Obsah (6)

§ 14§ 18§ 23§ 2§ 25§ 24

Haldusasi nr 3-11-3022 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 27.02.2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-3022 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveam

) §-le 25, kuna kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei ole T. N. L. väljasaatmine käesoleval ajal võimalik. 1

1. PPA KMO MJB taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvad järgmised asjaolud: - 26.12.
2. a kella 13.40 ajal peeti Vene piiritulba 114 ja 118 vahelisel alal Luhamaa piirivalvekordoni patrulli poolt vahetult ebaseaduslikul piiri ületamisel Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki kinni isik, kellel puudus isikut tõendav dokument. Isik tuvastati tema ütluste järgi: T. K. L.; sünniaeg xx xx xxxx; elukoht xxxxxx, Vietnam; vallaline. - Isikul puudus Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks seaduslik alus (välismaalaste seaduse – edaspidi VMS - § 43). Piirivalveametnike poolt on kindlaks tehtud, et isik ületas Eesti Vabariigi riigipiiri Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, pannes sellega toime karistusseadustiku § 258 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - 28.12.
3. a tehti T.K. Le’le ettekirjutus Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav) nr
4. - arvestades asjaolu, et T. K. L. väljasaatmist ei olnud reisidokumendi puudumise tõttu võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul (

§ 14

lg 1,

§ 18

lg 1), taotles Lõuna Prefektuur Tartu halduskohtult

§ 23lg 1 kohaselt anda luba paigutada T.

K. L. väljasaatmiskeskusesse kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. - Halduskohus tuvastas, et end algselt T. K. L. `ks nimetanud isiku tegelik nimi on T. N. L. ja tema õige sünniaeg on xx xx xxxx. Tartu halduskohtu 28.12.2011 määrusega haldusasjas nr 311-3022 anti Lõuna Prefektuurile luba T. N. L. (L. T. N.) paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. - 20.01.2012 edastas PPA KMO MJB päringu Välisministeeriumile palvega pöörduda Vietnami saatkonna poole T. N. L. dokumenteerimise küsimuses. Käesolevaks ajaks ei ole veel PPA oma päringule vastust saanud. - 25.01.2012 esitas T. N. L. PPA KMO staatuse määratlemise büroo rahvusvahelise kaitse talitusele varjupaigataotluse.

1. Kuna isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaeg möödub 28.02.2012, võttis kohus 22.02.2012 määrusega PPA taotluse menetlusse, määrates selle läbivaatamiseks kohtuistungi enne nimetatud tähtaja möödumist.
2. 27.02.2012, enne kohtuistungit sai halduskohus T.N.L. esindaja Viivika Sirelpu järgmised taotlused: 1) esialgse õiguskaitse korras peatada taotleja suhtes Eestist lahkumisettekirjutuse toimingute tegemine ja täitmine; 2) lõpetada PPA T.N.L. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamise menetlus kompromissiga; 3) lubada taotluse esitajal pöörduda vabatahtlikult tagasi Vietnami, saades selleks IOM-lt (International Organization for Migration e Rahvusvaheline migratsiooniorganisatsioon) toetust. Taotluses märgitu kohaselt T.N.L. on võtnud tagasi varjupaigataotluse (ei soovi PPA eitavat vastust varjupaigataotlusele edasi kaevata) ning soovib sõlmida kokkulepet. Kokkuleppega väljasaatmiskeskus hoiaks kokku oma rahalisi vahendeid, kuna IOM on andnud oma nõusoleku tagada taotleja väljasaatmiskulud. Väljasaatmiskeskuses viibimine pole kohustuslik, kui välismaalane täidab ettekirjutuse vabatahtlikult. Kuna taotleja on juba 2 kuud VSK-s viibinud varjupaigataotlejatena, siis oleks mõistlik lähtudes Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (EIÕK) artiklist 5 ja EIÕK protokollist nr 4 artiklist 2 nad anda üle IOM-ile ning anda neile õigustatud võimalus vabatahtlikult riigist lahkuda.
3. Kohtuistungil: PPA esindaja Aleksei Kuznetsov jäi PPA taotluse juurde. Tal puuduvad andmed, et isik oleks Oleks oma varjupaigataotluse võtnud tagasi. Esindaja sõnul T.N.L. vabatahtlik lahkumine ei ole võimalik isikul kehtiva reisidokumendi puudutmise tõttu ning kompromissi sõlmimise võimalust ei näe

