vastustaja esindaja sellega, et erastamistoimingud ei seisa kaebaja taga, vaid neid peab tegema vastustaja. Samas selgitas esindaja, et menetlusega tegeletakse ja ta ei näe võimalust, kuidas kiiremini selgitada, kas asfaltplats kuulub maja juurde või on kellegi teise omandis; 5) kohtul tuleb reeglina kaebaja õigusi rikkuv vastustaja tegevus teha kindlaks kaebaja poolt kohtusse pöördumise aja seisuga. Kaebuse esitamise ajaks (
  8. märtsiks
  9. a) ei olnud vastustaja teinud ühtegi toimingut asfaltplatsi kuuluvuse selgitamiseks ega ka toiminguid E. Vilde tee 90a maaüksuse munitsipaalomandisse taotlemiseks, mistõttu nimetatud aja seisuga kuulunuks kaebus rahuldamisele. Kohustamistaotluse rahuldamiseks peab kohus siiski arvesse võtma ka kohtumenetluse kestel aset leidvaid faktilisi asjaolusid (
  10. mail
  11. a E. Vilde tee 90a munitsipaalomandisse andmise taotluse esitamine ja
  12. juunil
  13. a asfaltplatsi kuuluvuse kohta päringute tegemine). Kuigi munitsipaalomandisse andmise taotluse esitamine sisuliselt välistas E. Vilde tee 90 ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride kohese kindlakstegemise, oli vastustajal pärast Harju maavanema
  14. augusti
  15. a korralduse andmist võimalik kaebaja taotluse lahendamist jätkata. Kohus nõustub kaebajaga, et kolm kuud on piisav aeg, et teha võimalikke päringuid asfaltplatsi kuuluvuse kindlakstegemiseks. Asjaolu, et ükski asutus ega isik ei ole tunnistanud omandiõigust asfaltplatsile, ei tähenda, et kohalik omavalitsus peakski lõputult jääma nimetatud asjaolu kohta päringuid tegema ja seetõttu maa erastamisega ebamõistlikult viivitama. Negatiivset asjaolu (omandiõiguse puudumist) ei pruugi õnnestuda ka aastatepikkuste päringute tulemusena kindlaks teha. Asjas pole tõendeid, et lisaks
  16. a juunis teostatud päringutele oleks üldse mingeid toiminguid platsi kuuluvuse selgitamiseks tehtud. Päringute tegemist E. Vilde tee 90a maa munitsipaalomandisse taotlemise menetlus ei takistanud. Seega ei saa järeldada, et erastamise eeltoimingute lõpuleviimine on kuni käesoleva kohtuotsuse tegemiseni viibinud kohalikust omavalitsusest mitteolenevatel põhjustel. Vastustaja on ilmselgelt õigusvastaselt viivitanud kaebajale maa erastamise eeltoimingute tegemisega; 6) neil kaalutlustel rahuldab kohus kaebuse täielikult.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastavalt menetluskulude nimekirjale on kaebaja menetluskuludeks riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulu 11 520 krooni, kokku 11 770 krooni. Õigusabikulu kandmist tõendab õigusbüroo kassa sissetulekuorder ja riigilõivu tasumist maksekorraldus. 6

