§-st 206 lg-st 2 ja 430 soovivad Pooled lõpetada tsiviilasja 2-11-44094 Kompromissiga. Kompromissi kohaselt: Paluvad Pooled kohtul teha käesolevas tsiviilasjas kirjalikus menetluses osaotsus, millega lahutada T. P.-i ja K. P.-i abielu. Hageja loobub nõudest tunnistada, xxx kinnistu ( katastritunnus xxx, registriosa nr xxx) aadressil xxx vald T. P.`i ja Kersti P.`i ühisvaraks. Kostja tasub hagejale hüvitisena kostja omandi parendamise eest 7500 eurot igakuiste maksetena 8 kuu jooksul, kusjuures 7 esimese kuu jooksul igakuiselt 1000 eurot. Nimetatud maksed tasub kostja hageja arveldusarvele nr. xxx AS-s Swedbank, Kompromissi jõustumise kalendrikuust alates. Hageja tagastab kostjale Kompromissi jõustumisest 3 päeva jooksul Poolte ühises majapidamises aadressil xxx vald äraviidud alljärgnevad esemed: diivanilaud, üks raudkang, üks reha, hõbelusikas ja üks mootorsaag; Hageja ainuomandisse jääb sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx, koos sellel lasuvate kohustustega. Ülejäänud hagiavalduses märgitud esemed on Poolte vahel jaotatud. Hageja kohustub esitama avalduse oma väljakirjutamiseks kostja elukohast aadressil xxxx vald, 3 päeva jooksul Kompromissi jõustumisest. Kompromissist tulenevate kohustuse täitmisega loevad Pooled kõik omavahelised kohustused täidetuks ja kinnitavad, et neil puuduvad üksteise vastu kohtumenetluse esemeks olevate nõuete osas mistahes varalised või muud nõuded või pretensioonid. Pooled võivad reguleeritava õigussuhtega seonduvaid nõudeid esitada vaid Kompromissist tulenevalt. Pooled on kokku leppinud, et ühisvaraks tunnistamise nõudes on hageja nõudest loobunud ja kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Pooled kinnitavad, et poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-11-44094 jäävad poolte endi kanda. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud Kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas Kompromissis märgitud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, see tähendab, et: Kui kohus on poolte Kompromissi kinnitanud, siis ei saa Pooled uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel Kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (
§-d 432 ja 457) . Vastavalt
lg 4 ja § 632 lg 4 vähendavad Pooled kompromisslepingu kinnitamise ja tsiviilasjas menetluse lõpetamise määruse peale kaebuse esitamise õigust 3 kalendripäevani ja paluvad käesolevat kokkulepet käsitleda vastava avaldusena. Kompromiss jõustub selle allakirjutamisest Poolte poolt. Kompromissi saab muuta Poolte kokkuleppel kirjalikus vormis. Muus vormis kokkulepped lepingu muutmiseks ei ole Pooltele siduvad. Kompromissi tingimusteks ei loeta Poolte varasemaid tahteavaldusi ega kokkuleppeid, mis ei ole Kompromissis otseselt sätestatud. Samuti ei oma Kompromissi suhtes tähendust Poolte varasem käitumine. Hageja on esitanud avalduse hagist loobumiseks Soomere kinnistu ühisvaraks tunnistamise nõudes. Kostja loobumisele vastu ei ole vaielnud. Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab nimetatud nõudes menetluse. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3 Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikku huvi ning komproimissi on võimalik täita, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohtule on esitatud xxx kinnistu ühisvaraks tunnistamise nõudes hagist loobumise, millele ei ole kostja vastu vaielnud. Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab nimetatud nõudes menetluse. Kooskõlas
lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal õigus on pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Abielu lahutamise nõue Vastavalt
lg 2 kohaselt, abieluasjas ja põlvnemisasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa seda oodata, võib teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus. Seega jätkab kohus antud tsiviilasjas menetlust abielu lahutamise nõude osas, kuna kohus peab abielu lahutamise osas pooled isiklikult ära kuulama. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. Hageja tasus 16.09.2011 ja 03.10.2011 riigilõivu ühisvara jagamise nõudes ja ühisvaraks tunnistamise nõudes kokku summas 958,66 eurot ja abielu lahutamises osas summas 319,55 eurot. 4 Kuna kohus ei kinnitanud kompromissi abielu lahutamise osas, siis kuulub hagejale poole riigilõivu tagastamise ühisvara jagamise ja ühisvaraks tunnistamise nõude osas.
lg 2 p1 ja p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi või kui hageja loobub hagist.
Kohus leiab, et taotlus on seaduslik ning põhjendatud. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes
lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465 kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi, võtab vastu loobumise ühisvaraks tunnistamise nõudes ja lõpetab tsiviilasjas menetluse nimetatud nõuete osas. Kohus jätkab menetlust abielulahutuse osas. Evi Kool Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.