Obsah (5)

§ 102§ 101§ 96§ 99§ 100

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-11-21993 Otsuse tegemise aeg ja koht 20.märts 2012, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi E. U.´i hagi E. U.´i vastu elatise nõude

§ 102

lg2 kohaldamist ja elatise vähendamist alla

§ 101lg1 sätestatud määra.

Kostja elukaaslane on lapsehoolduspuhkusel, mistõttu on kostjal ülalpidamiskohustus lisaks enda lastele ka kostjaga koos elava laste ema suhtes. Kostja palub jätta hageja nõue elatise maksmise osas tagantjärele alates 01.102.2010 rahuldamata ja määrata elatisraha suuruseks kalendrikuus 102 eurot. KOHTUISTUNG 05.03.2012

1. Hageja esindaja S. P. jäi kohtuistungil haginõude juurde. Kostja esindaja jäi esitatud vastuväidete juurde, selgitades, et selle aasta märtsist sai kostja ametikõrgendust ning alates aprillist on ta nõus elatisena maksma 145 eurot. Kostja palk on 880 eurot, millele tuleb diferentseerides juurde 20%. Kuna kostja majanduslik olukord ei ole siiski väga hea, siis nad soovivad, et kohus ei mõistaks elatist välja tagantjärgi. Kostja selgitas, et tema elukaaslane läks eelmise aasta lõpust tööle. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
3. J. K.e ja E. U.i tütar E. U. (hageja) on sündinud .xxx.a (tl 3). Hageja palub kostjalt välja mõista elatis seadusega sätestatud miinimummääras tagasiulatuvalt alates 01.10.2010 (tl 1). 6.

§ 96

sätestab vanema kohustuse anda ülalpidamist ning § 97 p 1 alaealise lapse õiguse saada ülalpidamist. Vastavalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99

lg 2).

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 3 Vabariigi Valitsuse

1. juuni
2. a määruse nr 90 "Töötasu alammäära kehtestamine" § 1 järgi (enne
3. jaanuari 2011 kehtinud redaktsioonis) oli töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni. Vabariigi Valitsuse 22.detsembri
4. a määruse nr 169 "Töötasu alammäära kehtestamine" § 1 järgi on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus alates 01.01.2012 290 eurot, millest ½ moodustab 145 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et alaealine E. U. on oma ema J. K.e ülalpidamisel. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et E. U. lapsega koos ei ela ning maksab tütre E. ülalpidamiseks elatist alla

§ 100lg1 sätestatud alammäära.

Seega on täidetud elatise nõude materiaalõiguslikud eeldused. 7. Elatise määramisel lähtutakse

§ 99

lg 1 tulenevalt lapse vajadustest ning elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ning tema lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Seega kuna hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei ole lapse vajaduste eraldi tõendamine vajalik. 8. Kostja on nõus elatist tasuma seadusega ettenähtud miinimummääras alates aprillist 2012, kuid elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt alates 01.01.2010 ta nõus ei ole, kuna tema varaline seisund ei ole hea. Samuti kostja ülalpidamisel veel kaks alaealist last. Vastavalt

§ 102

lg 2 võib kohus mõjuval põhjusel elatist vähendada alla

§ 101

lg 1 määra, muuhulgas olukorras, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel seadusega ettenähtud miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on uues peres kaks alaealist last: 2005.a sündinud M. M. U. ja 2008.a sündinud E. E. U. (tl 21). Kostja märgib, et tema igakuine sissetulek on ca 647 eurot, millele lisandus käsunduslepingu täitmisest saadud tulu perioodil veebruar kuni mai 2011 keskmiselt kuus 149,8 eurot, millest tuleb tasuda üüri 27,29 eurot, kommunaalteenuste eest 166,8 eurot, mööbli ja arvuti ostmiseks võetud laenukohustuse tagasimakseks kokku 192,57 eurot ning lastehoiu ja lasteaiateenuse eest kokku 314,92 eurot. Kostja igakuised kohustused on kokku 674,29 eurot.

1. Tulenevalt TsMS § 230 lg 4 ja 5, küsis kohus Maksu- ja Tolliametilt andmed J. K.e ja E. U. viimase 12 kuu sissetulekute kohta. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt (tl 46) on ajavahemikus 01.02.2011 -01.01.2012 E. U. saanud tulu 15353,78 eurot, J. K. samal ajavahemikul saanud tulu (emapalk) 6901,24 eurot (tl 119). E. U.i tulu ühes kuus on seega 1279,48 eurot, J. K.el 575,10 eurot. Eeltoodust tulenevalt on E. U.i ülalpidamisvõime 1279,48 (ise + kolm last) =319,87 eurot; J. K.e ülalpidamisvõime 575,10 :3 (ise + 2 last)= 191,70 eurot. Kui isegi arvestada, et kostja ülalpidamisel oleks ka tema elukaaslane, oleks kostja ülalpidamisvõime 255,89 eurot, mis on tunduvalt parem kui hageja seaduslikul esindajal. 4
2. Kui kostja leiab, et tema sissetulek ei ole piisav täitmaks ülalpidamiskohustust laste ees ning tasumaks kõiki perele võetud kohustusi, siis siinkohal rõhutab kohus, et ebapiisav sissetulek ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Samuti ei vabasta iseenesest elatise maksmise kohustustest ega anna alust elatise vähendamiseks alla

§ 101

lg 1 sätestatud määra kostja poolt laenumaksete (99-105) ning korteri üüri- ja kommunaalmaksete tasumine (tl 93-98). Kohus on seisukohal, et E. U.i võime elatist teenida ei ole mingil viisil piiratud, ta on võimeline tasuma igakuist elatist tütre E. ülalpidamiseks. Enne laenukohustuste võtmist, tuleb eelkõige arvestada ülalpidamiskohustusega oma alaealiste laste ees ning vajadusel piirama enda vajadusi, et võimaldada kõigile lastele normaalne äraelamine.

1. Kohus arvestab otsuse tegemisel kostja varalist olukorda, kostja pere sissetulekut, ka kostja teisi alaealisi lapsi, kuid kohus ei pea õigeks seada kostja teiste laste vajadusi ettepoole hageja E. U.i vajadustest. Kuigi kostjal on peale hageja veel kaks alaealist last, ei ole kohtule tõendeid, mis vaieldamatult annaksid alust väita, et elatise väljamõistmisel hageja poolt soovitud suuruses osutuks kostja teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja, esitatud.
2. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on ajavahemikus oktoober 2010 kuni veebruar 2012 tasunud elatisena kokku 1812,68 eurot, samas oleks tal tulnud tasuda

§ 101lg1 sätestatust tulenevalt samal perioodil 2375,15 eurot.

Seega on kostja hagejale ajavahemikus oktoober 2010 kuni veebruar 2012 elatisena vähem tasunud 562,47 eurot. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja kasuks elatis lapse E. U. ülalpidamiseks ajavahemiku 01.10.2010.a kuni 29.02.2012.a eest kokku summas 562 eurot 47 senti ning alates 01.03.2012 igakuise elatusrahana 145 eurot kuni E. U. täisealiseks saamiseni. Kohus märgib, et igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Menetluskulude jaotus

1. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik 5