Obsah (7)

§ 67§ 37§ 38§ 41§ 43§ 63§ 64

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2541 Otsuse kuupäev 09.04.2012 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A. I’i kaebus Viru Vangla 28.07.2011. a käskkirja

§ 67

p-s 1 ja § 37 lg-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest karistuseks seitse ööpäeva kartserit.

1. 23.08.
2. a esitas A. I vaide (reg nr 6-12/335), milles taotles distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 6-3/1394-D kehtetuks tunnistamist. Kinnipeetav leidis vaides, et karistamine ei ole toimunud kooskõlas seadusega. Oma vaides väidab kinnipeetav, et enne töö pakkumist, oleks vangla pidanud seaduse § 14 lg 2 kohaselt tutvustama talle vangla kodukorda ja teisi vastavaid õigusakte. A. I väidab, et vangla seda ei teinud ja ei selgitanud kinnipeetavale, et tööle asumise korralduse mittetäitmisega kaasneb distsiplinaarkaristus (toimiku lk 53).
3. 26.09.
4. a vaideotsusega nr 6-12/335 jättis Viru Vangla A. Ii vaide rahuldamata.
5. A. I ei olnud vaideotsusega rahul ning esitas distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 63/1394-D tühistamiseks kaebuse. 12.12.
6. a kohtumäärusega võttis kohus kaebuse menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
7. A. I taotleb kaebuses Viru Vangla 28.07.2011 käskkirja nr 6-3/1394-D tühistamist. Distsiplinaarkaristus määrati vanglateenistuse ametniku antud seaduslikule korraldusele, asuda tööle, mitteallumise eest. Kaebaja on seisukohal, et enne töökorralduse andmist, pidi vanglateenistuse ametnik läbi viima tööohutuse instruktaaži ja välja andma kaitsevahendid. Koristustöödel kasutatakse erinevaid keemilisi puhastusvahendeid, mis sattudes inimese nahale või organismi võivad tekitada tervisehäireid. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 28 garanteerib kõigile õigust tervise kaitsele. Kaebaja tugineb vangistusseaduse § 39 lõikele 1, mis sätestab, et kinnipeetava töötingimused peavad vastama töökaitseseadustega kehtestatud nõuetele. Vanglateenistus on kohustatud kindlustama kinnipeetava elule ja tervisele ohutud töötingimused. Kaebaja viitab, et sama on sätestatud ka töölepingu seaduse §-s 28 punktides 6 ja
8. Kinnipeetav märgib, et vanglaametnik eelmainitud toiminguid ei teinud, millega rikkus seadust. Sellest tulenevalt leiab kaebaja, et vanglaametniku antud korraldus oli seadusevastane ning kaebaja keeldumine tööle hakkamisest oli õiguslik ja põhjendatud. Vastav õigus on tagatud töölepingu seaduse § 19 punktiga
9. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
10. Kirjalikus vastuses kaebusele leiab vastustaja, et kaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja ei ole distsiplinaarmenetluse ega ka vaidemenetluse käigus varasemalt väitnud, et vanglaametnik oleks pidanud teda eelnevalt instrueerima tööohutusest ja andma individuaalsed kaitsevahendid, kuna aga vanglaametnik seda ei teinud, siis oli korraldus tühine ja kaebaja ei pidanudki seda täitma. Vastustaja leiab, et kaebaja varasematest ütlustest (07.07.
11. a seletuskiri) võib järeldada, et isegi kui kinnipeetavale oleks tutvustatud tööohutusjuhendeid ning antud kaitsevahendeid, siis oleks kaebaja ikkagi keeldunud. Isegi kui kaebaja oleks oma väiteid varasemalt esitanud, siis ei vabastaks need teda tööst keeldumisega kaasnevast vastutusest. Nimelt Viru vangla direktori 04.12.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/372 kinnitatud „Koristaja ohutusjuhend“ tutvustamine toimub siis, kui kinnipeetavad asuvad faktiliselt tööle, sest paljud kinnipeetavad keelduvad tööle asumisest ning eelneva väljaõppe andmisega kinnipeetavatele, kes ei nõustu tööle asuma, on vangla seisukohast tulenevalt tegemist ressursi põhjendamatu kulutamisega. Samuti ei väljastata ka koristus- ja kaitsevahendeid enne tööle asumist. Vastustaja leiab, et A. Iile määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane ning kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. 2 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
12. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt ei allunud A. I 07.07.2011 kella 09:10 ajal valvuri seaduslikule korraldusele asuda graafikujärgselt koristama S11 eluosakonda.