(12)3-10-818 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks halduskohtule. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kaebaja taotles, et kohus kohustaks Tallinna Linnavalitsust viima Tallinnas, Vilde tee 90 elamu juurde maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud lõpule kolme kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus rahuldas kaebuse ja kohustas Tallinna Linnavalitsust viima Vilde tee 90 elamu juurde maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud lõpule kolme kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest; 2) kohus rikkus menetlusnorme, jättes selgitamata Akadeemia Hostel OÜ kaebeõiguse olemasolu. Halduskohtusse pöördumise aluseks on kaebaja õiguste rikkumine või tema vabaduste piiramine. Tulenevalt AÕSRakS § 13 lg-st 3 ja MaaRS § 22 lg-st 1, saab maad ostueesõigusega erastada üksnes hoone omanik. Halduskohus ei uurinud, kas kaebaja oli kaebuse esitamise ajal Vilde tee 90 hoone omanik; 3) kohus ei kontrollinud kaebuse aluseks olevaid asjaolusid. Kaebaja soovis erastamisavalduse menetlemist ja erastamistoimingute läbiviimist aadressil Tallinn, Vilde tee
  2. Kohus ei kontrollinud, kas on üldse olemas hoone aadressiga Vilde tee 90 ja kas selle hoone aluse maa erastamiseks on esitatud avaldus. Vastustajale teadaolevalt ei ole Tallinnas sellist tänavat nagu Vilde tee, mistõttu ei saa olla ka hoonet aadressiga Vilde tee
  3. Kahjuks jäi ka vastustajal varem märkamata kaebaja poolt läbivalt esitatud olematu aadress. Erastamiskohustus olematu aadressiga hoone juurde võib tekitada kohtuotsuse täitmisel rohkesti arusaamatusi. Seetõttu on vastustaja arvamusel, et kohus on menetlusnorme oluliselt rikkunud ja see on toonud kaasa ebaõige lahendi. Vead ei ole kõrvaldatavad ringkonnakohtu menetluses ning seetõttu tuleb asi saata halduskohtusse uueks arutamiseks; 4) isegi kui eeldada, et aadressil Vilde tee 90 on hoone, mille juurde saaks maad ostueesõigusega erastada, ei ole nõue kooskõlas Korra p-ga
  4. Kord näeb ette võimaluse, et kui eeltoimingute lõpuleviimine viibib kohalikust omavalitsusest mitteolenevatel põhjustel, pikeneb vastavalt eeltoimingute teostamise tähtaeg. Kohtuotsuse kohaselt peab vastustaja igal juhul sooritama eeltoimingud kolme kuu jooksul, sõltumata sellest, kas eeltoimingute lõpuleviimine sõltub vastustajast või mitte.
  5. Akadeemia Hostel OÜ vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) ebaõige on vastustaja seisukoht, et kohus ei selgitanud välja kaebaja kaebeõiguse olemasolu. Kohtuotsuse p-s 15 kohus konstateeris vaidluse puudumist selle üle, et E. Vilde tee 90 ehitis kuulub ½ mõttelises osas Tallinna linnale ja ½ mõttelises osas kaebajale. Konstateering on õige, sest vastustaja ei ole kordagi esitanud menetluse kestel vastuväidet vaidlusaluse elamu omanike ringi kohta. Lisaks on kaebaja omaniku staatus tõendatud
  6. septembri
  7. a müügilepinguga, mis sisaldub vastustaja enda poolt kohtule esitatud katastriüksuse moodustamise toimikus ja millele kohus on otsuse p-s 15 viidanud. Seega on kaebaja omand tõendatud ja kaebeõigus kohtu poolt kontrollitud. Kuna kaebaja on elamu ½ mõttelise osa omanik, on tal tulenevalt AÕSRakS §-st 13 ja MaaRS § 22 lg-st 1 õigus maad ostueesõigusega erastada. Selle õiguse teostamist aga takistab vastustaja tegevusetus erastamiseks vajalike eeltoimingute läbiviimisel. Kohus on otsuse p-s 16 käsitlenud kaebaja õigust taotleda ehitise juurde maa erastamist ning leidnud, et kaebajal on see õigus olemas; 2) ebaõige on vastustaja väide, et kohus ei kontrollinud kaebuse aluseks olevaid asjaolusid. Väidetavalt jättis kohus kontrollimata, kas hoone asukohaga Vilde tee 90 üldse eksisteerib. 7
(12)3-10-818 Väide on kohatu ega ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. Vaidlusaluse hoone korrektne aadress on tõepoolest E. Vilde tee 90, kuid selline kirjaviga ei mõjuta otsuse sisu. Kõik osapooled said aru, millisest hoonest räägiti ja millise hoone juurde sooviti maad erastada. Vastustaja oli suuteline esitama vastuväited ja tõendid õige hoone kohta. Kaebaja osutab, et vastustaja enda
  1. veebruari
  2. a kirja pealkiri on „Vilde tee 90 maa erastamine“. Neil põhjustel on vastustaja poolt kohatu väita, et kohtuotsuse täitmisega võib tal tekkida probleeme. „E“ tähe puudumisest hoolimata on vastustajale teada, millise maa erastamise eeltoimingud ta peab lõpule viima. „E“ tähe puudumine kohtuotsuse resolutsioonis on ilmne ebatäpsus, mille saab halduskohus ise vastavalt

