alusel saata ajutise pankrotihalduri aruanne Lõuna Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Ajutise pankrotihalduri aruandest ja selle lisadest (tl 54-66) nähtub, et OÜ Sädekuningas kohustused võlausaldajatele on kokku vähemalt 32 138,21 eurot ja võlgnikul vara puudub. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puudub tal käesoleval ajal vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ja vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt ei ole OÜ Sädekuningas esitanud pankrotihaldurile raamatupidamisdokumente ja seega võib äriühing muutunud maksejõuetuks juhatuse liikmete teadliku tegevuse tulemusena ja dokumentide mitteesitamine võib olla seotud äriühingu juhtide sooviga seda varjata. OÜ Sädekuningas arvelduskontolt nähtuvalt toimus viimane rahaline liikumine 2009 aasta novembris, 2009 aastast pärinevad ka Maksu – ja Tolliameti nõuded. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et OÜ Sädekuningas on maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1,2,3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetust, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetust ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt puudub võlgnikul vara, mille arvel saaks läbi viia pankrotimenetluse. Samuti ei ole teada selgeid nõudeid, mille esitamise kaudu saaks pankrotihaldur pankrotivara suurendada. Pankrotimenetlusest nähtuvalt ei jätku võlgnikul raha isegi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks. Kohus, võttes aluseks ajutise halduri esitatud 3
lg 2 alusel pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ning teatas selle maksmise võimalusest väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.märtsil 2012. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu poolt määratud tähtajaks deposiiti tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et OÜ Sädekuningas pankrotimenetlus tuleb
lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 1 järgi kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Viidatud sätte lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et OÜ Sädekuningas juhatuse liikmed võivad olla rikkunud ÄS § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi ja sellega toime panna KarS §-des 380 ja 385¹ sätestatud kuriteo. Raamatupidamisdokumentide puudumisele viitamine ja nende mitteesitamine võib olla seotud KarS § 381¹ sätestatud kuriteo toimepanemisega.
Seoses pankrotimenetluse raugemisega kohustab kohus
lg 8 ajutist pankrotihaldurit likvideerima OÜ Sädekuningas juriidilise isikuna kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetlusena. Ajutine haldur Küllike Mitt tuleb vabastada pärast OÜ Sädekuningas registrist kustutamist ajutise pankrotihalduri kohustustest (
ÄS § 58 lg 4 kohaselt on pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata juhul juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisti määratud. Kuigi OÜ Sädekuningas ei ole esitanud ajutisele pankrotihaldurile osaühinguga seotud raamatupidamisdokumente, määrab kohus pärast äriühingu likvideerimist OÜ Sädekuningas dokumentide hoidjaks äriühingu juhatuse liikme Peeter Uppini.
kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
lg 4 järgi otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotiasja materjalidest nähtuvalt OÜ-l Sädekuningas puuduvad rahalised vahendid ajutise halduri tasu väljamaksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks pankrotivara arvelt. Samas võlgnikult nõuetekohase pankrotiavalduse saamisel ei olnud kohtul võimalust
kohaselt võlgnikul vara puudumise korral jätta nimetamata ajutist pankrotihaldurit, kes selgitaks välja võlgniku vara ja võlad, maksevõime ning maksejõuetuse puhul selle tekkimise põhjused.
kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 4
lg 4, 6 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus võib hüvitavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasu ja kulude arvestuse, mille kohaselt on ajutise pankrotihalduri tasuks 383,52 eurot millele lisandub sotsiaalmaks 126,56 eurot ja kulutusteks koos käibemaksuga 228,64 eurot ( käibemaks 38,11 eurot). Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 6 tundi tunnitasuga 31, 87 eurot ( tl 147-148). Ajutine pankrotihaldur on taotluses märkinud OÜ Sädekuningas pankrotimenetluse kulutusteks: fotokoopiate ja arvuti väljatrükkide koostamine, lihtkirjade saatmisega seotud kulud, tähitud kirjade saatmise kulud, tasulised registriandmed Äriregistri toimikust, büroo ruumide ja seadmete kasutamine, telefonikõned lauatelefonilt ja mobiiltelefonilt, transport Tartu-Võru-Tartu. Kohtul puudub alus kahelda halduri poolt kajastatud pankrotimenetluse kulude õigsuses. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töömahtu, töö keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulutatud aeg põhjendatud ja ajutisele pankrotihaldurile tuleb määrata oma ülesannete täitmise eest tasuks 383,52 eurot (lisandub sotsiaalmaks 126,56 eurot) ja kulutuste hüvitamiseks 228,64 eurot (sisaldab käibemaksu) OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks. Töötasu tuleb maksta Küllike Mitti arveldusarvele, kulutused hüvitada OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks ning nende kulutuste katteks ei ole võlgnik, võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat. Neil asjaoludel tuleb mõista ajutise halduri tasu ja hüvitis kulude katteks välja järgmiselt: kulud kogusummas 228,64 eurot (sealhulgas käibemaks) mõista välja OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks ja ajutise halduri tasu summas 383,52 eurot (lisandub sotsiaalmaks 126,56 eurot) mõista Küllike Mitti kasuks välja riigi eelarve vahenditest. Heiki Kolk kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.