Obsah (6)

§ 1§ 31§ 153§ 29§ 30§ 23

Tsiviilasi nr 2-12-6736 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 12. aprill 2012 Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-67

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Majandustegevus OÜ Kukupai Lastekaubad, äriregistri kood 11977063, tegevuskoha aadress Kalda tee 1c, Tartu linn (Eedeni Ostukeskus), juhatuse liige Kelli Kose (ik 48404182728). OÜ Kukupai Lastekaubad on asutatud 2010 Vahur Veskioja (ik 37707072736) ja Kelli Kose poolt osakapitaliga kokku 40 000 krooni, millest mõlemale asutajale (osanikule) kuulus 50% osakapitalist, ehk 20 000 krooni. 24.05.2011 on kogu osaluse omandanud Kelli Kose ning samal päeval on ta osast 80% võõrandanud kahele osanikule: Riivits Legal ja Finance OÜ (rk 12096850) summas 16 000 krooni ja Roman Juur’ile (ik 38405076511) summas 16 000 krooni. Kelli Kose enda osakapitali suuruseks jäi 8000 krooni. Koos osanike vahetusega on kutsutud juhatusest tagasi Vahur Veskioja ja Kelli Kose kõrval on teiseks juhatuse liikmeks saanud Taisi Kärg (ik 48308146512), kelle juhatuse liikme kohustused on lõppenud juba 14.06.

1. Käesoleval ajal on ainsaks juhatuse liikmeks Kelli Kose. Põhiliseks tegevusalaks oli äriregistri andmetel jaemüük muudes spetsialiseerimata kauplustes. Reaalselt oli võlgnikul avatud lasteriiete jaemüügiga tegelev kauplus Tartus Eedeni Ostukeskuses II korrusel. Pankrotiavalduse esitamise ajaks oli võlgnik tegevuse lõpetanud. Kehtivaid töölepinguid ei ole. Juhatuse liige lõpetas töölepingud 2 töötajaga pärast ajutise halduri nimetamist. Ainuke finantsaruanne on koostatud seisuga 31.10.
2. Nimetatud bilansi kohaselt oli alates 2010 teeninud võlgnik raamatupidamise järgi kahjumit 312,26 eur. Müügikäive moodustas 18 484,65 eur. Kuigi kahjum on väike, siis sellise tulemuse on ilmselt andnud vara maksumuse näitamine müügihinnas ning üle hinnatud materiaalne põhivara. 2 Vara Võlgnikul vara puudub, rahalisi vahendeid on 151,18 eurot. Võlgnikul on arvelduskonto AS-s SEB Pank 102201189659016 saldo 31,18 eur. Kaupluse tegevuseks oli sõlmitud äriruumi üürileping 22.06.2010 OÜ-ga Kavek Projekt. 10.06.2011 asus OÜ Kavek Projekt asemel samal pinnal tegutsema OÜ Kukupai Lastekaubad. Äriruumina oli kasutusel 25 m2 pindalaga kaupluse ruum. Üür ruutmeetri eest oli 200 krooni kuus, seega 5000 krooni kuus. Lisaks üürile tuli tasuda kõrvalkulud. Üürileping lõpetati üürileandja poolt erakorraliselt 29.02.
3. Võlgnikule kuulunud kaubavaru kohta on võlgnik ja üürileandja teostanud inventuuri seisuga 06.02.
4. Inventuuriga tuvastati, et võlgnikul oli kaubajääk summas (müügimaksumus) 5463,80 eur. Kaupluses olnud inventar oli amortiseerunud. Väärtus võib olla kauba stangedel, kuid seda ainult isikule, kes kasutab kauba väljapanekuks sama moodust või siis sama ruumi samadel eesmärkidel kasutusse võtval isikul. Inventari jääkmaksumus 0 eur. Üürileandja on üürnikule 31.01.2012 teatanud, et seoses üürivõlaga teostab ta võlgnevuse mittetasumisel VÕS § 305 lg 1 kohaselt kinnisasja üürileandja poolt üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigust üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Lähtudes eeltoodust on üürileandja võlgnikule kuuluva kaubajäägile ja kaupluse sisustusele kohaldanud käsipandiõigust arvates 06.02.
5. Kaubajääk asub pandipidaja valduses. Kaubajäägist oma nõuete rahuldamiseks kuulutas üürileandja välja enampakkumise alghinnaga 2483 eur. Enampakkumise alghinnaks oli üürileandja võla suurus (lisandud k/m) 2068,69×1,2=2482,43 eur. Tähtajaga 08.03.2012 toimunud enampakkumise on üürileandja kuulutanud nurjunuks seoses pakkumiste mitte laekumisega. Ajutise halduri ja üürileandja kokkuleppe kohaselt oli üürileandja enampakkumise õnnestumise korral nõus tasuma 15% vara müügihinnast võlgnikule (kohaldades

§ 153lg 2 toodut).

