) § 396 lg 1 mõttes ning 17.12.2007 tarbijakrediidilepingu
Lepingud vastavad laenulepingu ja tarbijakrediidilepingu erisätete nõuetele. Kuivõrd lepingu täitmise osas erinormid puuduvad, tuleb lähtuda
üldsätetest.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses ning
Õiguskaitsevahendina on tulenevalt
§-st 100 ja § 101 p-dest 1,4,6 võlausaldajal lepingu rikkumise korral õigus nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Swedbank on kostjalt nõudnud kohustuse mittetäitmisel ja täitmisega viivitamisel lepingu täitmist, kuid tulemusteta.
lg 1 sätestab tarbijakrediidilepingu osas, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on pank nõudnud viivist
Laenulepingu erakorralist ülesütlemist reguleerib
lg 1 p 1, mis sätestab, et laenuandja võib laenulepingu erakorraliselt üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega. Sama lõike p 2 kohaselt on laenuandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui laenusaaja intressi ei maksa. Käesolevas asjas oli laenusaaja hagiavalduse kohaselt viivituses üheksa üksteisele järgneva intressi maksega. Seega on pangal alus leping erakorraliselt üles öelda. Pank andis ülesütlemiseks mõistliku täiendava tähtaja
Eelduslikult on järgitud ka
§-s 196 sätestatud nõudeid. Kuivõrd kostja enda 10.05.2011 vastuses panga väidetele vastuväiteid ei esitanud, eeldab kohus, et laenulepingu ülesütlemiseks oli alus, ülesütlemise korda on järgitud ning seega toimus ülesütlemine kooskõlas seadusega. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemist reguleerib
lg 1, mis sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täieliult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on tarbijale edutult andnud vähemalt kahenädalase 2 täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Lepingu ülesütlemise avalduse saatis pank kostjale 13.04.2010, hoiatades, et loeb lepingu üles öelduks kui võlgnevusi ei tasuta ajaks 28.04.2010. Hageja pole välja toonud, mitme järjestikuse makse tasumisega kostja viivituses oli, ent kuivõrd kostja oma 10.05.2011 esitatud kostja vastuses ega kohtuistungil vastuväiteid pole toonud, eeldab kohus, et ka tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks oli alus, ülesütlemise korda on järgitud ning seega toimus ülesütlemine kooskõlas seadusega. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et Swedbank AS hagi KT vastu on põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 määrab menetluskulude jaotuse hagimenetluses, lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt eeltoodust tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Maie Seppo kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.