§ 25lg-le 6 ja Ts

MS § 447 lg-le 2 oma määrusega parandada; 3) ebaõige on vastustaja seisukoht, et kaebaja nõue pole Korra p-ga 19 kooskõlas. Vastustaja ei ole tõendanud, et ta ei saa viia eeltoiminguid lõpule objektiivsetel, vastustajast sõltumatutel põhjustel. Asfaltplatsi kuuluvuse selgitamine ei ole vastustajast sõltumatu asjaolu. Platsi kuuluvuse selgitamise toimingud pidanuks vastustaja tegema juba enne kohtuasja algatamist. Kui vastustaja ei suuda kolme kuu jooksul kindlaks teha isikut, kellele plats kuulub, tuleb asuda seisukohale, et see ei ole kellegi omandis. Omaniku (kelle olemasolu ei olegi kindel) mitteleidmine ei saa takistada erastamise eeltoimingute lõpuleviimist; 4) kaebaja esitas erastamisavalduse juba

  1. novembril
  2. a. Kuni kaebuse esitamiseni ei olnud vastustaja teinud ühtegi toimingut. Esimene sisuline toiming tehti alles
  3. mail
  4. a, s.o avalduse esitamist ca 4,5 aasta möödumisel, mis ületab nii seadusandja nimetatud kui ka mõistliku tähtaja erastamise eeltoimingute tegemiseks. Ühtegi objektiivset põhjust kolmekuulise tähtaja ületamiseks ei ole vastustaja esile toonud ega selle olemasolu tõendanud. Kaebaja hinnangul venitab vastustaja tahtlikult erastamistoimingute lõpuleviimisega.
  5. Kirjalikus menetluses avalduste ja seisukohtade esitamiseks määratud tähtajaks esitas kaebaja apellatsioonimenetluse kulude nimekirja ja kuludokumendid. Vastustaja esitas seisukoha kaebaja vastuse suhtes, märkides järgmist. Kaebust rahuldades kohustas kohus viima erastamise eeltoimingud lõpule Vilde tee 90 elamu juurde. Aadressi Vilde tee 90 ei ole olemas, seega ei ole olemas ka hoonet Vilde tee
  6. Kaebaja väitel mõtles ta siiski hoonet aadressiga E. Vilde tee 90, kuid ehitisregistri andmetel on käesoleval ajal elamu E. Vilde tee 90 omanikeks OÜ Capital Kinnisvara ja Tallinna linn. Seega ei ole kaebaja hoone E. Vilde tee 90 omanik. Kui möönda ka E. Vilde tee ja Vilde tee samasust, ei riku vastustaja tegevusetus kaebaja õigusi, tal puudub käesolevaks ajaks kaebeõigus ning menetlus tuleks lõpetada. Avaldustele ja seisukohtadele vastamiseks määratud ajaks esitas vastustaja vastuväited kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotlusele, leides järgmist. Esindaja kulu arvest ei selgu, et tegemist oleks just käesolevas asjas osutatud õigusabiga. Lisaks pole tegemist raamatupidamise algdokumendiga, kuna see ei vasta raamatupidamise seaduse § 7 nõuetele, nii nagu ka kassa sissetuleku order. Isegi kui möönda kulu kandmist, on see põhjendamatult suur. Kuna kaebajal oli esimese astme kohtus sama esindaja, ei vajanud ta aega kohtuotsusega tutvumiseks. Apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja seisukoha koostamiseks ei saanud kuluda 5,5 tundi. Põhjendatud ajakulu on 2,5 tundi. 8

