3-10-2659/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2012, Tartu Haldusasja number 3-10-2659 Haldusasi Ragnar Kodari kaebus seoses vabanemise tähtaegade arvutamisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. novembri
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ragnar Kodari määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta määruskaebus rahuldamata.
5. Muuta vastavalt käesoleva määruse põhjendustele Tartu Halduskohtu
6. novembri
7. a määruse põhjendusi ja resolutsiooni punkti 1 ning lugeda Ragnar Kodari kaebus haldusasjas nr 3-10-2659 tagastatuks pädevuse puudumise tõttu (HKMS vr § 11 lg 4 ja HKMS § 121 lg 1 p 1). Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ennetähtaegse ASJAOLUD
8. 12.10.2010 saabus Tartu Halduskohtule kinnipeetav Ragnar Kodari taotlus, milles soovitakse, et halduskohus selgitaks kaebajale või Tartu Vanglale I ja II astme kuritegude eest mõistetud karistuste liitmise korda, mis nähtub kriminaalasjas nr 1-09-5622 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 11.06.
9. a otsuse resolutsioonist
10. Tartu Halduskohus leidis, et kinnipeetav vaidlustas Tartu Vangla 22.09.2010 õiendist kinnipeetava teavitamine karistuse tähtaegadest nähtuvaid tähtaegu ja nende arvutamist ning tagastas 08.11.2010 määrusega HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel põhjendusega, et kaebaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kaebusest ei nähtu, et R. Kodar oleks esitanud Tartu Vangla direktorile vaide kaebuses (taotluses) toodud küsimuses, ning et Tartu Vangla direktor oleks vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vaidemenetluse läbimata jätmist R. Kodari poolt kinnitas ka Tartu Vangla 26.10.2010 vastuses kohtu päringule. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
11. R. Kodar esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 08.11.2010 määrus ja teha uus määrus, millega tema taotlus rahuldada. Määruskaebuse kohaselt kaebaja ei vaidlustanud ega soovinud vaidlustada ühtegi Tartu Vangla haldusakti ega toimingut. Kaebaja vaidlustas selle, et talle on kriminaalasjas tehtud otsusega mõistetud liitkaristus I ja II astme kuritegude eest ning lõplikuks karistuseks mõisteti 6 aastat 1 kuu ja 7 päeva vangistust. Arusaamatuks jääb, kuidas II astme kuritegu, mille eest kaebajale oli varemalt kriminaalkorras karistus määratud kui I astme kuriteo eest, muutus võrdväärseks I astme kuriteoga. Kaebaja ei mõista, miks tuleb tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise kuupäevi arvutada ringi I astme kuriteo järgi ja miks loetakse I ja II astme kuriteo liitmise tulemusena mõistetud liitkaristus I astme kuriteoks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
12. Tartu Vangla leiab, et halduskohus on õigesti keeldunud kaebaja kaebust menetlusse võtmast ning viidanud 18.11.2010 määruses määruskaebuse käiguta jätmise kohta õigesti kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-le 431, mille kohaselt lahendab KrMS §-des 424-428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise tähtaja arvutamisel lähtub vangla VangS § 76 sätetest. I ja II astme kuriteo toimepanemise eest mõistetud liitkaristuse korral on vangla lähtunud karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 76 lg-st 2 ja KarS-i kommentaaridest, kus öeldakse, et kui süüdlasele on mõistetud vastavalt §-dele 64 ja 65 liitkaristus II astme kuriteo või I astme ettevaatamatu kuriteo ja tahtliku I astme kuriteo toimepanemise eest, lähtutakse ennetähtaegseks vabastamiseks vajaliku karistusaja arvestamisel lg 2 sätetest. Liitkaristuse mõistmisel arvestatakse tegelikku ärakantud karistusaega §-de 64 ja 65 alusel mõistetud lõplikust karistusest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, sest R. Kodari kaebuse (taotluse) tagastamine on iseenesest õige, kuid ringkonnakohtu hinnangul on kaebus tagastatud ebaõigetel alustel. Seetõttu tuleb Tartu Halduskohtu 08.11.2010 määruse põhjendusi ning resolutsiooni p 1 muuta ja lugeda R. Kodari kaebus tagastatuks halduskohtul selle läbivaatamiseks pädevuse puudumise tõttu (HKMS vr § 11 lg 4 ja HKMS § 121 lg 1 p 1).
