). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (
Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. (
Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus
Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist: 1. Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega
lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad
lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.
lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 03.10.2011.a. (tl.52).Taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks on esitatud hagiavalduses (tl.4). 2/4
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. 2. Hagi rahuldamise alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi on, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt
§-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 3. Hageja on esitanud nõude kostjalt viivise väljamõistmiseks. Kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis lepingus sätestatud määras ehk 0,15% päevas, on 61,88 eurot. Alates 22.06.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni on kohus arvestanud viivise välja kindla summana - 125,96 eurot (313,38 eurot x 0,15 % x 268 päeva).
alusel mõistab kohus alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast viivise välja protsendina põhinõudest (313,38 eurot) 0,15% päevas. Arvestades aga hea usu põhimõtet ning väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt ei tohiks viivis reeglina ületada põhivõlga (s.o käesolevas hagis põhinõuet 313,38 eurot), mõistab kohus kostjalt välja küll viivise alates 16.märtsist 2012.a. kuid arvestatud viivis ei tohi ületada 125,54 eurot (põhivõlg 313,38 – viivis kuni 21.06.2011.a. 61,88 eurot – viivis kuni 15.03.2012.a. 125,96 eurot). 4.
lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud
Vastavalt
§-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega, menetluskulude suurus on märgitud ka hagiavalduses. Seetõttu määrab kohus
K. A. S. E. M. T. . 5. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 47,93 eurot, hagilt tasutud riigilõivu 63,91 eurot (tl.46) ja õigusabikulude – 3/4 178,95 eurot (tl.7) väljamõistmist.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
Kohtuvälised kulud on
p 7 alusel maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata
lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on hageja poolt tasutud maksekäsu kiirmenetluses riigilõiv 47,93 eurot ja hagi esitamisel 63,91 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on jäetud rahuldamata
kohtumäärusega. Seega on hagi esitatud ühe kuu jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu ning maksekäsu kiirmenetluse kulud (tasutud riigilõivu) saab arvata menetluskulude hulka. 6.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Menetlusosalise esindajakulude tõendamiseks esitatud J. arvest (tl.7) nähtub, et hageja peab oma esindajale J. -le tasuma õigusabi eest 178,95 eurot.
lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137 (01.01.2011.a. redaktsioonis), mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 640 eurot on maksimaalselt sissenõutav kulu 320 eurot. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu suurus käesolevas kohtumenetluses on põhjendatud. Kohus ei arvesta kulu hulka käibemaksu (29,83 eurot), kuna kohtule ei ole esitatud
§-s 174 lg 6 nõutavat kinnitust selle kohta, et avaldaja ei ole käibemaksukohuslane või ta ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi. Seega tuleb kostjalt välja (63,91+47,93+149,12) eurot. mõista hageja menetluskulude katteks 260,96 7.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.