(12)3-10-818
  2. novembril
  3. a esitasid Akadeemia Hostel OÜ ja Osaühing Capital Kinnisvara

§ 5ning Ts

MS §-de 210 ja 211 alusel taotluse lubada astuda menetlusse kaebuse esitajana Osaühingul Capital Kinnisvara ja jätta halduskohtu otsus tühistamata. Taotluse põhjenduste kohaselt võõrandati E. Vilde tee 90 elamu täitemenetluse käigus 2011. a septembris ning elamu uueks omanikuks on Osaühing Capital Kinnisvara. Elamu võõrandamine pärast halduskohtu otsuse tegemist ei muuda otsust õigusvastaseks ning lahendi tühistamiseks ei anna omaniku muutumine alust. Linnal tuleb maa erastada uuele omanikule. Taotlusele esitatud vastuses märgib vastustaja, et tegemist ei ole mitte kinnisasja, vaid vallasasjaga; elamut ei võõrandanud mitte kaebaja, vaid kohtutäitur; vastustaja ei saanud rikkuda Osaühing Capital Kinnisvara õigusi enne omandi tekkimist hoonele. Vastustaja nõustub Osaühing Capital Kinnisvara kaasamisega kolmanda isikuna. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 9.

§ 47lg 1 kohaselt lähtub ringkonnakohus otsuse tegemisel ja vormistamisel tsiviilkohtumenetluse sätetest. Ts

MS § 654 lg-st 1 tulenevalt kohaldatakse ringkonnakohtu otsusele esimese astme kohtu otsuse kohta sätestatut. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Lahendamata on seni kaebaja ja Osaühing Capital Kinnisvara taotlus lubada viimasel astuda menetlusse kaebuse esitajana. Vastustaja on nõustunud Osaühing Capital Kinnisvara kaasamisega menetlusse kolmanda isikuna.

  1. Vastustaja esitatud ehitisregistri andmestikust seisuga
  2. oktoober
  3. a ilmneb, et E. Vilde tee 90 omanikud on ½ mõttelises osas Tallinna linn ja ½ mõttelises osas Osaühing Capital Kinnisvara, kelle omandiõiguse aluseks on dokumendi kohaselt „Vallasvara enampakkumise akt täiteasi 031/2011/2911 12.09.2011 Katrin Vellet Tallinna kohtutäitur“. Käesolevas asjas vaieldav õigus – ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamise õigus – on ehitise omanikul ja seotud ehitisega, mille juurde maad soovitakse erastada. Ehitise võõrandamise korral läheb see õigus üle ehitise uuele omanikule.

-s reguleerimata küsimustes juhindub halduskohus tsiviilasjade hagimenetlusele kohaldatavatest sätetest (

§ 5lg 1). Ts

MS § 210 lg 1 näeb ette, et hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei mõjuta vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) iseenesest asja menetlust. Õigusjärglane võib vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel ning vastaspoole või õiguseelneja nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel (sama paragrahvi lg 3). 11. Õiguseelneja asemel menetlusse astumiseks vastustaja nõusoleku puudumise tõttu kaasab ringkonnakohus Osaühingu Capital Kinnisvara TsMS § 210 lg 3,

§ 34lg 4 ja § 14 lg 3 p 1 alusel käesoleva asja menetlusse kolmanda isikuna. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub 9

