) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl. 13, 49). Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja R. H. on Ž. G. ja I. H. xxx sündinud poeg (tl. 6). Hageja sai täisealiseks 15.07.2011 ning õpib xxx täiskoormusega päevases osakonnas põhikooli baasil xxx erialal (kooli lõpetamise aeg 30.06.2012) (tl. 5, 51) ning õppeaeg on 120 õppenädalat. Vaidlust ei ole selles, et hageja elab oma isa I. H. juures ning et viimasel on ülalpidamiskohustus ka teise alaealise lapse suhtes. PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Selle sätte alusel elatise saamise aluseks on see, et laps saab täisealiseks õppimise ajal. 2012 aastal õpib hageja kolmandal kursusel (tl. 51), millest kohus järeldab et hageja läks õppima kutsehariduskeskusesse 2009 aastal peale põhikooli lõpetamist ning järelikult sai täisealiseks kutseõppeasutuses õppimise ajal. Seega on hageja õigustatud elatist saama ning kostja on kohustatud isikuks, kes peab hagejale elatist andma (PKS § 96). PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Seadusandja on PKS sätestatud elatise alammäära sidunud lapse põhjendatud vajadustega. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (RKTKo 3-2-1-33-11 p 21). Hageja nõuab elatist miinimummääras ja pooled ei vaidle lapse vajaduste ulatuse üle. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle. Hageja arvates on elatise väljamõistmine kostjalt miinimummääras põhjendatud. Kostja on algselt olnud nõus tasuma hagejale ülalpidamist ühes kuus 80 eurot, kuid hiljem palunud jätta hagi rahuldamata. 3 Hageja leiab, et elatise vähendamiseks alus puudub, sest mõjuvaks põhjuseks mis seda võimaldaks on vanema töövõimetus või teine laps. Kostja ei ole töövõimetu ja tal pole teist last ülalpidamisel. Kostja leiab et elatise väljamõistmine miinimummääras ei ole põhjendatud, kuna ta on töötu ning vara mida oleks võimalik realiseerida, puudub. PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Siiski tuleneb PKS § 102 lg 2 teisest lausest, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (RKTKo 3-2-1-33-11 p 20). Kohustatud isikul üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta teda elatise maksmisest (RKTKo-d 3-2-1-52-07 p 12, 3-2-1-65-07 p 12). Kuigi PKS § 102 lg 2 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamiseks peab vanem tema käsutada olevaid vahendeid kasutama enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, on kohus seisukohal, et kui ülalpidamiskohuslase sissetulekud ei ole piisavad, et katta kõikide ülalpidamist saama õigustatud isikute sh täisealise kutseõppeasutuses õppiva lapse vajadusi, siis tuleb tal sissetulekut enda huvides kasutada majanduslikult otstarbekalt ja säästvalt. Kostja pangakontode väljavõtetest (tl 22-26) nähtub, et kostja kontole on tehtud igakuiselt sissemakseid, nagu väidab ka hageja ja suuremates summades kui oleks vaja pangalaenu ja kommunaalmaksete tasumiseks. Tõendatud pole see, et sissemaksed on tehtud ainult kostja elukaaslase poolt antud rahast. Ehkki toimiku materjalides olev kostja elukaaslase kinnituse koopia (tl 66) ei oma tähtsust asja lahendamisel (mh. ei nähtu sealt millised summad ja mis ajal on kostjale antud), ei saa kohus kinnitust käsitleda tõendina (
Tegemist ei ole tunnistaja ütlustega (
kirjalike ütlustega (
lg 1), ega ka dokumentaalse tõendiga (
Kirjalik dokument esitatakse algdokumendina või ärakirjana (
