2-11-5750/5

2-11-5750 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Katrin Saar Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2011.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-5750 Tsiviilasi UM avaldus nõusoleku saamiseks eestkostetava nimel tehingu tegemiseks Menetlustoiming Avalduse lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja UM(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isikud: AM(isikukood XXX, elukoht XXX); tema esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Tiina Mare Hiob ( Advokaadibüroo Tiina Mare Hiob OÜ, Tondi 1-306, 11313 Tallinn) TV(isikukood XXX, elukoht XXX); TM( isikukood XXX, elukoht XXX) Eestkosteasutus Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu ( Niine 2, 10414 Tallinn). Kohtuistungi toimumisaeg Ärakuulamine
2. september 2011.a RESOLUTSIOON
3. Rahuldada UM avaldus.
4. Anda UM nõusolek eestkostetava AM nimel AM kuuluva kinnisasja, asukohaga XXX(Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Rapla jaoskonna registriosa nr XXX), müügiks ja müügist saadud raha kanda AM arveldusarvele.
5. Anda UM nõusolek eestkostetava AM nimel AM kuuluva kinnisasja mõttelise osa asukohaga XXX, mille reaalosaks on korter nr 41 ( Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX) müügiks ja müügist saadud raha kanda AM arveldusarvele, millest UM poolt määratav osa hoiustada eestkostetava vara suurendamise eesmärgil.
6. Anda UM nõusolek eestkostetava AM nimel AM kuuluva kinnisasja mõttelise osa asukohaga XXX, mille reaalosaks on korter nr 41, kasutusse andmiseks. Kohustada UM andma eelnimetatud eluruum üürile sarnaste eluruumide keskmise üüritasuga, kuid mitte vähem kui 100 eurot, kusjuures kõrvalkulud jäävad üürniku kanda.
7. Urmas Maametsal tasuda korteriomandi kasutusse andmisest saadud raha AM arveldusarvele. 1 2-11-5750 Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja avaldaja nõue UM esitas Harju Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks eestkostetava varaga tehingute tegemiseks. Ta soovib müüa AM kuuluva 2-toalise korteriomandi XXX ja kinnistu 1014m2 ( elamumaa) XXX. Harju Maakohtu 14.02.2008.a määrusega on AM eestkostjaks määratud tema poeg UM tähtajaga 3 aastat. AM on paigutatud ööpäevaringsele hooldus- ja raviteenusele seotud kulud. AM oma kinnisvara ei kasuta. ja tasuda tuleb tema hooldusega Avaldaja palub kohtult nõusolekut eestkostjale kuuluva kinnisvara müügiks. Eestkostetava pensionist ja toetustest ei jätku kinnisvaraga seonduvate maksude ja hooldekodu arvete ning korteri kommunaal- ja hoolduskulude tasumiseks. Igakuulised kulud ületavad eestkostetava sissetuleku sõltuvalt aastaajast 150-230 eurot, mistõttu on eestkostetava kinnisvara müük hädavajalik. Täiendavalt kohtule esitatud taotluses palub avaldaja kohtult nõusolekut ka AM kuuluva korteri üürile andmiseks ja eestkostetava nimel üürilepingu sõlmimiseks, kui korterile ostjat ei leia. Eestkosteasutuse avamus Eestkosteasutuse Põhja-Tallinna Valitsuse arvamuse kohaselt on AM avaldus põhjendatud. AM on määratud sügav puue ning tema tervis on püsinud hooldekodus viibimise ajal ühesugune. Kodustes tingimustes ei ole võimalik tagada AM vajalikku hooldust. Ööpäevaringse hoolduse ja kõrvalabi eest hoolekandeasutuses tuleb maksta, kuid AM pensionist ei jätku selleks. AM ise oma kinnisvara ei kasuta ega ole võimeline ka kulusid tasuma. AM lapsed ei ole eestkostetava kinnisvarast huvitatud. Eestkosteasutuse hinnangul on otstarbekas realiseerida lisakulutusi ja kasutult seisev kinnisvara ja vara müügist saadava tuluga tagada AM vajalik ööpäevaringne hooldus. Võõrandamisest laekuv raha tuleb kanda AM arveldusarvele ja kasutada seda sihipäraselt eestkostetava huvides. AM esindaja arvamus Esindaja arvamusest nähtuvalt on UM avaldus põhjendatud. Eestkostetava vara müük kindlustab AM jätkuva sotsiaalteenuse turvatud ja hooldatud keskkonnas ning parema raviteenuse ja hoolduse. Kinnisvara müügist saadav summa tuleb kanda eestkostetava arveldusarvele. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud avaldaja, puudutatud isikud ja tutvunud eestkosteasutuse arvamusega, uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, asub 2 2-11-5750 seisukohale, et eestkostetavale AM kuuluvate kinnisasjade võõrandamistehingud ei kahjusta tema huve. Harju Maakohtu 14.02.2008.a oli AM üle seatud eestkoste ja eestkostjaks oli määratud kuni 14.02.2011.a avaldaja Urmas Maamets. Harju Maakohtu 23.05.2011.a määrusega on AMeestkostja volitusi pikendatud viieks aastaks. Eestkoste on seatud piiranguteta. Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusraamatu registri nr XXX väljatrükist nähtuvalt on XXX korteriomandi omanikuna kantud kinnistusraamatusse eestkostetav AM ja Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Rapla jaoskonna kinnistusraamatu registri nr XXX väljatrüki kohaselt on XXX ( endise nimega XXX) asuva kinnistu omanikuks samuti eestkostetav AM. PKS § 187 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust, käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi üleandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, üleandmisele või lõppemisele suunatud nõuet. Vaidlust ei ole selles, et eestkostetav viibib käesoleval ajal ööpäevaringsel hooldus- ja raviteenusel ning sellega kaasnevad igakuulised kulutused ülalpidamisele, ravimitele, hooldusele. Lisaks tuleb kanda eestkostetavale kuuluva korteri igakuised kommunaal- ja hoolduskulud ning kinnistu omanikumaksed. Hooldekodule tuleb igakuiselt maksta 479 eurot, millest AM igakuise sissetulekuga tasutakse 376 eurot ning ülejäänud 103 eurot tasub avaldaja. Korteriga seotud igakuised kulud on 32 eurot, millele lisanduvad kütteperioodil küttekulud 130 eurot. Need kulud tuleb tasuda eestkostjal. Eeltooduga on tõendatud, et eestkostetava igakuised kulud ületavad tema igas kuus saadavat pensioni ja toetusi, mistõttu kinnisvara võõrandamisega saadav tulu võimaldab eestkostjal tasuda eestkostetava ülalpidamise ja raviga ning kinnisvaraga seonduvaid kulusid eestkostetava oma vara arvelt ja kohtu hinnangul on sellest tulenevalt kinnisasja müügiks loa andmine põhjendatud. Avaldaja soovib võõrandada nii korteriomandit kui ka kinnistut. Korteriomandi turuväärtuseks spetsialisti arvamuse kohaselt on käesolevalt 29 000 eurot ja kinnistu turuväärtuseks 16 000 eurot- kokku on kogu kinnisvara väärtuseks 45 000 eurot. PKS § 183 kohaselt peab eestkostja eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama, samuti peab ta täitma vara arvelt sissenõutavaks muutunud kohustused. Harju Maakohtu 23.05.2011.a kohtumäärusega kohustati avaldajat eestkostetava hooldustingimused üle vaatama, leidma võimaluse nende parandamiseks või muu hooldusvõimaluse leidmiseks. Tulenevalt kohtumäärusega pandud kohustusest tuleb avaldajal eestkostetava hooldustingimusi parendada, mis eeldab kohtu hinnangul ka hooldusele tehtavate kulutuste suurendamist. Ärakuulamisel kinnitasid nii avaldaja kui puudutatud isikud, et kinnistul asub vaid vundament ja nemad kinnistut ei vaja ega soovi seal käia. Kinnistu on olnud müügis hinnaga 13 000 eurot, ostmise vastu huvi tuntud ei ole. Korter vajab avaldaja hinnangul remonti, mistõttu seisab ka tühjana ning eestkostetava lähedastest ei ole soovinud seda keegi kasutada. Avaldaja ja puudutatud isik TV peavad võimalikuks korterit üürile anda, kui kinnisasju ei võimalik võõrandada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et avaldus tuleb rahuldada ja avaldajale tuleb anda luba AM kuuluvate kinnisasjade võõrandamiseks tingimusega, et kinnisasjade müügist saadav raha kantakse AM arveldusarvele tema isikuhooldusega seotud vajalike kulutuste katmiseks ning korteriomandi müügist laekunud rahast eestkostja poolt määratud osas hoiustatakse eestkostetava vara suurendamise eesmärgil. 3 2-11-5750 Põhjendatud on avaldaja taotlus AM kuuluva korteri väljaüürimiseks ja üürilepingu sõlmimiseks loa andmine, kui korteri võõrandamistehingut ei ole ostja mitteleidmise tõttu võimalik sooritada. Üürileping tuleb sõlmida tingimusel, et üür korteri kasutamise eest ei või olla väiksem kui 100 eurot ja saadav üür tuleb kanda eestkostetava arveldusarvele. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluses avaldus lahendatakse Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasja menetlemisel kantud menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda, kuna lahend tehakse eestkostetava huvides. Katrin Saar kohtunik 4