2-11-60519 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2012. a Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasj

§ 146lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et kostja kasutab korterit asukohaga XXX, Tallinnas omandiõiguse alusel. Maja hooldamist teostab elamus korteriühistu XXX. Poolte vahel ei ole vaidlust, et korteriühistu vahendab kostjale kommunaalteenuseid. Hageja väitel on kostja jätnud osutatud teenuste eest tasumata perioodil 2007 kuni

1. a kokku 1 210,74 eurot. Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud ning § 151 lg-le 1 majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Hageja on võlgnevuse suuruse tõendamiseks esitanud korteriühistu raamatupidamise koondaruande. Kostja vastuväite kohaselt on nõue tõendamata, kostja on esitatud arved tasunud. Oma väite kinnituseks on kostja esitanud tõendid, millelt nähtub, et perioodil 2008 a kuni 2011 on arved tasutud. 2 Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostja võlgnevuse olemasolu ja suurust. Kohtule on esitatud arved, millelt nähtub, et kostja väidetav võlgnevus on tekkinud enne 31.01.
2. a. Hageja väitel on ta kostjalt laekunud summade arvelt lugenud kostja kohustuse täidetuks selliselt, et esmalt kaetakse kõige vanem arve ja viivis. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, millal on kostja võlgnevus tekkinud ja millest väidetav võlgnevus koosneb. Esitatud arvetelt ja koondtabelist nähtub üksnes, et see on tekkinud enne
3. aastat. Muid tõendeid esitatud ei ole. Kohtu hinnangul ei saa hageja seega arvestada kostja poolt tasutud summasid varasema kohustuse katteks, kuivõrd sellise kohustuse olemasolu ei ole tõendatud. Perioodil
4. a kuni 2011 a on kostja arved tasunud ning väidetav vähemmaksmine on tekkinud asjaolust, et hageja arvestab makstud summad alusetult enne
5. aastat tekkinud väidetava kohustuse katteks. Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite.

§ 146

lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147

lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. 31.01.2007. a väljastatud arve alusel tekkis õigus nõuda kohustuse täitmist alates 28.02.2007. a.

§ 143järgi kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud. Hageja pöördus kostja vastu kohtusse 08.12.2011. a, s.o. pärast aegumistähtaja möödumist. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 ja § 168 lg 5 alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 3