3-11-2557/13

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2557 Otsuse kuupäev

1. aprill 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi D. Zi kaebus isiklike riideesemete mittevõimaldamisega Viru Vanglale poolt tekitatud 8000 euro suuruse kahju hüvitamiseks Kirjalik menetlus Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebaja: D. Z /isikukood xxx/ Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/ Resolutsioon Jätta D. Zi kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 07.05.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
3. 15.07.2011 esitas D. Z Viru Vangla isiklike asjade laole taotluse (tl 39) mitmete esemete hulgas ka nokamütsi väljastamiseks. Taotlusele kirjutatud märkes pole vanglaametnik seda soovi toetanud. 05.09.2011 kirjaga nr 6-10/32023-1 (tl 38) teatas Viru Vangla vastuseks D. Zi pöördumisele (tl 37), et talle vangla poolt antud vanglavormi komplekti kuulub ka müts, mistõttu isiklikke riietusesemeid ei väljastata. 10.10.2011 otsusega nr 6-16/32468-3 (tl 34-35) jättis Viru Vangla D. Zi taotluse (tl 31-32) 8000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise saamiseks rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 01.11.2011 esitas D. Z Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 3 p 2 kohase nõudega kaebuse (tl 1-2) paludes mõista Viru Vanglalt talle tekitatud kahju eest välja 8000 eurot. Kaebaja kirjeldas vanglariietuse puudustest tulenevaid probleeme ning väitis, et nendega rikub vangla tema vangistusseaduse § 49 lg 1, § 4’ lg 1 ja 2 ning põhiseaduse § 18 ja § 28 tulenevaid õigusi, põhjustab liigseid kannatusi ning moraalse ja kehalise tervise langust. Seejuures märkis ta eraldi ära kõrvetava päikese eest kaitsva soni vajalikkuse ning väitis, et on esitanud vanglale korduvalt taotluse saada see laost kätte.
5. Viru Vangla vastuses (tl 28-30) peeti kaebust põhjendamatuks, paluti seda mitte rahuldada ning kirjeldati vangistusseaduse § 46 lg 1, Viru Vangla direktori 05.09.2008 käskkirja nr 208 punktile 2, riigivastutuse seaduse § 1 lg 1, § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 tuginedes oma seisukohti mittevaralise kahju hüvitamise aluste ja vangla riietuse suhtes. Muuhulgas märgiti, et vangla väljastab hooajale vastava riietumise tarbeks piisavad riideesemed ja on loonud võimalused kanda vajadusel ka sooja aluspesu. Nokaga mütsi osas nõustuti, et päikesepaistelistel päevadel võib ilma selleta ebamugav olla, kuid leiti Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite seisukohtadele ja kaebaja tervisekaarti andmetele osundades, et see ei kvalifitseeru inimväärikuse alandamise ega piinamisena, külmetusnähte on tal esinenud minimaalselt, terviseprobleemide puhul on antud ravi ja tervisekahju ei ole tekkinud. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kinnipeetava riietega seonduv on reguleeritud vangistusseaduses, mille § 46 lg 1 ja 2 on kehtestatud, et üldjuhul kannab kinnipeetav vangla riietust, kuid oma kuludega riietuse puhastamise, korrashoiu ja reeglipärase vahetuse kindlustamise korral võib vanglateenistuse ametnik lubada ka isiklikku riietust. Niisuguse volituse andmise on tinginud vajadus arvestada vangla ja konkreetse kinnipeetava eripärast tulenevaid erisusi ning võimaldada põhjendatud vajaduse korral ka nende riietusesemete kandmist, mis pole antud vanglal poolt. Seega ei ole tegemist seaduseandja poolt täpselt ära piiritletud kohustusega anda oma riietuse eest hoolt kandma võimelisele kinnipeetavale õigus isiklike riietusesemete kandmiseks, vaid erandiga, mille juures peab hoolikalt kaaluma ja põhjendama, kas konkreetse kinnipeetava suhtes üldse esinevad põhjused, mis võimaldavad talle erandit teha. Viru Vangla direktor on 05.09.2008 käskkirjaga nr 208 kehtestanud loetelu neist isiklikest riietusesemetest, mis võivad kõigi selles nimetatud üksuste kinnipeetavatel kambris olla. Vastavate eraldi vormistatud käskkirjade (tl 52) alusel lubatakse kambrisse hooajaliselt ka sooja pesu.
7. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused sisalduvad riigivastutuse seaduse § 7 lg 1, milles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. D. Z pole oma taotluses (tl 39) nokamütsi saamise vajadust põhjendanud ega vastava toimingu tegemisest keeldumist kohustamisnõude esitamisega vaidlustanud. Kaebusest võib aru saada, et lisaks mütsi mittevõimaldamisele ei ole selle esitaja rahul ka sellega, et vangla poolt pakutav riietus ei anna tema arvates erinevate ilmastikuolude vastu piisavat kaitset, kuid seejuures ei ole ta väitnud ega tõendanud, et on peale nokamütsi soovinud veel mõne muu kinnipeetavate isiklike asjade lao nimekirjas (tl 40-41) oleva oma isikliku riietuseseme kambrisse saamist ja sellest oleks keeldutud. Samuti ei ole ta vaatamata vastavate rahaliste võimaluste puudumise kohta esitatud väitele, taotlenud sooja pesu saamist humanitaarabi korras (tl 36). Mittevaralise kahju hüvitamise alused on käsitletud riigivastutuse seaduse § 9 lg
8. Nende kohaselt saab süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral küll nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist, kuid vastava taotluse rahuldamine eeldab, et eelnevalt on tuvastatud avaliku võimu kandja õigusvastane käitumine, kahju tekkimine ning põhjuslik seos nende vahel. 2 D. Z kaebuse (tl 1-2) väidetest ja tuginemisest vangistusseaduse § 4’ lg 1 saab järeldada, et tema puhul on tegemist inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega tekkinud mittevaralise kahjuga. Seejuures on kaebajal aga jäänud arvestamata, et mitte igasugust piirangut või ebamugavustunnet, mida kinnipeetaval vanglas viibides kogeda tuleb, pole võimalik käsitleda tema väärikuse alandamisena. Mittevaralise kahju tekkimise saavad vastavad kannatused kaasa tuua vaid siis, kui vastav väärkohtlemine on piisavalt tõsine, ületab nii kestvuselt kui intensiivsuselt minimaalset raskusastet ja selle tagajärg on reaalne. Viru Vangla vaidlustatud tegevusel niisugune mõju puudub. Ilma nokamütsi ja kaebaja arusaamistele vastava riietuseta olemine ei saanud kuidagi põhjustada talle kaebuses viidatud põhiseaduse § 28 ja muudest seadusesätetest tulenevate õiguste rikkumist ega tekitada selliseid kannatusi, mis oleks rahaliselt mõõdetavad ja kuuluks riigivastutuse seaduse alusel mittevaralise kahjuna hüvitamisele. Sama kehtib ka tervise kahjustamise suhtes. Kaebuses D. Z üksnes viitab riietusest tulenevale haigestumise võimalikkusele, kuid ei ole väitnud, et ta ka tegelikult mõne riietuseseme puudumise tõttu haigestus. Seda pole teinud ta ka vanglale esitatud kahjunõudes (tl 31-32). Tema tervisekaardi andmetel rajanevatest õienditest (tl 43-44) nähtub küll mitmeid erinevaid terviseprobleeme, sealhulgas nohu, köha ja silmade punetust, kuid miski ei anna alust väiteks, et tegemist sai üldse olla ilmastikule sobiva riietuse või peakatte puudumise, mitte aga näiteks vastavale hooajale tavapärase viirusnakkusega. Tagantjärele ei ole seda enam võimalik usutavalt kindlaks teha ja seepärast ei ole täiendavate tõendite kogumine vajalik.
9. Eeltoodud järeldustel on D. Zi kaebus alusetu ja jääb täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumäärusega (tl 10) täielikult vabastatud kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud 400 euro suurusest riigilõivust. Viru Vangla oma menetluskulude kohta taotlust esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 3