(12)3-10-818 TsMS § 210 ka olukorras, kus kohtutäitur korraldab poolele kuuluva asja võõrandamist. Seetõttu ei ole oluline vastustaja poolt rõhutatu, et elamu võõrandas kohtutäitur enampakkumisel. Küll aga nõustub ringkonnakohus vastustaja väitega, et tegemist ei ole kinnisasjaga, ja seetõttu ka seisukohaga, et viide TsMS §-le 211 pole asjakohane. AÕSRakS § 13 lg 1 näeb ette, et kuni maa kandmiseni kinnistusraamatusse ei ole õiguslikul alusel püstitatud ehitis, sealhulgas pooleliolev ehitis maa oluline osa ja seda loetakse vallasasjaks, kui seaduses ei sätestata teisiti. II
  1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on kohus kohustanud vastustajat maa ostueesõigusega erastamise toiminguid lõpule viima olematul aadressil; pole kontrollinud hoone, mille juurde saaks maad erastada, kaebajale kuulumist; on kohustanud erastamistoimingud kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates lõpule viima sõltumata sellest, kas erastamistoimingute lõpuleviimine sõltub vastustajast või mitte. Apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks alust. Halduskohus ei ole ebaõigesti hinnanud tõendeid, ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. Halduskohus on kohtuotsuse resolutsioonis kohustanud vastustajat „viima Vilde tee 90 elamu juurde maa ostueesõigusega erastamise toimingud lõpule kolme
(3)kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest (

§ 26lg 1 p 2)“.

Kohtuotsuse kirjeldavas osas on elamu aadressiks märgitud alguses E. Vilde tee 90 ja hiljem Vilde tee 90. Aadressi Vilde tee 90 kasutatakse läbivalt ka kohtuotsuse põhjendavas osas. Asjaolu, et kohus on otsuses kohati kasutanud aadressi E. Vilde tee 90 asemel aadressi Vilde tee 90, ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et tähise „E.“ puudumine kohtuotsuses on ilmne ebatäpsus, mis ei mõjuta kohtuotsuse sisu.

§ 25lg 6 kohaselt lähtub halduskohus otsuses vigade parandamisel tsiviilkohtumenetluse sätetest. Ts

MS § 447 lg 2 alusel parandab kohus määrusega igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Milliseid rohkeid arusaamatusi võib vastustajal kohtuotsuse täitmisega tekkida, vastustaja apellatsioonkaebuses ei selgita, kuid kui kõnealune ilmne ebatäpsus tõepoolest vastustajale arusaamatusi põhjustab, on tal võimalus taotleda Tallinna Halduskohtult ebatäpsuse parandamist.

  1. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, et kohus ei ole uurinud hoone, mille juurde maad erastada, kaebajale kuulumist. Kohus on konstateerinud vaidluse puudumist menetlusosaliste vahel selles, et kaebaja on E. Vilde tee 90 ehitise ½ mõttelise osa omanik, ning viidanud ka ehitise omandiõigust tõendavale dokumendile vastustaja esitatud maa ostueesõigusega erastamise toimikus. Korra p 11 alap 1 kohaselt lisatakse maa ostueesõigusega erastamise avaldusele ehitise omandiõigust tõendavad dokumendid. Kaebaja maa ostueesõigusega erastamise avalduses (E. Vilde tee 90 maa ostueesõigusega erastamise toimiku lk 120) on ehitise omandamise aluseks märgitud ehitise mõttelise osa müügileping nr 6591
  2. septembrist
  3. a, nimetatud leping on viidatud toimiku lehtedel 109-116, lisaks on kõnealuses toimikus ka ehitisregistri andmestik seisuga
  4. november
  5. a (tl 86), milles kajastatakse ½ mõttelise osa ehitisest kaebajale kuulumist. 10

