lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED 1. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 26.jaanuaril 2012 (tl 41). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ferratum Estonia OÜ ja kostja 05.10.2006 kiirlaenulepingu mobiiltelefoni tekstisõnumi (sms) teel, mille kohaselt Ferratum Estonia OÜ andis kostjale laenu maksetähtajaga 04.11.2006 ning kostjal oli kohustus laen tähtaegselt tagasi maksta. Ferratum Estonia OÜ on nõuete loovutamise lepinguga loovutanud antud nõude hagejale. Kostjale on saadetud ka teade nõude loovutamise kohta. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste p –le 8.3 kohustub laenutaotleja laenu mittetähtaegsel tasumisel tasuma laenuandja poolt laenutaotlejale saadetud meeldetuletuskirjade saatmise eest teenustasu. Kostja on omapoolsete rahaliste kohustuste täitmisel langenud viivitusse. Vastavalt lepingule on kostja kohustatud kohustuse täitmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,02 % päevas. Neil asjaoludel nõuab Intrum Justitia Debt Finance AG hagis L. S. vastu VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg 1, 3; 101 lg 1 p 6 alusel põhivõlgnevuse 239, 67 euro, võla sissenõudmisega seotud kulude 23, 97 euro ja perioodi eest 05.11.2006- 28.11.2011 eest viiviste 88, 63 euro tasumist. Lähtudes
§-st 367 taotleb hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks viivised alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni eest 0,02 % päevas põhinõudelt (239, 67 eurolt). Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad kostja laenutaotlusest, laenu ülekandekorralduse ja laenu üldtingimused; nõude loovutamise lepingu; teatise nõudeloovutamise kohta, kostjale esitatud võlateatised (tl 7-22). VÕS § 164 lg 1, 2 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Vastavalt VÕS §-dele 8 lg 2; 76 lg 1,3; 100 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 3. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb
Neil asjaoludel kuulub hagi
lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 352, 27 eurot (sh põhivõlgnevus 239, 67 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 23, 97 eurot; viivised perioodi 05.11.2006-28.11.2011 eest 88, 63 eurot) ning arvestades
sätestatud alates hagi esitamisest, so 29.novembrist 2011 viivis 0,02 % päevas tasumata põhinõudelt kuni põhinõude 239, 67 euro täitmiseni. Kohus peab mõistlikuks piirata, et lisanduv viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 88, 63 eurot) kokku ei tohi ületada põhinõude summat. Tulenevalt
Kohus, rahuldades hagi, jätab
Vastavalt
1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures
lg 4 kohaselt ei kohaldata
lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
Hageja on taotlenud menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63, 91 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47, 93 eurot (tl 7,8).
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt
lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagihinda arvestades tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel 63,91 eurot. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuluna välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47, 93 eurot. Tulenevalt
p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata
lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Kohtute Infosüsteemi (KIS) kohaselt on tsiviilasjas nr 2-0939813 hageja esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku ja Ferratum Estonia OÜ vahel 05.10.2006 sõlmitud kiirlaenuleping mobiiltelefoni tekstisõnumi teel tekkinud võlgnevuses põhinõudes 3750 krooni, so 239, 67 eurot. Pärnu Maakohtu 31.märtsi 2010 määrusega on nimetatud tsiviilasjas jäetud rahuldamata
lg 2 p 3 alusel Intrum Justitia Debt Finance AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus L. S. vastu. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja esitanud samas nõudes hagi kohtusse 29.novembril 2011, seega oluliselt hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu, mistõttu ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse kulu 47, 93 eurot. 5. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades
1 lg 3 sätestatut, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 63, 91 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise tasumata menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures kohus peab mõistlikuks piirata, et viivisenõue ei või ületada menetluskulu nõuet. Tulenevalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.