Obsah (5)

§ 168§ 222§ 329§ 331§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-27113 Tsiviilasi

§ 168lg 5 alusel on hagejal õigus nõuda menetluskulude hüvitamist.

MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohus lõpetas
2. novembri 2011 kohtumäärusega asjas menetluse hagist loobumise tõttu.

§ 168

lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuna hageja on hagist loobunud põhjendusel, et tema nõue on rahuldatud, siis tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. MÄÄRUSKAEBUSTE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja II esitas Viru Maakohtu
2. novembri 2011 määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustas määruse menetluskulude jaotuse osas ja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) leidis kohus ekslikult, et hageja loobus hagist seetõttu, et kostja rahuldas tema nõude pärast hagi esitamist. Kohus ei võtnud arvesse, et kostja I esitas kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks juba
3. novembril 2011, kuna kohtutäitur A. K. oli täitemenetluse lõpetanud. 2 Samuti polnud kohtutäituril õigus täitemenetlust lõpetada enne tsiviilasja lahendamist maakohtu poolt; 2) polnud hageja lepingulisel esindajal Andrei Matvejevil õigust hagejat esindada. Ajavahemikul
4. jaanuar kuni
5. detsember 2010 esindas A. Matvejev täitemenetluses kostja I huve. Seega on A. Matvejev esindanud nii hagejat kui kostjat; 3) ei ole kohus menetluskulude jagamisel võtnud arvesse, et kostja II ülalpidamisel on kolm alaealist last, tema abikaasa on töötu ning ta ise väga väikese sissetulekuga. Lisaks on ta sunnitud korterit üürima, kuna üürilepingu tõttu pole võimalik elada enampakkumiselt ostetud korteris. VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE
6. Vastustaja leiab, et määruskaebuses toodud väited on alusetud. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
7. novembri 2011 määrus muutmata. Vastuse kohaselt: 1) ei kohaldu antud juhul

§ 168

lg 4, kuna hageja nõude rahuldamine ja hagist loobumine toimus pärast hagiavalduse esitamist ja asjas menetluse algatamist. 2) esitab määruskaebuse esitaja pahauskselt valeandmeid oma majandusliku olukorra kohta. Ostetud korteriomandi eest tasus O. Dementjeva ühekordse maksena, mitte laenuga, samuti on ta tasunud 1650 eurot õigusabikulude eest. Seega on määruskaebuse esitajal olemas piisavad rahalised vahendid hageja menetluskulude kandmiseks.

1. Kostja I ei ole määruskaebusele vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb kaevatavas osas menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse ja jätab kõik menetluskulud hageja kanda.
3. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas asjas menetluse. Seega tuleb menetluskulude jaotuse määramisel juhinduda

§ 168lg-test 4 ja 5.

Kui hageja loobub hagist, siis üldjuhul kannab hageja kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Maakohus on ekslikult leidnud, et hageja loobus hagist pärast seda, kui kostjad olid nõude rahuldanud. Hagi on esitatud täiteasjas nr 066/2011/1127 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Nimetatud täiteasjas on sissenõudjaks ja võlgnikuks kostjad I ja II, hageja selles täiteasjas menetlusosaliseks ei ole ja asja materjalide kohaselt tema suhtes täitemenetlust ei toimunud. Vaatamata sellele pidas hageja vajalikuks hagi esitada ja kohus võttis hagi ka menetlusse. Hagi on esitatud TMS § 222 alusel, mille lõigete 1 ja 2 kohaselt kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Nimetatud hagi võib kolmas isik esitada ka juhul, kui täitemenetluses rikutakse tema kasuks tehtud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 88 nimetatud käsutuskeeldu. Hagejal käesoleval juhul

§ 222lg-tes 1 ja 2 nimetatud õigused puuduvad.

Hageja kui üürniku õigusi üüritud asja omaniku vahetumisel kaitseb VÕS § 291 lg 1, mille kohaselt asja 3 võõrandamisel sundtäitmisel lähevad üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused üle asja omandajale. TMS § 2 lg 1 p 15 nimetatud täitedokumendi alusel sundtäitmine võlgniku suhtes ei saa mõjutada üürnikust kolmanda isiku õigusi. Enampakkumisel kinnisasja omandanud isik saab nimetatud sätte alusel nõuda senise omaniku, aga mitte üürniku väljatõstmist kinnisasjalt. Seega kostjad I ja II sõlmides kokkuleppe korteriomandi kaudse valduse üleandmiseks kostjalt I kostjale II (lk 110) ei rahuldanud hageja nõuet pärast hagi esitamist. Menetluskulud maakohtus tuleb

§ 168lg 4 alusel jätta hageja kanda.

8. Kostja II on esitanud määruskaebuses vastuväite seoses hageja lepingulise esindaja A. Matvejevi tegevusega.

§ 329

lg 1 kohaselt tuleb kõik taotlused kohtule esitada nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kui asi lahendatakse kohtuistungil, peavad menetlusosalised esitama oma põhiväited ja -taotlused enne kohtuistungit.

§ 331

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline

§-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Käesolevas asjas ei ole kostja II põhistanud, miks ta ei saanud esitada oma taotlust varem, sh 17. novembri 2011 kohtuistungil maakohtus. Seetõttu jätab kohus määruskaebuse esitaja taotluse tähelepanuta. 9.

§ 171

lg 1 alusel jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 4 Kersti Kerstna-Vaks