ette. 2 Sõltuvalt sellest, kas väljasaatmine on perspektiivikas või mitte, isikut kas hoitakse väljasaatmiseni keskuses või vabastatakse ta sealt. Kui reisidokument saadakse ja isik on tõepoolest loobunud oma varjupaigataotlusest, siis saadetakse ta Vietnami. PPA ei toeta esialgse õiguskaitse kohaldamist, kuna isik ei ole taotlust põhjendanud, samuti ei ole ta vaidlustanud talle tehtud lahkumisettekirjutust ega tema väljasaatmiskeskusesse paigutamist. T.N.L. kinnitas, et ta mõistab PPA taotluse sisu ja oma olukorda, et ilma reisidokumendita ta lahkuda ei saa. Tema sõnul on ta loobunud varjupaigataotlusest, kuna talle öeldi, et selle rahuldamiseks ei ole põhjused piisavad. Ta ei soovi jääda Eestisse kuueks kuuks, mille jooksul seda taotlust lahendatakse. Kui Eesti riik ei aita, peab ta Vietnami tagasi pöörduma, kuid vajab selleks abi. KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 6. Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti (täpsemalt ameti KMO MJB) taotlus Thi Nham Le väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on

§ 2

lg 1, § 18 lg 1, § 23 lg 1 ja § 25 ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 33 lg 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 7.

§ 2

lg 1 kohaselt välismaalasel peab Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida. T.N.L.l ei ole Eestis viibimiseks elamisluba ega elamisõigust, samuti mitte ühtegi VMS §-s 43 sätestatud alust Eestis ajutiseks viibimiseks. Eestis ebaseaduslikult viibiv isik kuulub üldjuhul riigist väljasaatmisele. T.N.L.le on tehtud koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus, mis on jõus. Väljasaatmismenetluse lõpuleviimine on olnud takistatud isikul kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu. Samas asja materjalidest ei nähtu hetkel, et väljasaatmine oleks perspektiivitu. 8.

§ 25

järgi, kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni sama seaduse § 24 lõigete 1.1, 2 või 3 järgi.

§ 24

lg 1.1 kohaselt vabastatakse väljasaadetav väljasaatmiskeskusest, kui 18 kuu jooksul välismaalase väljasaatmiskeskusesse paigutamise otsuse tegemise päevast arvates ei ole väljasaatmist täide viidud.

§ 24

lg 2 ja 3 sätestavad väljasaadetava vabastamise väljasaatmiskeskusest vastavalt vahi alla võtmise määruse alusel ning lahkumisettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või isikule viibimisaluse andmise otsuse alusel. Vastavalt VRKS § 33 lg-le 1 taotlejat, kes esitas varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses, vanglas või arestimajas viibimise ajal või väljasaatmise täideviimise käigus, ei paigutata esmasesse vastuvõtukeskusesse, vaid ta viibib varjupaigamenetluse lõppemiseni vastavalt väljasaatmiskeskuses, vanglas või arestimajas. Ülalosundatud regulatsioonist järeldub, et väljasaatmiskeskusesse paigutatakse isikud, kellel puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks ning kes vabaduses viibides võivad hakata väljasaatmisest kõrvale hoidma. Samuti viibivad väljasaatmiskeskuses isikud, kes esitasid varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses viibimise ajal, kuni varjupaigamenetluse lõppemiseni. Niisuguse regulatsiooni eesmärk on vältida kuritarvitusi varjupaiga taotlemisel. Väljasaadetava väljasaatmiskeskusest vabastamise alused on seaduses sätestatud.