Kostja pangakontode väljavõtetest (tl 2226) nähtub ka see, et kostja kulutab teatud osa oma sissetulekutest kosmeetikale (tl 25), on teinud korduvalt ülekandeid L. I.`le, tasunud AS Ühisteenused eeldatavalt viivistasu (sõiduk xxx) ning kasutanud tanklateenuseid. Ülalpidamiskohustus on vanema seadusest tulenev kohustus ning selle täitmist ei vabanda laenulepingust tuleneva kohustuse täitmine. Kohtule esitatud laenulepingust (tl 30) nähtub, et laenuvõtjaks ei ole mitte ainult kostja, vaid ka V. G. ning laenu tagasimakseid teostatakse kostja arveldusarvelt. Üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise miinimummäära, st mõista välja elatise, mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kui kohustatud vanemal on töövõime kaotusest hoolimata piisavalt vara, mille arvel ülalpidamiskohustust täita, siis ei ole elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära põhjust ning ei ole alust jätta temalt välja mõistmata elatist alla alammäära (RKTKo 3-2-1-2-09 p 13). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (RKTKo-d 3-2-1-19-07 p 12, 3-2-1-14-08 p 11). Elatise saab kehtestatud miinimummäärast väiksemas suuruses välja mõista üksnes siis, kui lisaks vanema töövõime kaotusele ei ole tal ka enda tegeliku varalise seisundi tõttu võimalik elatist miinimummääras maksta (RKTKo 3-2-1-164-10 p 16). Kohus leiab, et ehkki eeltoodud lahendid on tehtud kuni 01.07.2010 kehtinud PKS suhtes, on need seisukohad kohaldatavad ka kehtiva PKS suhtes, arvestades elatise eesmärki ja mõtet. 4 Ekslik on kostja arusaam, et tal puudub muu vara, mille arvelt saaks ülalpidamiskohustust täita. Kostjale kuulub xxx asuv kinnistu. Kinkelepingust (tl. 74) nähtub, et lepingu eseme väärtus on 12 782 eurot ja kinkijate kasuks on seatud isiklik servituut (kasutusõigus). Kinnistusraamatusse kantud isiklik kasutusõigus ei takista kinnisasja võõrandamist ja annab kinkijale ainult garantii, et juhul, kui kinnisasi maha müüakse, ei saa uus omanik kinkijat välja tõsta (kasutusõigus kehtib kinnistusraamatusse kantuna kõigi järgmiste omanike suhtes). Järelikult on kostjal vara, mis võimaldab tal ülalpidamiskohustust täita. Vanem on kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Eesmärgipärane ei oleks olukord, kus elatis tuleks jätta välja mõistmata põhjusel, et vanem pole lihtsalt tööd leidnud või siis ei püüagi seda leida ja tal on ka vara, mille realiseerimine ei ole antud ajal tema arvates aga mõistlik. PKS § 102 lg 2 kolmas lause annab kohtule diskretsiooniõiguse otsustada elatise suuruse vähendamine alla kehtiva alammäära. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjal on vara, mille arvel ülalpidamiskohustust täita, siis ei ole elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära põhjust ning hagi kuulub rahuldamisele. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 90 "Töötasu alammäära kehtestamine" § 1 järgi (enne 1. jaanuari 2011 kehtinud redaktsioonis) oli töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni, millest pool on 2175 krooni, ehk 139, 01 eurot. Alates 01.01.2012 on Vabariigi Valitsuse 22.detsembri 2011. a määruse nr 169 "Töötasu alammäära kehtestamine" § 1 järgi töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 290 eurot, millest pool on 145 eurot. Arvestades kõike eeltoodut tuleb kostjalt välja mõista hageja R. H. kasuks elatis igakuiselt summas 139,01 eurot alates 21.07.2011 kuni 31.12.2011 ja alates 01.01.2012 igakuiselt summas 145 eurot kuni R. H. poolt kutseõppeasutuse lõpetamiseni (30.06.2012). Menetluskulude jaotus Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt
lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tsiviilasja hinna määramine.
kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg.
lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava 5 vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Eeltoodu alusel on käeoleva tsiviilasja hagihind 1251,09 eurot (9 x 139,01). /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.