Obsah (6)

§ 162§ 267§ 657§ 654§ 230§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm Otsuse tegemise aeg ja koht 08.02.2012, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-45727 Dowell-

§ 162lg 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebus

1. Hageja palub tühistada Harju Maakohtu otsuse ja saata asja maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Kohtu väide, et kuivõrd hageja ei täitnud 16.01.2008 ja 18.01.2008 lepinguid, siis esitas kostja kohtutäiturile täitmisavalduse, ei ole millegagi põhjendatud. Hageja esitas 26.08.2010 kohtuistungil kohtule taotluse võtta asja materjalide juurde hagiavalduse täiendus ja samuti selles esitatud väidete tõendamiseks ka täiendavad tõendid. 27.08.2010 maakohtu määrusega jäeti rahuldamata hageja taotlus tõendite asja juurde võtmiseks. Haginõue põhineb asjaolul, et pooled on 23.04.2008 sõlmitud protokolli p-s 11 kokku leppinud hüpoteegi kustutamises, võlasumma tasumise tähtaja pikendamises ja kohustuse täitmata jätmise tagajärgede muutmises. Seega on esialgne kostja nõue (tuleneb 16.01.2008 lepingust) ümber kujundatud teist liiki nõudeks, millele kohtu poolt hinnangu andmata jätmine on ebaõige. Vastasel juhul on kostja käitunud ebaausalt hageja suhtes, viinud teda tahtlikult eksitusse lubadustega osta hagejalt XXXX kinnistu ja kustutada hageja võlg (tuleneb 16.01.2008 lepingust).
3. Kohus leidis, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja poolt sundtäitmisele esitatud nõue oleks rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud, viitega TMS § 221 lg 1 sõnastusele. Maakohus eksis, tõlgendased TMS § 221 lg-t 1 kitsendavalt. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral tuleb arvestada asjaolu, et TMS § 2 lg 1 sätestab täitmisele esitamise seisukohast erinevaid täitedokumente. Osa täitedokumentide korral (eelkõige kohtulahendid) on poolte vahel tekkinud vaidluse enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud kohus. Seetõttu on ka mõistetav TMS § 221 lg 2 sätestatud oluline piirang sellise täitedokumendi sundtäitmise vaidlustamiseks täitemenetluse käigus. Samas on osa täitedokumentide korral (eelkõige notariaalselt tõestatud lepingud) tegemist olukorraga, mil ükski sõltumatu organ ei ole poolte vaidlust enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist läbi vaadanud. TMS § 221 lg-t 1 tuleb tõlgendada laiendavalt ning lubada võlgnikul esitada hagi ka sellise põhjendusega, et sundtäitmisele võetud nõue on peale selle tekkimist ümberkujundatud. Praegusel juhul on kohtutäiturile täitmiseks esitatud notariaalselt tõestatud leping. Laiendav tõlgendamine võimaldaks võlgnikule efektiivsemat õiguskaitset. Arvestada tuleb ka sellega, et hagi esitamiseks on TMS § 221 lg 3 järgi sätestatud lühike aegumistähtaeg. Lühikese aegumistähtaja eesmärk on selgitada enne täitemenetluse tegelikku toimumist, kas täitedokumendi täitmine on lubatav. See aitab vältida tulevast võimalikku tagasitäitmist.
4. Kohtu väide, et lepingueelsete läbirääkimiste protokollist taganemiseks tehtud avalduse tühisuse tuvastamist ei ole kohtul võimalik hinnata, on ekslik. Kohus peab lepingueelsete läbirääkimiste protokollist tekkinud õigusi ja kohustusi tuvastama, siis saab kohus hinnata ka lepingueelsete läbirääkimiste protokollist taganemiseks tehtud avalduse kehtivuse asjaolusid. Hageja ei nõustu kohtuga selles, et justkui ei ole hageja tõendanud, et kostja suhtes kehtiks lepingueelsete läbirääkimiste protokollist tulenevad õigused ja kohustused. Hinnata tuleb protokolli teksti, kus on kostja nimeliselt ära toodud, koos muude asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega. E. Ä osas taotles hageja tema vande all ülekuulamist ja nii tuleb hageja taotlust mõista.

§ 267

lg 1 sätestab, et pool, kes ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid esitanud, võib asjaolu tõendamiseks taotleda vastaspoole või kolmanda isiku vande all ülekuulamist. Juriidilise isiku puhul võib vande all üle kuulata selle seadusliku esindaja. 7 23.04.2008 sõlmitud lepingueelsete läbirääkimiste protokolli p-s 11 sisalduv kokkulepe on allkirjastatud kostja juhatuse liikme E. Ä poolt. Kostja vaidles vastu sellele, et 23.04.2008 sõlmitud protokolli p. 11 näol oleks tegemist kostjale siduva kokkuleppega. Seepärast tuleb hagejal nimetatud asjaolu tõendada E. Ä vande all ülekuulamise teel.

