Ühtlasi pidi kaebaja teatama, kas ta peab võimalikuks loobuda kaebusest osas, milles ta taotles Harku ja Murru Vangla 18.01.2012 vaideotsuse nr 5-11/3 tühistamist. Kohus selgitas kaebajale, et juhul kui kaebaja loobub selles osas kaebusest, ei ole tal enam võimalik sama nõuet samadel alustel kohtule esitada. Juhul, kui kaebaja soovib jääda Harku ja Murru Vangla 18.01.2012 vaideotsuse nr 5-11/3 tühistamisnõude juurde hoolimata sellest, et Harku ja Murru Vangla 05.12.2012 käskkiri nr 5-29/383 on kehtetuks tunnistatud, pidi kaebaja kohtule selgitama täiendavalt, kuidas on tema õigusi vaideotsusega eraldiseisvalt rikutud.
) § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kuna kaebuse eesmärk on saavutatud, kaebaja ei ole väljendanud soovi ega toonud välja põhjendatud huvi menetluse jätkamiseks, vaid on nõustunud menetluse lõpetamisega, peab kohus võimalikuks Harku ja Murru Vangla 05.12.2011 käskkirja nr 5-29/383 tühistamisnõude osas menetluse lõpetamist
8. Kuna kaebaja on oma 16.04.2012 seisukohas nõustunud menetluse lõpetamisega, eeldab kohus, et kaebaja soovis seejuures menetluse lõpetamist ka Harku ja Murru Vangla 18.01.2012 vaideotsuse nr 5-11/3 tühistamise nõudes kaebaja poolse loobumisega.
lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kuna kaebaja on oma kaebusega taotletava eesmärgi saavutanud ning Harku ja Murru Vangla 18.01.2012 vaideotsuse nr 5-11/3 tühistamisnõudest loobumine ei saa eraldiseisvalt kahjustada tema õigusi või vabadusi, tuleb lõpetada selles osas haldusasja menetlus vastavalt
9.
lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
lg 7 esimene lause sätestab, et kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud. Käesoleval juhul on kaebaja palunud jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda. Vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude väljamõistmise taotluse kohta seisukohta ega taotlenud ise kulude väljamõistmist. Tallinna Halduskohtu 02.03.2012 kohtumäärusega vabastas kohus A.V.i riigilõivu tasumisest seoses maksejõuetusega mõlemalt nõudelt, so kokku summas 31,94 eurot.
lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse
Kuivõrd eelviidatud sätte alusel kuuluks ühelt nõudelt riigilõiv kaebajale tagastamisele, juhul kui ta oleks selle tasunud, puudub alus selle väljamõistmiseks vastustajalt. Ka ei tõusetu käesoleval juhul riigilõivu väljamõistmise küsimust kaebajalt, kuna kaebaja on jätkuvalt maksejõuetu. Tiina Pappel kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.