Obsah (9)

§ 31§ 28§ 19§ 90§ 89§ 86§ 85§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2012.a kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-10856 Tsiviilasi OÜ GB pankrot

) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
2. Määrata OÜ GB ajutise pankrotihalduri Heikki Ojamaa töötasuks 1 827,50 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 603,08 eurot, kokku 2 430,58 (kaks tuhat nelisada kolmkümmend eurot) 58 senti.
3. Välja mõista OÜ GB Heikki Ojamaa kasuks ajutise halduri tasu kogusummas 2 430,58 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud OÜ GB esitas 15.03.2012 pankrotiavalduse. Võlgnikul on kohustusi 14 666 495,69 euro ulatuses. Võlgniku ainus vara on laevad A ja G, mis ei ole ekspluatatsioonis ja nende väärtus ei kata kohustusi. Harju Maakohtu 21.02.2012 määrusega nimetati OÜ GB ajutiseks pankrotihalduriks advokaat Heikki Ojamaa. Ajutise pankrotihalduri aruanne Heikki Ojamaa esitas 14.04.2012 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on vara hinnangulises väärtuses 1 200 000 kuni 1 700 000 eurot ning kohustusi summas 15 602 114,55 eurot. Võlgniku varale, s.o merelaevadele G ja A on seatud laevakinnistusraamatus ühishüpoteegid Swedbank AS-i kasuks. OÜ GB tagas 07.05.2009.a garantiikirjaga UMM ja Swedbank AS-i vahelist laenulepingut summas 13 000 000 eurot. Kuna UMM laenu tähtaegselt ei tasunud, nõuti võlgnikult kui garantiiandjalt laenusumma tasumist 10 päeva jooksul ja esitati ka pankrotihoiatus. Võlgnikule kuuluvad varad on arestitud: merelaev G Hispaanias, Bilbaos ja merelaev A Lätis, Riias ning läbirääkimised laevade arestist vabastamiseks on ebaõnnestunud. Ajutine pankrotihaldur ei saa anda täpset hinnangut maksejõuetuse tekkimise ajale ja põhjustele, kuna OÜ GB ei ole vastanud ajutise pankrotihalduri teabenõudele ega esitanud raamatupidamisdokumente. Tõenäoliselt on üks maksejõuetuse põhjustest garantiikirjast tuleneva kohustuse sissenõutavaks muutumine. Samas ei ole ajutisele pankrotihaldurile teada, millal ning mis nõuete alusel on laevad arestitud. Võlgniku pankrotiavaldusest on nähtav, et merelaevade eest on tasumata nii sadamatasud, punkrimaksud, kindlustused kui jooksvad kulud. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole teada, mis ajast nimetatud tasud on maksmata. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et võlgniku majandustegevuse jätkamine ei ole tõenäoline, kuna majandustegevuse jätkamiseks vajalikud varad on arestitud ning puuduvad ka tervendamisvõimalused. Ajutine pankrotihaldur ei ole olemasolevate andmete põhjal tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Ajutine haldur on seisukohal, et juhatuse liige PZei ole täitnud juhatuse liikme hoolsuskohustust kohaselt ega esitanud olukorras, kus oli välja kujunenud võlgniku alaline maksejõuetus, viivitamatult kohtusse pankrotiavaldust. Pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine on raske juhtimisviga pankrotiseaduse mõttes. Võlgniku poolt ajutise halduri teabenõudele vastamata jätmise tõttu ei ole ajutisel halduril teavet selle kohta, mis põhjusel tagas võlgnik kolmanda isiku 2 laenulepingut ja kas ning mil määral garantii andmisega rikuti võlgniku ja tema võlausaldajate õigusi. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus kohtul välja kuulutada OÜ GB pankrot. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu. Võlgnik ajutise halduri aruandele ja tasu suurusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja OÜ GB pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas

§-ga 31 lg 6 Heikki Ojamaa. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga.

§ 31lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara hinnangulises väärtuses 1 200 000 kuni 1 700 000 eurot ning kohustusi summas 15 602 114,55 eurot. Kuivõrd ajutisele haldurile ei ole üle antud raamatupidamisdokumente ega vastatud teabepäringule, siis ei ole käesoleval ajal võimalik anda täpset hinnangut maksejõuetuse tekkimise ajale ja põhjustele. Olemasolevate andmete põhjal ei ole haldur tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku juhatuse liige PZ ei ole täitnud juhatuse liikme hoolsuskohustust kohaselt ega esitanud olukorras, kus oli välja kujunenud võlgniku alaline maksejõuetus, viivitamatult kohtusse pankrotiavaldust. Seega on võlgnik jätnud täitmata äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 tuleneva kohustuse, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et pankrotiavalduse esitamata jätmine on raske juhtimisviga pankrotiseaduse mõttes. Kohus leiab, et kuna OÜ GB vara väärtus ei kata kõiki olemasolevaid kohustusi, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste, vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste ning juhatuse tegevuse kohta. Euroopa Liidu Nõukogu määrus (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta (edaspidi Nõukogu määrus) artikkel 3 lg 1 sätestab, et maksejõuetusmenetluste algatamiseks on pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Äriühingu või muu juriidilise isiku puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumisel tema põhihuvide keskmeks registrijärgset asukohta. Kohus on seisukohal, et kuna võlgniku registrijärgne asukoht on Eesti Vabariigis, võlgniku juhatuse liikme PZi elukoht on Eesti Vabariigis ning võlgniku peamise vara: merelaevade G ja A kodusadam on Tallinn, siis on võlgniku põhihuvide kese Eesti Vabariigis. Kuna võlgniku peamise vara: merelaeva G asukoht käesoleval ajal on Hispaanias ja merelaeva A asukoht Lätis, siis on võimalik, et võlgnikul on ka Hispaanias ja 3 Lätis võlausaldajaid. Seega on alust algatada OÜ GB põhimaksejõuetusmenetlus Nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta alusel Eesti Vabariigis.

§ 19

lg 1 järgi juriidilisest isikust võlgniku korral võib pankrotiavalduse tagamiseks elukohast lahkumise keeldu kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes.

§ 90

kohaselt kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 85–89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes.

§ 89

lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (§ 85); ei täida vande andmise kohustust (§ 86).

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas

§-dega 90 ja 19 lg 1 on vannet kohustatud andma võlgniku juhatuse liige PZ.

§ 85

lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liige PZ on kohustatud hiljemalt 27.04.2012 haldurile üle andma tema valduses oleva OÜ GB vara ning raamatupidamisdokumentatsiooni. Kooskõlas

§-dega 89 lg 1 p 1 ja 3, 90 ja 19 lg 1 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel PZi trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks muu hulgas ajutise halduri tasu.

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutuse halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 21,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 827,50 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 603,08 eurot, kokku 2 430,58 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 85 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud.

§ 150

lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu kogusummas 2 430,58 eurot Heikki Ojamaa kasuks välja mõista võlgnikult, OÜ GB. Viivi Villemson 4