1. Hageja ei nõustu kohtuga selles, et hageja saab esitada vaid selliseid vastuväited, mis põhinevad pärast nõude tekkimist ilmnenud asjaoludel, mis täitmist ei võimalda. Kuna praegusel juhul ei ole täitedokumendiks kohtulahend, ei kohaldu ka TMS § 221 lg-s 2 sätestatud piirang. Kohtul tuleb vaadata poolte vahelisi õigussuhteid tervikus. Arvestada tuleb olulisi asjaolusid, mis puudutavad XXXXXX kinnistu ostmislubadusi. Arvestada tuleb ka neid tehingu dokumente, mis on poolte vahel 06.10.2004 sõlmitud ehitise müügilepingust tuleneva müügihinna 490 000 krooni tagastamise ja kahju hüvitamise nõude osas tehtud, milline fikseeriti Harju Maakohtu 25.09.2007 määrusega. Hageja on nimetatud õigussuhte (06.10.2004 sõlmitud ehitise müügilepingust tuleneva müügihinna 490 000 krooni tagastamise ja kahju hüvitamise nõue) osas esitanudki vastavad dokumendid, mida kohus peab hagi lahendamisel sisuliselt analüüsima. Poolte praegusi suhteid tuleb vaadata kogumis sellega, kuidas on pooled käitunud enne täitmisele esitatud lepingu sõlmimist, sõlmimise ajal ja pärast seda. 06.03.2008 hageja tehtud 500 000 krooni suurune makse kostjale ja detailplaneeringu kulude tasumine hageja poolt kostja kasuks vähendasid samuti hageja võlga. Ekslik ja hagimaterjaliga vastuolus on kohtu järeldus, et hageja ei ole tõendanud, et 154 986,08 krooni ulatuses oleks nõue täidetud, samuti on ekslik kohtu järeldus, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et poolte vahel oleks kokku lepitud asendustäitmine 586 627,72 krooni ulatuses. 23.04.2008 sõlmitud lepingueelsete läbirääkimiste protokolli punktis (v) on märgitud hageja võla suuruseks 337 500 krooni.
2. Arusaamatu on maakohtu väide, et hageja ei ole tõendanud notariaalses vormis tagatiskokkuleppe muutmist. 16.01.2008 leping ei ole oma olemuselt notariaalselt tõestatud leping. Seega said pooled seda lepingut muuta, selleks ei olnud vaja muuta tagatiskokkulepet ega hüpoteegilepingut. Pooled muutsidki nimetatud lepingut 23.04.2008 sõlmitud lepingueelsete läbirääkimiste protokolli p-s
4. Põhjendamata on kohtu järeldus, et kohus jätab tähelepanuta hageja väited liialt suure viivise ja intressi kohta. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga on võimalik taotleda ka viivise vähendamist. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-64-09 leidnud, et üheks materiaalõiguslikuks vastuväiteks, millega põhjendada TMS § 221 lg 1 alusel esitatavat hagi, võib olla ka ebamõistlikult suur leppetrahv VÕS § 162 lg 1 järgi. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et VÕS § 162 kohaldub ka viivise suhtes. Samuti on võimalik vaidlustada intressi suurust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-137-06 leidnud, et alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest. Nimetatud sätted on kohus jätnud sisuliselt kohaldamata.
5. Kostja soovib sisuliselt saada raha 16.01.2008 lepingu järgi: põhiosa 312 500 krooni, intress 106 519,80 krooni, viivis alates 15.04.2009 167 607,92 krooni, kokku 586 627,72 krooni. 19.08.2008 lepingu järgi: põhiosa 70 800 krooni, intress 3540 krooni, viivis 30 628,08 krooni, leppetrahv 50 000 krooni, kokku 154 968,08 krooni. Viivis, leppetrahvid ja intressid ei ole sellises ulatuses põhjendatud. Vastus apellatsioonkaebusele
6. Kostja vaidles apellatsioonkaebuse vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 8
7. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt

§ 657lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

41. Apellatsioonkaebuses on hageja korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti. Erinevalt hagejast, leiab kolleegium, et maakohus on käsitlenud hageja poolt kahtluse alla seatud sundtäitmise vajalikke eeldusi ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei saa hageja poolt esitatud nõuet rahuldada. Kuna esimese astme kohus on kõigile hageja seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

42. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et maakohtu järeldused peavad ringkonnakohtu hinnangul paika nii sundtäitmise aluseks olevate tehingute kehtivuse kui täidetavuse osas. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja poolt esiletoodud asjaolud kolmandate isikute vaheliste kokklepete kohta ei saa mõjutada käimasolevat täitemenetlust. Hageja väited sundtäitmise aluseks olevate tehingute muutmise kohta ei ole tõendamist leidnud ja seepärast ei saa kohus nendega hagi lahendamisel arvestada. Sama kehtib ka hageja väidete kohta kahju hüvitamise nõuete olemasolu ja tasaarvestuse olukorra esinemise kohta. Kohtumenetluses tasaarvestamise avalduse tegemisel ei piisa üksnes paljasõnalistest väidetest tasaarvestamise olukorra tuvastamiseks. Tasaarvestuse eeldusi (vastastikuste samaliigiliste nõuete olemasolu ning aktiivnõude sissenõutavust ja passiivnõude täidetavust) tuleb kohtule ka kohtumenetluses esitatud nn protsessuaalse tasaarvestamise avalduse esitamise korral tõendada üldises korras.

§ 230

lõike 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja väidetavate nõuetega mittearvestamine käesolevas menetluses ei välista hageja õigust esitada oma nõudeid kostja või hageja väitel tehingutega seotud kolmandate isikute vastu iseseisvas hagimenetluses.

1. Vastuseks hageja väitele, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks annab alust hageja mittenõustumine kokkulepitud ja kostja poolt 50% ulatuses vähendatud määras viivist maksta, selgitab kolleegium, et viivise nõude rahuldamisel tuleb pidada silmas viivise eesmärki, mis peab tagama poolte vastastikust huvi kohustuse tähtaegse täitmise vastu. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivise kokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada (RKTK otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05). Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja poolt taotletav viivis ebamõistlikult suur ega ebaproportsionaalne. Arvestada tuleb üldise praktikaga viiviste vähendamisel, mille kohaselt on kohtud lugenud ülemääraseks ja ebamõistlikult suureks viivist, mis ületab põhivõla ja intressi suurust (nt lahendid 3-2-1-66-05, 3-2-1-72-05 ja 3-2-1-92-05).
2. Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.
3. Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Iko Nõmm Margo Klaar Gaida Kivinurm 9