Obsah (4)

§ 152§ 45§ 108§ 104

MÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Tallinna Halduskohus Monika Laatsit 16. aprill 2012. a, Tallinn 3-12-14

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja teatas 12. aprillil 2012 vastuseks kohtu nõudele, et soovib menetluse jätkamist, sest vastustaja ei ole oma eksimusi tunnistanud ning asja arutamata ei selgu, kas vaidlustatud korraldus oli õiguspärane ja kas haldusmenetluses rikuti kaebaja õigusi. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 152

lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. PMTK tunnistas

1. aprilli
2. a otsusega nr 6-4/445-8 oma
3. oktoobri
4. a korralduse nr 12.2-3/6904-10 kehtetuks, sest kontrollimenetlus, mille raames A.K.ilt teavet ja dokumente nõuti, on lõpetatud. Kohus leiab, et kuna vaidlustatud korraldus on kehtetuks tunnistatud, ei ähvarda kaebajat ka sunnivahendite kohaldamine selle korralduse täitmata jätmise eest. Seega on kaebaja kaebuse eesmärgi saavutanud ning

§ 152lg 1 p 4 sätestatud menetluse lõpetamise eeldused on täidetud.

5.

§ 152

lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Sisuliselt peab kohus menetluse jätkamise taotluse esitamise korral hindama, kas kaebajal oleks

§ 45lõikes 2 sätestatud alus samasisulise tuvastamiskaebuse esitamiseks.

Juhul kui on ilmne, et sellist õigust kaebajal olla ei saa, ei ole alust menetluse jätkamiseks ja menetlus tuleb lõpetada.

§ 45

lg 2 esimene lause sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

-i eelnõu seletuskirja kohaselt on uues seaduses tuvastamiskaebuse esitamise võimalusi kitsendatud, kuna tuvastamiskaebusest saadav kasu on sageli väike. Kaebaja soovib menetluse jätkamist, sest vastustaja ei ole oma eksimusi tunnistanud ning asja arutamata ei selgu, kas vaidlustatud korraldus oli õiguspärane ja kas haldusmenetluses rikuti kaebaja õigusi. Seega sisuliselt soovib kaebaja üksnes veenduda, et vaidlustatud korraldus oli õigusvastane. Kohtu arvates ei ole see põhjendus menetluse jätkamiseks piisav. PMTK

1. aprilli
2. a otsusest nr 6-4/445-8 selgub, et A.K.i suhtes ei tule uut samasisulist korraldust välja anda. Kohus peab seda maksuhalduri väidet usutavaks, sest kontrollimenetlus, mille raames A.K.ilt teavet ja dokumente nõuti, on lõpetatud. Seega ei ole kaebajal enam teabe ja dokumentide esitamise kohustust ning sunnivahendi kohaldamine vaidlustatud korralduse täitmata jätmise eest teda enam ei ähvarda. Pelgalt maksuhalduri haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine ei aita antud juhul kaasa kaebaja õiguste kaitsmisele. Samuti ei oleks tuvastamiskaebus kaebaja õiguste kaitseks tõhus vahend. Kui maksuhaldur nõuab mõnes muus kontrollimenetluses kaebajalt uuesti tõendeid või dokumente, on kaebajal võimalik vaidlustada uus haldusakt halduskohtus, taotledes haldusakti tühistamist ja sunnivahendite kohaldamise keelamist. Seetõttu tuleb haldusasja menetlus lõpetada hoolimata kaebaja taotlusest jätkata haldusasja menetlust. 6.

§ 108

lg 6 ja § 109 lg 1 alusel on kaebajal õigus menetluse lõpetamise korral taotleda menetluskulude hüvitamist. Menetluskulude hüvitamise taotlust ja menetluskulude nimekirja kaebaja ei ole esitanud (seega oleks need jäänud välja mõistmata ka siis, kohus oleks teinud asjas kaebaja kasuks sisulise otsuse) ning toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja ka välist õigusabi kasutanud. Nõustaja menetluskulude hüvitamist kirjalikus menetluses nõuda ei saaks (Riigikohtu 21. märtsi 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-5-12). Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu saab aga kaebajale

§ 104lg 5 p 4 alusel tagastada.

Monika Laatsit