Hageja on esitanud kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude
lg 1 mõttes.
kohaselt peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.
lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
lg 1 kohaselt võib käesoleva seaduse § 1028 lg 1 nimetatud juhul üleandja saajalt saadu tagasi nõuda. Kostja on esitanud vastuväite hagile, mille kohaselt kostja leiab, et hageja poolt kostjale kantud rahaga on tegemist käsirahaga.
lg 1 kohaselt on käsirahaks ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse.
lg 2 kohaselt kui käsirahaga tagatud leping jääb täitmata muul põhjusel kui käsiraha andnud lepingupoole süü tõttu, võib käsiraha andnud lepingupool nõuda käsiraha tagastamist. Kohus asus seisukohale, et kuivõrd käsiraha loetakse võlgnetava kohustuse katteks, mitte aga täiendavaks makseks lisaks lepingus kokkulepitule ning kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on pooled kokku leppinud sõiduauto hinnas 13 200 eurot, mille hulka ei arvestatud hageja poolt kostjale kantud 430 eurot, siis ei ole käesoleval juhul hageja poolt kostjale kantud 430 euro puhul tegemist käsirahaga. Käsiraha puhul on tegemist rahasummaga, mis on antud üle lepingu sõlmimise tõendamiseks. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei olnud hageja poolt kostjale kantud rahasumma puhul tegemist lepingu sõlmimise tõendamisega, vaid müügilepingu sõlmimiseks vajalike kulutuste tegemiseks, mistõttu, et kuivõrd käesoleval juhul pooled ei sõlminud sõiduauto müügilepingut ning kohustust ei tekkinud, on kostja rikastunud hageja arvelt.
Kohtu hinnangul on 430 euro tagasinõudmine kostjalt
MS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt riigilõiv 89,47 eurot ja õigusabi kulud 200 eurot. Kohtu hinnangul ei ole alust lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks summas 200 eurot. Käesolevas asjas ei ole hagejat esindanud lepinguline esindaja (kohtule pole esitatud volitust ega esindaja haridust tõendavat dokumenti). Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 teisest lausest on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS § 218 sätestatule. Hagejat ei ole käesolevas asjas esindanud advokaat ega muu lepinguline esindaja. Nõustaja kulusid tulenevalt TsMS § 175 lg 2 teisest lausest ei hüvitata. Kostja menetluskuluks on õigusabi kulud 250 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 ei andnud kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 2¹ kohaselt TsMS § 405 lg 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.