jaanuaril 2012 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks (tl 86). Avalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku summas 770,34 eurot. Avaldusest nähtuvalt on hageja menetluskulud riigilõiv 383, 47 eurot ning õigusabikulud. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist nelja arve- müügitšekk alusel kokku summas 386, 87 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED 3. Kohus on andnud arvestades
S. menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete esitamiseks kohtule 7 päeva jooksul, alates kostjale avalduse kättetoimetamisest (tl 91). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos määrusega vastuväidete esitamise õigusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 24. jaanuaril 2012 (tl 93). Seega on kostja teadlik vastuväite esitamise õigusest. Kostja ei ole määratud tähtpäevaks kohtule vastuväiteid esitanud. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED 3.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist.
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt
Hageja on hagiavalduse esitamisel, arvestades
§-s 124 lg 1; RLS § 56 lg 1 (menetlustoimingu ajal kehtinud) sätestatut, tasunud hagihinnalt, so 28 000 kroonilt, so 1 789, 53 eurolt, riigilõivu 6 000 krooni, so 383, 47 eurot (tl 6). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus hageja põhjendatuks kohtukuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 383, 47 eurot. 4. Vastavalt
p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata asja keerukust, menetlusele kulunud aega ja piirmäärasid, kuid samuti kulude põhjendatust ja vajalikkust
Vastavalt
lg 4 kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Määruse nr 137 § 1 lg 1 võimaldab kuni 1 789, 53 eurose tsiviilasja hinna korral teistelt menetlusosalistelt esindaja kuludena sisse nõuda maksimaalselt 1 600 eurot. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-112-09 leidnud, et õigusabikulude kohta tuleb esitada dokument, millest nähtuks õigusabikulude osutamisele kulutatud aeg ning tehtud toimingud. 2
-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda
-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Arvel nr 11 märgitud teenuste kirjelduste kohaselt on arve esitatud juriidilise konsultatsiooni eest. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud 28.10.2010 arve nr 12 - hagiavalduse koostamise eest. Seega on hageja esitanud arve nr 11 28.09.2010 õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses, mistõttu kohus ei loe käesolevas asjas hageja esindaja põhjendatud õigusabikuluks summat 38, 35 eurot. Hageja taotleb õigusabi hüvitamist ka arve-müügitšekk nr 12 alusel, 28.oktoobrist 2010 summas 76, 69 eurot, arve on esitatud hagiavalduse koostamise eest ( tl 87); arve-müügitšekk nr 13 alusel, 23.detsembrist 2010 summas 31, 83 eurot, arve on esitatud seisukoha koostamise eest kostja vastusele tsiviilasjas nr 2-10-55743 ( tl 89) ja arve-müügitšekk nr 4 alusel, 05.aprillist 2011 summas 240 eurot, arve on esitatud tsiviilasja nr 2-10-55743 ajamise eest Tartu Maakohtus (tl 90). Kohus leiab, et arvestades hagiavaldust ja vaidluse asjaolude olemust, on käesolev tsiviilasi suhteliselt keskmise keerukusastega. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse 1,5 lehel (tl 45), vastuse kostja seisukohale 1 lehel (tl 21). Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja esindaja osalenud 05.aprillil 2011 ja 05. juulil 2011 toimunud kohtuistungitel. Kohtuistungite protokollide kohaselt kestis 05. aprilli 2011 kohtuistung 1,5 tundi ja 05. juuli 2011 kohtuistung kestis 1 tunni ning 10 minutit. Seega arvestades hageja esindaja poolt esindamisel tehtud menetlustoiminguid ja eeldatavalt selleks kulunud aega, loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja õigusabikuluks
5. Neil asjaoludel leiab kohus, et kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda, tuleb kostjalt K. P. välja mõista L. S. kasuks menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitaisel 383, 47 eurot ja hageja esindaja kulu 348, 52 eurot, seega kokku menetluskulu 731, 99 eurot. Tulenevalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.