(12)3-10-818
  1. Kirjalikus menetluses avalduste ja seisukohtade esitamiseks määratud tähtajaks esitas vastustaja seisukoha, et kuna käesoleval ajal on E. Vilde tee 90 ½ mõttelise osa omanik kaebaja asemel Osaühing Capital Kinnisvara, siis puudub kaebajal kaebeõigus ja menetlus tuleks lõpetada. Ringkonnakohus vastustajaga ei nõustu järgmistel põhjustel. TsMS § 210 lg 4 näeb ette, et kui eseme võõrandab hageja ja asjas tehtav otsus ei kehtiks TsMS § 460 kohaselt õigusjärglase suhtes, võib kostja hagejale esitada vastuväite, et hageja on nõudeõiguse kaotanud. TsMS § 460 lg 1 näeb ette, et jõustunud kohtuotsus kehtib ka isikute suhtes, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et otsus ei kehti menetlusosalise õigusjärglase suhtes, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest. Käesoleval juhul on Osaühing Capital Kinnisvara saanud pärast kaebuse esitamist ja esimese astme kohtu otsuse tegemist kaebuse esitanud Akadeemia Hostel OÜ eriõigusjärglaseks. Tulenevalt TsMS § 460 lg-st 2 kehtib kohtuotsus Osaühing Capital Kinnisvara suhtes eeldusel, et ta teadis E. Vilde tee 90 ehitise ½ mõttelise osa omandamise ajal, et Akadeemia Hostel OÜ esitas kaebuse ja asjas on tehtud kohtuotsus. See eeldus on täidetud, sest äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on Alexey (Aleksei) Poskachev (Poskatšev) nii Akadeemia Hostel OÜ kui ka Osaühing Capital Kinnisvara juhatuse liige. Aleksei Poskatšev on ühtlasi kaebaja nimel käesolevas kohtuasjas kaebaja esindaja volitajaks (tl 14). Kuna asjas tehtav otsus kehtib TsMS § 460 kohaselt õigusjärglase suhtes, ei saa vastustaja TsMS § 210 lg 4 alusel esitada vastuväidet, et kaebaja on nõudeõiguse kaotanud. Vastustaja soovil menetluse lõpetamiseks põhjendusega, et Akadeemia Hostel OÜ kaebeõigus on ära langenud, ei ole kohtul alust.
  2. Apellatsioonkaebuses korratakse halduskohtus esitatud seisukohta, et maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute lõpuleviimiseks kolmekuulise tähtaja määramine on vastuolus Korra p-ga 19, sest vastustaja peab kohtuotsuse täitmiseks eeltoimingud lõpule viima ka siis, kui nende lõpuleviimise võimalus vastustajast ei sõltu.

§ 98

lg 1 kohaselt võib kohus kohtuotsuse täitmiseks määrata tähtaja, mis hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisel. Halduskohus on seda käesolevas asjas teinud. Halduskohus tuvastas vastustaja õigusvastase viivituse erastamistoimingute läbiviimisel ning ainsa eeltoimingute lõpuleviimist takistava asjaoluna tõi vastustaja esimese astme kohtumenetluses lõpptulemusena välja E. Vilde tee 90 elamu esise asfaltplatsi kuuluvuse ebaselguse. Platsi kuuluvuse selgitamiseks on

  1. juunil
  2. a tehtud päring Tallinna Kommunaalametile ning samal päeval saadud vastus, et E. Vilde tee 90 katastriüksusesse ei jää Tallinna Kommunaalameti bilansilist vara (tl 121).
  3. juunil
  4. a on tehtud päring Mustamäe Linnaosa Valitsusele ning
  5. juunil
  6. a saadud vastuse kohaselt ei ole E. Vilde tee 90 ees olev asfalt MLOV bilansis (tl 122). Vastustaja
  7. novembri
  8. a vastuses kompromissettepanekule märgitakse, et kuna
  9. aastal tehtud esmase piiriettepaneku kohaselt jääb krundi koosseisu asfaltplats, tuleb välja selgitada, kellele see kuulub, nimetatud asjaolu on Tallinna Linnavaraamet välja selgitamas (tl 110).
  10. jaanuari
  11. a kohtuistungil selgitas vastustaja, et hetkel on takistuseks asfaltplats; kohtule on esitada kaks e-kirja järelepärimiste kohta; on püütud arhiivist leida dokumente, üleandmise-vastuvõtuakte; on väike võimalus, et need on olemas; vastustaja ei näe võimalust, kuidas kiiremini selgitada, kas plats on maja juurde kuuluv või kellegi teise omandis (tl 123 pöördel). Halduskohus leidis 11

