← Eesti

2-12-785/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Moonika Tähtväli Otsuse avalikult teatavaks

  1. aprillil 2012.a. tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-12-785 Tsiviilasi MK hagi RK vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1800 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja MK(isikukood XXX, elukoht XXX) esindajad Hageja seaduslik esindaja LS(XXX) Hageja lepinguline esindaja Külli Aas (City õigusbüroo OÜ, Jõe 9/Ahtri 12, Tallinn; e-post: kylli@cityoigusabi.ee) Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalenud isikud Kostja RK(isikukood XXX, elukoht XXX) 27.03.2012 hageja seaduslik esindaja LS, hageja lepinguline esindaja Külli Aas ja kostja RK RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada.
  3. Välja mõista kostjalt RK hageja MK kasuks hagiavalduse esitamisest kuni käesoleva aasta märtsikuu lõpuni s.o perioodi 01.01.2012 kuni 31.03.2012 eest 115 (ükssada viisteist) eurot.
  4. Välja mõista RK elatis tema alaealise lapse MK(sünniaeg XXX.a.) ülalpidamiseks 200 (kakssada) eurot kuus alates 01.04.2012.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni või lapse põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
  5. RK on kohustatud temalt kohtuotsuse p-s 2 väljamõistetud elatusraha üle kandma LS arvelduskontole XXXXXXXXXXXXX Swedbankis iga jooksva kuu 10-daks kuupäevaks.
  6. Jätta MK menetluskulud RK kanda ja RK menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
  7. Liis Saalmaa ja RK kooselust sündis XXX.a. poeg MK.
  8. Poolte kooselu kestis kuni 2011.a. detsembrikuuni. Hageja nõue kostja vastu ja selle põhjendused.
  9. 06.01.2012.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja oma seadusliku esindaja kaudu välja mõista kostjalt 278,02 eurot kuus elatist MK ülalpidamiseks.
  10. 19.03.2012 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse ja palub hageja oma seadusliku esindaja kaudu välja mõista kostjalt 200 eurot kuus elatist MK ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kohtule igakuiste maksetena hageja seadusliku esindaja LS arvelduskontole Swedbank AS-is iga kuu kümnendaks kuupäevaks, kuni alaealise hageja täisealiseks saamiseni või põhi- ja keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21.a saamiseni.
  11. Hageja sõnul kulub tema ülalpidamiseks kuus 497 eurot ning kulutused koosnevad toidurahast (kulutused kahekordsed, kuna toit on lapsehoidja tasu) 200 eurot, riiete ja jalanõude ostmise kulust 25 eurot, tervishoiukulust 15 eurot, jõulupakkide/kingituste/sünnipäevade jm kulust 7 eurot, sõidukikütuse kulust (lapse lapsehoidja (vanaema) juurde viimine) 134 eurot, hügieenikulust (mähkmed, pesuvahendid jne) 35 eurot, ettenägematutest kuludest (hambaarstile, arstivisiidile) 10 eurot, mänguasjade, sh arendavate tegevuste kuludest 12 eurot. Lk 2