§ 37

lg-st 1 tuleneb kinnipeetavale kohustus töötada ning

§ 67

p-st 1 tuleneb kinnipeetavale kohustus alluda vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele. Kuna kinnipeetav keeldus allumast korraldusele asuda koristama, siis rikkus ta eelpoolnimetatud sätetest tulenevaid nõudeid, mistõttu võis teda karistada distsiplinaarkorras. Haldusasja materjalide järgi A. I määrati Viru Vangla 16.06.

1. a käskkirjaga nr 6.-2/748-T majandustöödele abitööliseks. Käskkirja järgi tuli kaebajal täita oma tööülesandeid üldkasutatavate ruumide koristajana alates 20.06.2011 kuni 19.09.
2. 07.07.2011 keeldus kaebaja täitmast vanglaametniku korraldust asuda tööle. Viru Vangla 28.07.2011 käskkirjaga nr 6-3/1394-D määrati kinnipeetavale distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine seitsmeks ööpäevaks

§ 67p-s 1 ja § 37 lg-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest.

07.07.2011 kirjutatud seletuskirjas põhjendas kaebaja tööle asumisest keeldumist sellega, et ta on firmaomanik, kes peab enda jaoks alandavaks töötada koristajana asutuses, mida peetakse üleval tema poolt tasustavatest maksudest. 23.08.2011 vaides on A. I selgitanud, et vangla oleks pidanud talle tutvustama vangla kodukorda ja teisi õigusakte, kuid kuna seda ei tehtud, siis palub ta käskkirja tühistada. Kohtule esitatud kaebuses põhjendas A. I tööle asumisest keeldumist sellega, et vanglaametnik oleks pidanud teda eelnevalt instrueerima tööohutusest ja andma individuaalsed kaitsevahendid. Kuna vanglaametnik seda ei teinud, siis oli korraldus tühine ja kaebaja ei pidanudki seda täitma. Kaebuses tugineb A. I töölepingu seaduse §-dele 19 ja 28. 11. Halduskohus märgib, et kinnipeetava üleüldine töökohustus tuleneb

§ 37

lg-st 1.

§ 38

lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Seega eeltoodud sätetest nähtuvalt on kinnipeetav kohustatud töötama ja seda ka juhul, kui ta määratakse majandustöödele. Töökohustusest on

§ 37

lg 2 kohaselt vabastatud vaid üle 63 aasta vanused kinnipeetavad, üld- või kutseharidust omandavad või tööalasel koolitusel osalevad kinnipeetavad, kuni 3-aastast last kasvatavad kinnipeetavad ning kinnipeetavad, kes ei ole tervislikel põhjustel võimelised töötama. Kaebaja sellistele kriteeriumidele ei vasta.

1. Kaebaja määrati tööle Viru Vangla 16.06.
2. a käskkirjaga nr 6.-2/748-T, mitte töölepinguga. Kohus juhib tähelepanu, et töökohustuse puhul on oluline silmas pidada, et üldpõhimõttena ei kuulu kinnipeetava töötamine tööõiguse regulatsiooni esemesse, kuna kinnipeetav ei vasta eraõiguse ühele peamisele nõudele, tal puudub lepingusõlmimise vabadus. Kinnipeetava töö väljaarvamine tööõiguse rakendusalast tuleneb seaduse tasandil

§ 41

lgst 2, mille kohaselt kohaldatakse üksnes kinnipeetava järelvalveta töötamisele väljaspool vanglat tööseaduste sätteid, sealhulgas töölepingu sõlmimise, töötasu ja puhkuse kohta. Kuigi vanglas töötavale kinnipeetavale makstakse

§ 43

kohaselt töö eest töötasu, ei toimu kinnipeetava töötamine mitte eraõigusliku lepingu alusel, vaid teda kohustatakse töötama avalik-õigusliku võimusuhte kaudu.

§ 38

lg 1 kohaselt on kinnipeetava tööga kindlustamine vangla ülesanne, mis tähendab, et kinnipeetava töösuhte teiseks pooleks on reeglina vangla. Samuti on üksnes vanglal võimalik tagada töökohustuse täitmist sunniga, kohaldades selle rikkumise korral kinnipeetava suhtes

§ 63lg-s 1 ette nähtud distsiplinaarkaristusi.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebuse esitaja viited Viru Vangla poolsele töölepingu seaduse sätete rikkumisele asjakohased. 3

1. Haldusasja materjalidest tulenevalt ei ole kaebaja vaidlustanud tööle määramise käskkirja. Kuna Viru Vangla 16.06.
2. a käskkirja nr 6.-2/748-T ei ole tühistatud, siis haldusmenetluse seaduse (HMS) §-de 60 ja 61 mõttes on tegemist kehtiva ja selle adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga.

