Obsah (6)

§ 403§ 230§ 231§ 5§ 367§ 174

2-11-10246 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2012 kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-10246 T

§ 403määras kohus 14.02.2012 määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses.

Pooltele on antud tähtaeg kõikide asjas tähtsust omavate dokumentide ja avalduste esitamiseks. Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel. 2 2-11-10246 9.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 231

lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

1. Kostja rentis aadressil XXX, Tallinn ruume alates 01.09.
2. Pooled lõpetasid eelmise rendilepingu ja sõlmisid 01.10.2010 uue rendilepingu aadressil XXX, Tallinn paiknevate ruumide rentimiseks. Punkt 2.1 järgi pidi kostja tasuma igakuiselt renti 257,69 eurot ning p 2.3 alusel kõrvalkulusid. Punkt 2.2 alusel kohustus hageja kustutama varasema rendilepingu alusel tekkinud võlgnevuse summas 5 890,73 eurot ja viivise 1 178,15 eurot maksegraafiku järgi. Punktis 2.6 lepiti kokku viivisemääras 0,2% tasumisele kuuluvast summast päevas (tl 5-8, tõlge 41-44). Leping öeldi hageja poolt üles 02.03.2011 (tl 17, tõlge 36).
3. Kostja vastuväited rajanevad väitel, et hageja nõude aluseks olevaid arveid ei ole kostja kätte saanud. Kostja leiab, et lepingu (tl 41-44) p 5.4 järgi oleks arved tulnud edastada tähitud kirjaga või isiklikult allkirja vastu. Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu ning leiab, et arved tuleb lugeda kostjale kättetoimetatuks. Lepingu p 5.4 sätestab: „ … Kirjalikud teated saadetakse teisele Osapoolele tähitud kirjaga posti teel või antakse teisele Osapoolele kätte allkirja vastu. Kirjalik teade loetakse teisele Osapoolele edastatuks, kui selle postitamise hetkest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva“. Kohtu arvates on ekslikult kostja samastanud p-s 5.4 kirjeldatud „teated“ poolte igasuguse kirjaliku suhtlemisega, s.h. arvetega. Kuivõrd poolte ühine tahe on vaidlusalune, lähtub kohus lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-s 4 sätestatud mõistliku isiku printsiibist. Kohus peab äärmiselt ebatõenäoliseks, et mõistlikud isikud lepiksid kokku tavapäraste arvete esitamise sedavõrd kulukal ja ajamahukal viisil nagu tähitud kirjaga või isiklikult allkirja vastu edastamine. Taoline kokkulepe oleks praktikas ääretult ebatavaline ning miski ei viita poolte tahtele anda arvete edastamisele selline vorm. Eelnevat seisukohta toetab ka lepingu sätete süstemaatiline analüüs. Punkt 5.4 paikneb lepingu osas nr 5 „Lõppsätted“, mis käsitleb eelkõige lepingu muudatuste kirjalikku vormistamist, lepingu rikkumisega seotud teadete kirjalikku esitamist ning vaidluste ja lahkarvamuste lahendamist. Lepingu osa nr 5 käsitleb lepingu lõppemise ja muutmisega seonduvaid erandlikke (poolte lepingulisi kohustusi oluliselt muutvaid või lõpetavaid) tahteavaldusi, mitte aga tavapärast arvete esitamist lepingu täitmise käigus. Kohus leiab, et pooled ei ole rendilepingus kehtestanud arvete esitamisele kohustuslikku vormi. Arvete kättetoimetamisel tuleb lähtuda seaduse üldnormidest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 3 kohaselt lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostja ei ole vaidlustanud, et arved pandi kostja postkasti. Äriühingu kohustuseks on muuhulgas kontrollida ka saadetud posti. Kohus leiab, et kostjale esitatud arved tuleb lugeda kostjale kättetoimetatuks ning seega pidi kostja olema teadlik arvete sisust.
4. Viivise tasumise kohustust ei muuda kohtu arvates asjaolu, et 01.10.2010 saldoteatisel nr 10-87 on kirjas lause „Võlgnevus viivise osas on 0,00 EEK“. Võlgnik võiks vabaneda viivise tasumise kohustusest selle nõude hea usu põhimõttega vastuolu tõttu, kui võlausaldaja käitumine on põhjustanud kindla veendumuse, et võlausaldaja on oma viivisenõudest loobunud. Käesoleval juhul sellist olukorda esineda ei saa. Saldoteatisel on vahetult eeltoodud lause kõrval märgitud „Perioodil 01.01.10-01.10.10 viivis on arvestatud 11098,54 EEK“, seega on viivisevõlgnevus saldoteatisel tegelikult märgitud. Samuti nähtub teatisest, et see on informatiivne, saldoteatis ei ole lõplik nõudedokument. Teatises on hageja palunud kostjal võrrelda eeltoodud saldot oma raamatupidamise andmetega ning see kinnitada. Kui saldo ei ühti kostja andmetega, on hageja palunud erinevusest teatada. Kohtu arvates ei saanud kostjal sellest dokumendist tekkida veendumust, et hageja viivist temalt ei nõua.
5. Hageja esindaja esindusõiguse kohta märgib kohus järgmist. Korteriühistuseadus, Mittetulundusühingute seadus, TsÜS ega ükski muu kehtiv materiaalõiguse akt ei nõua, et juriidilise isiku juhatuse liikme sõlmitud tehingud kehtivad üksnes selle konkreetse juhatuse liikme volituste 3 2-11-10246 ajal. Vaidlust ei ole, et volikirja allkirjastamise hetkel 01.02.2011 oli hageja juhatuse liikmel AZ õigus sellist tehingut (õigusabi teenuse osutamise lepingu sõlmimine) teha. Juhatuse koosseisu muutumine või muudatused volitustes ei muuda tagasiulatuvalt seda tehingut.
6. VÕS § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmist ning viivist. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes kohtule esitatud tõenditest peab kohus hageja põhi- ja viivisenõudeid põhjendatuks (tl 11- 16, 19, 54, 55, 152). 28.02.2012 menetlusdokumendis on hageja oma nõuet täpsustanud ning märkinud 28.02.2012 seisuga põhinõudeks 5767,51 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviseks 4524,41 eurot. Kohus võtab arvesse, et kostja on tasunud osa nõudest (tl 130-137, 159), mille osas hageja on esitanud nõude vähendamise 28.02.
7. Seega rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 5 767,51 eurot. Kuivõrd sissenõutavaks muutunud viivise esitas hageja 28.02.2012 seisuga arvestades kostja menetlusaegseid makseid, siis viivise suurust kohus ei muuda ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 4524,41 eurot.

§ 367

alusel mõistab kohus välja ka viivise 0,2% tasumata põhivõlgnevuselt päevas alates 29.02.2012 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud 15. Hagiavalduses on hageja palunud menetluskulud välja mõista kostjalt. Kooskõlas

§-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maire Lukk Kohtunik 4