(6)
  1. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena MK sünnitunnistuse, A AS-i teatise, et LS töötab A AS-is ja tema igakuine töötasu on 416 eurot, kulutšekid, eluasemekulud ja tabeli kulutšekkide alusel.
  2. 27.03.2012 toimunud kohtuistungil selgitas hageja seaduslik esindaja, et täpsustatud hagis märgitud kulutused on minimaalsed kulutused. Autokütusele kulub kuus palju, kuna on sunnitud sõitma venna sõidukiga, mis on võimsa mootoriga ning seetõttu kulub ka kütust rohkem. Laps on hetkel 1 aasta ja 9 kuune, kui kuna lasteaiakohta ei ole hoiab last vanaema. Hageja seaduslikku esindajat on seni kulutuste kandmisel toetanud vanemad. Kostja on tasunud hageja seaduslikule esindajale käesoleva jaanuarist märtsini elatist 145 eurot ja lisaks 50 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused.
  3. Kostja ei vaidle vastu poole miinimumpalga s.o 145 euro hagejale maksmisele. Kostja palub arvesse võtta, et tal on veel 2 last SK ja SK. Samuti on kostjal pangalaen, mille eest peab tasuma igakuiselt umbes 115 eurot kuus. Kostja märgib, et ei saa garanteerida igakuiselt hagejale 278 euro
  4. kuupäevaks maksmist, kuna tal ei ole kindlat töökohta ja kindlat tööaega. Kostja märgib, et on 2012 jaanuarist maksnud hagejale elatusraha 145 eurot kuus.
  5. 27.03.2012 toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et teeb ehitustöid ning töötab nii Eestis kui välismaal. Välismaal võib teenida 1000 eurot kuus. Kostja soovib kõigile lastele maksta elatist võrdselt ja kuivõrd teised lapsed saavad 145 eurot, siis peaks ka hageja saama kostja hinnangul elatisena 145 eurot. Kostja leidis, et hageja on näidanud kütusekulu ühes kuus ebamõistlikult suure s.o 134 eurot. Põhjendatud võiks olla 45 eurot kuus, kuna hageja vanaema, kes hoiab last, elab 2 km kaugusel. Ülejäänud osas peab kostja täpsustatud hagiavalduses toodud kulutusi põhjendatuks. Kohtuotsuse põhjendused. 10 Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
  6. Kohtuotsuse tegemisel käeolevas perekonnavaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 ja 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma pojale MKile on, PKS § 99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid, PKS § 100 lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1).
  7. Kohus kontrollib kõigepealt kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendi nr 3-2-1-33-11 punktis
  8. Lk 3
(6)Hageja seadusliku esindaja väidetel on kostja tasunud tagasiulatuvalt elatist 145 euro ulatuses kuus aasta algusest, kuid see ei ole piisav arvestades hageja tegelikke kulusid. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et on elatist tasunud tagasiulatuvalt. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja on rikkunud enne hagiavalduse esitamist ja käesoleva menetluse kestel oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust, mis on aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega. 12. Järgmisena kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hageja taotleb kostjalt elatise välja mõista summas 200 eurot. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-37-11 p-s 12 asunud seisukohale, et kohus peab kindlaks tegema iga lapse põhjendatud kulutused kuus, juhul kui hagetav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär, tuleb käesolevas kohtulahendis hinnata, kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud või mitte ning kas hageja on tõendanud oma ülalpidamiskulusid. Samas arvestab kohus asjaoluga, et TsMS § 231 lg 1 kohaselt üldtuntud asjaolu tõendada vaja ei ole. Samuti arvestab kohus TsMS § 231 lõikes 2 ja 4 märgitud, mille kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, hügieenitarbeid, samuti riideid ja jalanõusid, mis tulenevalt lapse kasvamisest vajavad sagedast uuendamist, on üldtuntud asjaolud, mida tõendada ei ole vaja. Samuti ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud kostja. 27.03.2012 toimunud kohtuistungil vaidlustas kostja vaid hageja hagis märgitud kütusekulu ja kinnitas korduvalt, et ülejäänud osas on täpsustatud hagiavalduses kulutused põhjendatud. Seega ei ole hageja vaidlustanud ülejäänud (v.a kütusekulu) kulutuste elatisena väljamõistmise põhjendatust. Kostja on vaid märkinud, et soovib kõigile oma kolmele lapsele maksta elatist võrdselt ning et tal on ka pangalaen, mille eest tasub kuus 115 eurot. Kohus peab põhjendatuks kostja väidet selle kohta, et kulutused kütusele on hagiavalduses paisutatud. Kohus ei loe põhjendatud kütusekuludeks kuus 134 eurot, arvestades asjaoluga, et hageja vanaema elab umbes 2 kilomeetri kaugusel ning hageja seaduslik esindaja peab lapse vanaema juurde ja tagasi sõidutama 16-17 päeval kuus. Kostja leidis kohtuistungil, et põhjendatud võivad olla kulutused kütusele 45 euro ulatuses. Kohus möönab, et kulutused võivad olla kostja poolt märgitud suuruses, kuid nimetatu ei muuda hageja nõuet kostja vastu 497 - 134 + 45 = 408), kuna hageja on esitanud nõude väiksemas summas, kui tegelikud kulutused. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et kõikide kostja alaealiste laste elatis peaks olema samas suuruses. Laste vajadused on erinevad ning sellest tulenevalt võivad olla ka kulutused lastele erinevad, kohus lähtub MK vajaduste kindlaksmääramisel hagis ja vastuses märgitust. Kõige eeltoodu alusel on MK põhjendatud ülalpidamiskulu kuus 408.- eurot. Lk 4
(6)Arvestades asjaolu, et põhjendatud kütusekulu on 45 eurot kuus ning samuti seda, et kostja ei vaidlustanud ülejäänud kulutuste suurust, vaid vastupidiselt kinnitas, et ülejäänud kulutused on põhjendatud, on ühe vanema põhjendatud kuluks 204 eurot kuus.
  1. Tulenevalt asjaolust, et alates 01.07.2010.a. kehtiva PKS § 99 kohaselt ei ole vanema varaline seisund asjaolu, mida tuleks arvestada väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel alaealiste laste ülalpidamiseks, vaid PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-33-11 p 20). Kuna kostja palga suuruseks kuus on tema enda ütluste kohaselt 1000 eurot kuus, tuleb kostjalt elatis välja mõista tema alaealise lapse ülalpidamiseks summas 200 eurot, mis on hageja nõutud summa ja ½ lapse põhjendatud ülalpidamiskulust. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et kostja sissetulekust piisab nii hageja, kostja kahe teise alaealise lapse ja ka kostja enda ülalpidamiseks.
  2. Kohus ei pea põhjendatuks hageja täpsustatud hagiavalduses märgitud nõuet kostjalt elatise väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest 200 euro ulatuses, kuivõrd kostja on käesoleva jaanuarist märtsini tasunud hageja seaduslikule esindajale 145 eurot kuus (s.o 3x145=435) ja lisaks 50 eurot. Seega on kostja kolme kuu jooksul täitnud ülalpidamiskohustust kokku 485 euro (435+50=485) ulatuses ja kostjalt tuleb täiendavalt käesoleva aasta jaanuarist kuni märtsi lõpuni välja mõista elatis 115 eurot (3x200-485). Menetluskulude jaotamine.
  3. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad TsMS § 162 lg 1 ja 2 kohaselt RK menetluskulud 100 % ulatuses tema enda kanda ja hageja menetluskuludest 100 % ulatuses RK kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
  4. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. TsMS § 136 lõike 4 kohaselt võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus on hagi menetlusse võtmisel määranud tsiviilasja hinnaks 2502,18 eurot, kuid kohus leiab, et põhjendatud on tsiviilasja hinda muuta, kuna hageja on muutnud väljanõutava elatise suurust 278,02 eurolt 200 euroni. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse täpsustatud nõude välja mõista kostjalt elatis 200 eurot kuus, on käesoleva tsiviilasja hind 1800 eurot (9 x 200). Lk 5
(6)Moonika Tähtväli kohtunik Lk 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.