Kuivõrd enampakkumine nurjus, siis laekumist ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et arvestades analoogse kaubajäägi müüki pankrotimenetluses enampakkumise teel, siis kujuneb reaalseks müügihinnaks ca 10-15% kauba maksumusest. Seega võib arvestada, et reaalne müügihind antud kaubajäägile võib olla 546–820 eur. Ajutine haldur on teinud ettepaneku, et pankrotimenetluse raugemise korral tasub pandipidaja võlgnikule ajutise menetluse katteks 120 eur. Üürileandja on pandipidajana ettepanekut aktsepteerinud. AS-ga Elion Ettevõtted oli sõlmitud liisingleping sülearvutile. Kuna esineb võlgnevus liisingmaksete tasumisel ning puuduvad vahendid vara väljaostmiseks, siis on vara liisinguandjale tagastatud. Võlad Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi 9582,08 euro ulatuses:

1. Maksu- ja Tolliamet 942,70 eur (põhivõlg 902,53 eur, intress 40,17 eur);
2. hankijatele 3435,75 eur (enamuse 2095,72 eur AS-le Eedeni Keskus);
3. töötajatele 1203,63 eur;
4. seotud isikutele 4000 eur (osanik Riivits Legal ja Finance OÜ). Menetluse raugemine Võlgniku tegevus on lõppenud ning tema vara väärtus ei kata pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Juhatuse liikme väitel pärast uute osanike kaasamist alustasid viimased ka ettevõtte igapäevaste küsimuste lahendamist ning hakati tellima ajalehtedes kalleid reklaame, mis tegelikult soovitud tulemust ei andnud. Kelli Kose selgituse kohaselt soovis ta enam panustada Internetis kaupluse kodulehe loomisele, et arendada lisaks jaemüügile ka internetipõhist müüki. Kahjuks jäid tehtud investeeringud selles vallas väheseks ning internetimüük ei käivitunud. Kuivõrd puudusid rahalised vahendid uue kauba ostmiseks, siis müügikäibed langesid ning isegi jõulude ajal (kui müük ilmselt on haripunktis) ei suudetud tagada tavakäivet. Ajutise halduri hinnangul ei sujunud äriühingu osanike ja juhatuse koostöö. Mõlemal osapoolel olid ettevõtte edasisest tegevusest omad arusaamad. Kelli Kose soovis suuremate investeeringute tegemist, et tagada jätkusuutlik ettevõtlus, kuid osanikud olid arvamusel, et ühekordne investeering peab koheselt andma kasumit ning tasuma nende investeeringu 3-4 kuu jooksul. Käesoleval ajal on ilmselt mõlematel osapooltel teineteise vastu nõudeid ja pretensioone. 3 Ajutise halduri arvates on võlgnik jätnud täitmata seadusest tuleneva kohustuse esitada õigeaegselt pankrotiavaldus. Kõike asjas kogutud materjale analüüsides oli maksejõuetuse situatsioon tekkinud juba novembris
5. Sellest ajast ei suudetud tagada kõikide jooksvate kohustuste täitmist. Üürileandja ees oli võlgnevus juba kasvanud mitme kuu vältel ja töötajatele suudeti välja maksta töötasu ainult osaliselt. Samuti jäädi sellest ajast võlgu nii Maksu- ja Tolliametile kui ka teistele hankijatele. Jaanuaris sai võlgnik üürileandjalt teatise, milles üürileandja teatas kavatsusest rakendada võlgniku varale pandiõigust. Et tagada vara säilimine ja võlausaldajate võrdne kohtlemine, oleks juhatus kõige hiljem pidanud siis esitama pankrotiavalduse. Kahjuks juhatus esitas avalduse pärast seda, kui üürileandja teostas oma pandiõiguse, arestis vara ning sulges sissepääsu kaupluse ruumidesse. Ajutine haldur möönab, et pankrotiavalduse esitamisega ei ole võlgnik mitte niivõrd kohustusi suurendanud, kuid võtnud võimaluse, et vara arvelt oleks saanud tasuda kas ajutise menetluse või pankrotimenetluse kulusid.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgniku varana saab käsitada arestitud arvelduskontol olevat väikest rahasummat. Pandipidaja on kokkuleppel ajutise halduriga nõus tasuma menetluskulu 120 eurot. Vara tagasivõitmise aluseks võiks olla laenuintresside tasumine. Laenuintresse on tasutud juulis, september-detsember. Samas arvestades kohtumenetlusega kaasnevat aja- ja ressursikulu, oleks taolise summa väljamõistmiseks kohtusse pöördumine ebamõistlik ja ebaproportsionaalne. Kohus on

§ 30

lg 1, 2 alusel teatanud 16.03.2012 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa 2000 eurot kohtu deposiiti. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et OÜ Kukupai Lastekaubad pankrotiavalduse menetlus tuleb

§ 29

lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. OÜ Kukupai Lastekaubad dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme Kelli Kose. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 628,90 eurot ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 49,54 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 15,2 tundi tunnitasuga 12-64 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Tiia Kalausele tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 628,90 eurot (sh maksud) ning hüvitiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste katteks koos käibemaksuga 49,54 eurot. Töötasu tuleb maksta haldurile ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Perspect.

§ 23

lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest kokku mitte suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vajalikus ulatuses vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu välja mõista riigi vahenditest 397 4 eurot, sh maksud. Puudujäävas ulatuses tuleb ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista võlgnikult. Kohtunik 5