(12)3-10-818 otsuses, et kolm kuud on piisav aeg, et teha võimalikke päringuid asfaltplatsi kuuluvuse kindlakstegemiseks. Sellele seisukohale ei ole apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitatud ega täpsustatud, milliseid vastustajast sõltumatuid asjaolusid peab vastustaja apellatsioonkaebuses silmas, leides, et kohus on toimingute lõpuleviimise tähtaja määramisel eksinud. Üldsõnaline väide, et kolme kuu jooksul tuleb toimingud lõpule viia ka siis, kui nende lõpuleviimine vastustajast ei sõltu, ei anna alust asuda seisukohale, et halduskohus on kohtuotsuse täitmise tähtaja määramisel eksinud. Kui kohtuotsusega erastamise eeltoimingute lõpuleviimiseks antud kolmekuulise tähtaja jooksul peaks tõepoolest ilmnema uusi asjaolusid, millega kohus ei saanud otsuse tegemisel arvestada, kuid mille tõttu ei ole vastustajal võimalik kohtuotsust täita, võib see olla oluline

§ 98kohaldamisel.

Nimelt näeb

§ 98

lg 3 ette, et kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest määrab kohus süüdiolevale protsessiosalisele rahatrahvi. Kui vastustaja ei ole kohustuse määratud tähtajaks täitmata jätmises süüdi, ei saa tema suhtes sanktsioone rakendada. Võimalus, et maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute sooritamiseks tekivad edasises haldusmenetluses ettenägematud takistused, ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. 17. Ringkonnakohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, mistõttu on kaebajal

§ 92lg-st 1 tulenevalt õigus taotleda apellatsioonimenetluse kulude hüvitamist.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on kaebaja apellatsioonimenetluse kuluks esindaja kulu 276,10 eurot. Kulu kandmise tõendamiseks on esitatud OÜ Hema Õigusbüroo

  1. oktoobri
  2. a arve nr TP031011 ja sama kuupäevaga kassa sissetuleku order nr 2-o. Vastustaja on menetluskulude temalt väljamõistmise taotlusele esitanud muuhulgas vastuväite, et kulu kandmise tõendamiseks esitatud kassa sissetuleku order ei vasta raamatupidamise seaduse § 7 nõuetele. Ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonmenetluse kulude väljamõistmise taotluse rahuldamata järgmisel põhjusel. Riigikohus on oma praktikas järjekindlalt rõhutanud, et halduskohtumenetluses peab olema menetluskulu kandmine tõendatud, kusjuures nt advokaadibüroo kinnitus arve tasumise kohta ei tõenda kulu kandmist, küll aga on aktsepteeritavaks tõendiks kassa sissetuleku order või pangakonto väljavõte (3-3-1-5-08; 3-31-39-08; 3-3-1-47-08; 3-3-1-48-08; 3-3-1-52-08; 3-3-1-89-08; 3-3-1-94-08). Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 kohaselt on raamatupidamise algdokument majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel sama lõike p 7 kohaselt peab olema majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist. Kaebaja esitatud kassa sissetuleku orderil (tl 184) puudub allkiri, mis kinnitaks raha laekumist. Orderi plangil ei ole pearaamatupidaja ega kassapidaja allkirja. Kohale, kus peaks olema kassapidaja allkiri, on trükitud „Tiina Pill“, mis pole vaadeldav isiku allkirjana. Selline kassa sissetuleku order ei tõenda, et apellatsioonimenetluse kulu on kaebaja poolt reaalselt kantud. Lauri Madise Virgo Saarmets Ruth Virkus 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.