14. Halduskohus on alusetult käsitlenud esitatud kaebust (taotlust) Tartu Vangla haldusakti või -toimingu peale esitatud kaebusena, mille halduskohtus menetlemise eelduseks oli VangS-st ja HMS-st tuleneva kohustusliku kohtueelse korra läbimine vanglale vaide või kohustamisettekirjutuse tegemise nõude esitamise teel. R. Kodari 10.10.2010 allkirjastatud kaebusest (taotlusest) ei nähtu, et ta oleks sellega vaidlustanud vangla 22.09.2010 õiendit või seda, et Tartu Vangla on valesti arvutanud tema 2 tingimisi enne tähtaega vabanemise kuupäevi. Kaebaja tegelik tahe on olnud välja selgitada, kas tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kuupäevade arvutamisel tuleb lähtuda sellest, kas ta kannab käesoleval hetkel karistust II astme või I astme kuriteo toimepanemise eest ning kuidas mõista kohtuotsusest tulenevat, et temale varasemalt määratud II astme kuritegu muutus koos uue I astme kuriteo toimepanemisega võrdväärseks I astme kuriteoga. R. Kodari kaebus ei ole seega esitatud haldusmenetluses teostatud toimingu peale, vaid kriminaalmenetluses tehtud kohtulahendi täitmisega seotud toimingule. Vaidlusaluse määruse tegemise ajal kehtinud HKMS § 3 lg 2 sätestas, et halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Sisuliselt sama põhimõte tuleneb ka kehtiva HKMS §-st 4 lg 1, mis ütleb, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Antud juhul aga näeb seadus sellise sisuga kaebuste (taotluste) lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra ja nimelt sätestab KrMS § 431, et sama seadustiku §-des 424-428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Käesoleval juhul ongi sellise sisuga küsimused vaidluse all. KrMS § 431 ei näe ette võimalust, et kriminaalasjas tehtud lahendite täitmise osas tekkinud vaidlused lahendab halduskohus. Halduskohtul ei ole ka pädevust hinnata kriminaalmenetluses tehtud kohtulahendeid ega anda selgitusi nende täitmisega seonduvates küsimustes. Halduskohtu pädevusse ei kuulu iseenesest ka ennetähtaegse vabanemisega seotud tähtaegade ümberarvestuse tegemine ega ka vanglatele tähtaegade ümberarvestuseks ettekirjutuse tegemine. KarS §-des 76 lg 1 ja 2 on toodud välja need tähtajad, millised peab kinnipeetav olema ära kandnud, et tal tekiks õigus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Antud küsimus on põhjalikult reguleeritud KrMS-s ning HKMS vr § 3 lg 2 ja HKMS § 4 lg 1 alusel ei kuulu selliste vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse.
15. Eeltoodust tulenevalt on R. Kodaril kriminaalasjas tehtud kohtulahendi täitmisel ilmnevate kahtluste ja ebaselguste lahendamiseks õigus pöörduda lahendi teinud kohtu või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtuniku poole, kes peab vaidlusküsimuse määrusega lahendama. Asja materjalidest nähtuvalt on R. Kodar ka Tartu Maakohtu poole pöördunud ning maakohtu 15.09.
16. a vastuses on talle muuhulgas selgitatud ka I ja II astme kuriteo toimepanemise eest karistuse määramise ja tähtaegade arvutamise korda ning seda, millal on kõige varasemalt võimalik menetleda tema vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Einar Vene Agu Timmi 3 Maili Lokk