1. Isikul puuduvad Eestis kaitsmist vajavad sidemed. T.N.L.l puudub võimalus iseseisvalt dokumentide saamist korraldada, samuti ei ole tal rahalisi vahendeid Vietnami tagasi minemiseks. Esindaja väitel saaks isik küll selleks rahalist abi IOM-lt, kuid ilma kehtiva reisi dokumendita ei ole isiku lahkumine Eestist võimalik ei sundkorras ega vabatahtlikult. Mis 3 puutub paljasõnalisse väitesse, et isik on loobunud oma varjupaigataotlusest, siis selle kohta tõendid puuduvad, PPA esindajal puudus isegi vastav info. Seega saab kohus hetkel lähtuda sellest, et T.N.L. varjupaigataotluse menetlus on alles pooleli, ja sel ajal ei saa väljasaatmist lõpule viia isegi siis, kui isikul oleks isikut tõendav dokument. T.N.L. on viibinud väljasaatmiskeskuses praeguseks kaks kuud, mistõttu tema jätkuv kinnipidamine seal väljasaatmise täideviimise võimatuse ja varjupaigamenetluse kestmise motiivil on seaduslik, sh proportsionaalne. Puuduvad ka muud seaduslikud alused isiku väljasaatmiskeskusest vabastamiseks või ümberpaigutamiseks mujale. PPA esindaja on õigesti märkinud, et antud juhul ei näe asjakohased seadused ette võimalust sõlmida isiku soovitud kokkuleppeid. Isik kas saab seadusliku aluse Eestis viibimiseks või ta saadetakse välja, kui see osutub võimalikuks. Kummalgi juhul vabastatakse isik väljasaatmiskeskusest. Niisugust isikut, kel puudub Eestiga igasugune side, ei saa praeguses olukorras väljasaatmiskeskusest vabastada ja allutada järelevalvemeetmetele. Kompromiss või kokkulepe eeldab mõlema poole nõusolekut teatud tagajärje saavutamiseks. PPA-l puudub antud juhul selleks nii tahe kui ka seaduslik alus. Seega taotlused lõpetada PPA T.N.L. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamise menetlus kompromissiga ning lubada taotluse esitajal pöörduda vabatahtlikult tagasi Vietnami, on põhjendamatud ja ei kuulu rahuldamisele.
2. Eeltoodut arvestades kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa T.N.L. väljasaatmiskeskuses jätkuvaks kinnipidamiseks. Et varasema kohtumäärusega on antud luba isiku kinnipidamiseks kuni 28.02.2012, tuleb 2kuulist pikendatud tähtaega arvata sellest ajast alates.
3. Lõpuks peatub kohus T.N.L. esindaja Viivika Sirelpu taotlusel peatada esialgse õiguskaitse korras taotleja suhtes Eestist lahkumisettekirjutuse toimingute tegemine ja täitmine. HKMS § 249 lõikest 1 tulenevalt võib halduskohus igas menetlusstaadiumis kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Esialgse õiguskaitse alastest regulatsioonidest ilmneb, et seda kohaldatakse vaidluse eseme suhtes tagamaks kohtuotsuse täidetavus. Käimasoleva vaidluse sisuks on kas rahuldada PPA taotlus väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks või mitte. Praegu ei käi vaidlus lahkumisettekirjutuse õiguspärasuse üle. T.N.L. ei ole kohtule teadaolevalt õigeaegselt ka vaidlustanud ei talle lahkumisettekirjutuse tegemist ega tema väljasaatmiskeskusesse paigutamist. Seega ei ole asjakohane käesolevas asjas taotleda peatada väljasaatmistoimingute tegemine. Teiseks eeldab HKMS § 249 lg 1 põhjendatud taotluse olemasolu. T.N.L. esindaja Viivika Sirelpu taotlusel puudub igasugune põhistus (HKMS § 250 lg 2). Kolmandaks tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda seaduses ettenähtud riigilõiv või isiku maksujõuetuse korral taotleda menetlusabi korras enda riigilõivu tasumisest vabastamist. Antud juhul ei ole kumbagi tehtud. Neil asjaoludel ei pea kohus vajalikuks taotlust käiguta jätta (tasumata riigilõivu tõttu), vaid jätab taotluse kui ilmselgelt põhjendamatu rahuldamata. Hurma Kiviloo kohtunik 4