§ 67

lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele. Ka juhul, kui hiljem tuvastatakse korralduse õigusvastasus, on kinnipeetav ikkagi rikkunud

§ 67p-s 1 sätestatud allumiskohustust.

Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 1. märtsi 2007.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14). Käesoleval juhul on ilmselge, et täitmata jäetud vanglaametniku korraldus ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Seega on A. I vanglaametniku korralduse täitmata jätmisega rikkunud

§ 67p-i 1 ning distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane.

1. Kaebaja väidab, et vangla ei ole talle tutvustanud vangla kodukorda ja teisi õigusakte. Kohus leiab, et antud väide ei vasta tõele. Viru Vangla esitas kohtule A. Ii isiklikust toimikust tehtud õigusaktidega tutvumise allkirjalehe koopia (toimiku lk 64), mis tõendab, et kinnipeetav on tutvunud „Vangistusseaduse“, „Vangla sisekorraeeskirja“ ja „Tallinna Vangla kodukorraga“. 24.01.
2. a kinnitas A. I oma allkirjaga, et on tutvunud 13.01.2011 Justiitsministri määrusega nr 3 (Justiitsministri
3. november 2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmine) ning 19.01.2011 Viru Vangla direktori käskkirjaga nr 1.1-1/19 (Viru Vangla kodukorra muutmine). Samuti kinnitas kinnipeetav, et on teadlik, et muid vajaminevaid õigusakte saab ta kontaktisiku vahendusel ( toimiku lk 64). Seega on ülalmärgitu alusel kaebaja väide alusetu. Kaebaja on kaebuses välja toonud põhjenduse, mille kohaselt vanglaametnik oleks pidanud teda eelnevalt instrueerima tööohutusest ja andma individuaalsed kaitsevahendid. Viru Vangla direktori 04.12.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/327 kinnitatud „Koristaja ohutusjuhend“ punkt 1 kohaselt toimub ohutusjuhendi tutvustamine pärast töötaja tööle vormistamist. Selle all mõeldakse kinnipeetava faktilist tööle asumist. Kuna kaebaja keeldus korraldust asuda tööle täitmast, siis puudus vajadus kaebajale selgitada töö- ja ohutusnõudeid. Tartu Ringkonnakohus on oma 28.10.
4. a kohtulahendis nr 3-10-2141 märkinud, et mõeldav ei ole olukord, kus eelnevalt selgitatakse töötingimusi ja seejärel alles kinnipeetav otsustab, kas ta soovib tööle asuda või eirab selleks antud korraldust. Pigem viitab sellistel põhjendustel korralduse õigusvastasuse aluste otsimine kaebaja soovimatusele vanglaametniku korraldusi täita, kui need ei ole talle meelepärased. Halduskohus on seisukohal, et koristaja töö ei ole sellise iseloomuga, mis eeldab põhjalikumat instruktaaži või väljaõpet ning koristamisel kasutatavad kaubandusvõrgus üldkättesaadavad puhastusvahendid ei ole kanged ja ohtlikud kemikaalid, mis kokkupuutel nahaga tekitaks põletusi ja mille kasutamine vajaks eraldi juhendamist või väljaõpet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja põhjendused on asjakohatud.
5. Kohus on seisukohal, et Viru Vangla ei ole rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid. V üksuse valvur Ü Pärnamäe poolt 07.07.
6. a koostatud ettekandest nr 2681 (toimiku lk 59) nähtub, et 07.07.
7. a kell 9:10 S8 elukoone S11 eluosakonnas keeldus kinnipeetav A. I allumast talle antud korraldusele asuda koristama. Distsiplinaarmenetluse käik protokolliti (

§ 64lg 3) ja 27.07.2011.

a tutvustati protokolli kaebajale, kes andis sellele oma allkirja (toimiku lk 56-57). Distsiplinaarkaristuse määras pädev ametnik, see vormistati käskkirjana, karistuse valikut on põhjendatud ning kohaldatud on kaalutlusõigust (

§ 64lg 4 4).

Distsiplinaarkaristus määrati

§ 64lg-s 41 sätestatud tähtaja jooksul.

Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas

§-s 64 sätestatuga, vaidlusalune käskkiri vastab HMS § 54 nõuetele ning määratud karistuse raskusaste on proportsioonis üleastumise raskusega. Kirjeldatu alusel tuleb jätta kaebus Viru Vangla 28.07.2011 käskkirja nr 6-3/1394-D tühistamisnõudes rahuldamata. Kohtukulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 11). (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 5