sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 2.6. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 1 ja 2 ning § 428 lg 1 p 4 paluvad kompromissi pooled Harju Maakohtul kinnitada käesolev kompromiss, kajastada määruse resolutsioonis kompromissi tingimused ning lõpetada tsiviilasja nr 2-1161139 menetlus. Kompromissi pooled paluvad teha kohtumääruse kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. 2.7. Lepinguosalised loobuvad vastavalt
lg 2 ning § 659 kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohta tehtava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. 2.8. OÜ Faasion palub seoses kompromissi sõlmimisega tagastada pool tasutud riigilõivust summas 428,20 eurot ning hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud 3 tagatis 594,32 eurot. Maret Kirs ja Seuro Invest OÜ kinnitavad, et nad on nõus tagatise kohese tagastamisega, kuna puuduvad
2.9. Käesolevas kompromissis kajastamata menetluskulud jäävad iga kompromissi poole enda kanda. KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 14.03.2012 kohtule esitatud kompromissiga pooled välistavad määruskaebuse esitamise õiguse
Kohtule esitatud kompromissiga paluvad pooled jätta jõusse hagi tagamise abinõud kuni kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmiseni.
lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuna kohus lõpetab menetluse seoses kompromissi sõlmimisega ning pooled ei taotle hagi tagamise abinõu tühistamist, siis jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.
lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole 4 täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on hageja ja kostja leppinud kokku, et kompromissis kajastamata menetluskulud jäävad iga kompromissi poole enda kanda. Pooled on seega
Riigil menetluskulusid, mida võiks
Eeltoodust tulenevalt jätta menetluskulud poolte endi kanda
Hageja palub seoses kompromissi sõlmimisega tagastada pool tasutud riigilõivust summas 428,20 eurot ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud tagatis summas 594,32 eurot.
lg 1 alusel kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kui tagatis on antud garantiina, määrab kohus garantii lõppemise.
lg 2 kohaselt hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates. Hageja tasus hagi tagamise avalduse esitamisel hagi tagatist kokku summas 594,32 eurot /tlk 46, 65/, mille tasumist on kohus kontrollinud /tlk 29, 66/. Maret Kirs ja Seuro Invest OÜ kinnitavad poolte vahel sõlmitud kompromisslepinguga, et nad on nõus tagatise kohese tagastamisega, seega tuleb hageja poolt tasutud tagatis hagejale tagastada. Tagatise hagi tagamise avalduselt summas 363,05 eurot tasus Faasion OÜ 12.12.2011. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumbriga 3100057277, selgitusega: Hagi tagamise tagatis 5% nõudesummalt. 5 Tagatise hagi tagamise avalduselt summas 231,27 eurot tasus Faasion OÜ 15.12.2011. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 3100057277, selgitusega: Hagi tagamise tagatis.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud ½ riigilõivu tagastamist
lg 2 p 1 alusel.
lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu summas 798,89 eurot /tlk 27/ ning hagi tagamise avalduselt riigilõivu summas 28,76 eurot /tlk 45/, kokku on hageja tasunud riigilõivu summas 827,65 eurot. ½ hagiavalduselt tasutud riigilõivust on 399,45 eurot ning ½ hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivust on 14,38 eurot, seega kokku on ½ hageja tasutud riigilõivust 413,83 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale OÜ-le Faasion tagastada ½ menetluses tasutud riigilõivust, s.o 413,83 eurot. Riigilõivu hagiavalduselt summas 798,89 eurot tasus Faasion OÜ 12.12.2011. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072369, selgitusega: Riigilõiv hagiavaldusel. Riigilõivu hagi tagamise avalduselt summas 28,76 eurot tasus Faasion OÜ 12.12.2011. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072369, selgitusega: Riigilõiv hagi tagamise avalduselt. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.