← Eesti

3-10-1572/37

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

  1. aprill 2012, Tartu 3-10-1572 Jüri Plado kaebus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 18.02.
  2. a otsus Jüri Plado apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Jüri Plado Vastustajad Lasva Vallavalitsus, Võru Maavalitsus RESOLUTSIOON
  3. Apellatsioonkaebus rahuldada.
  4. Tühistada Tartu Halduskohtu 18.02.
  5. a otsus ja saata haldusasi uueks arutamiseks Tartu Halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
  6. maini
  7. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. 09.05.1937 ostis A.P. XXX asuvast XXX talukohast, mis oli iseseisva maaüksusena katastrisse kandmata, ¼ maad pindalaga 5,35 ha. 23.07.1940 maa natsionaliseeriti.
  9. 09.01.1992 esitas A.P. Võru Maavalitsusele avalduse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise kohta.
  10. 09.09.1994 jättis Võru Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjon (edaspidi ÕVVTK Võru maakonnakomisjon) otsusega nr 6938 A.P. avalduse rahuldamata.
  11. 18.09.1994 esitas A.P. ÕVVTK Võru maakonnakomisjonile täiendava avalduse, milles selgitas, et XXX kuulus J. Pladole ja peale viimase surma jaotati talu tema laste M., L., E., ja D. vahel. Avalduses väitis A.P. , et ostis D.P. viimasele kuulunud ¼ osa XXX maast ja see oli 5,35 ha. Tehing toimus 1930-ndate keskpaiku. Nimetatud avaldusele oli lisatud ärakiri täitelehest, mis oli välja antud 19/22.06.1939 Võru jaoskonnakohtuniku poolt.
  12. 19.05.1995a tegi ÕVVTK Võru maakonnakomisjon kaebaja täiendava avalduse alusel uue otsuse nr 9873, milles leidis, et ei ole tõendatud XXX maa ostmine A.P. poolt.
  13. Tartu Maakohtu 14.01.
  14. a otsusega tsiviilasjas nr 2-07-6329 tuvastati, et XXX maadest 5,35 ha kuulus kuni maa natsionaliseerimiseni omandiõiguse alusel A. P. (tl 9-11).
  15. 14.03.2008 tunnistati ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni otsusega A.P. XXX talu maa 5,35 ha osas omandireformi õigustatud subjektiks ja sama komisjoni 19.05.
  16. a otsus nr 9873 kehtetuks (tl 12).
  17. 31.03.2008 esitas J. Plado Lasva Vallavalitsusele avalduse, milles palus talle kui A.P. pärijale maa tagastada (tl 13).
  18. 29.04.2008 teatas Lasva Vallavalitsus kirjaga nr 51-3/238-1, et kahjuks ei ole võimalik maad enam tagasi anda, kuna see on antud teiste isikute omandisse ning pakkus selle eest 23 856 EEK suurust kompensatsiooni (tl 14)
  19. J. Plado esitas 16.06.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub välja mõista Lasva Vallavalitsuselt kahju tekitamise eest hüvitise summas 142 839.65 krooni. Lasva Vallavalitsus tagastas A.P. lt õigusvastaselt võõrandatud 5,35 ha suuruse pindalaga maa omandireformi käigus suuremas osas isikule, kellel ei olnud selle tagasisaamise õigust ja vähemas osas erastas, kuigi tagastamisele kuuluva maa erastamine ei ole lubatud. Vastustaja on rikkunud kaebaja õigust saada tagasi tema õiguseellaselt õigusvastaselt võõrandatud 5,35 ha suuruse pindalaga maad ning on tekitanud kaebajale selle maa harilikus väärtuses varalise kahju. HALDUSKOHTU LAHEND
  20. Tartu Halduskohtu 18.02.
  21. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kaebaja väited, et talle keeldutakse omandireformi käigus tagastamast õigusvastaselt võõrandatud maad kui ka maksma selle eest kompensatsiooni, on paljasõnalised ja ei ole tõendatud. Kahju tekkimise ja ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni 19.05.
  22. a otsuse vahel puudub põhjuslik seos. A.P. on jätnud ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni 19.05.
  23. a otsuse vaidlustamata, seega ta ei võtnud midagi selleks ette, et vältida kahju tekkimist. Vastustajal ei olnud võimalik käesoleva kaebuse aluseks olevat võimalikku kahju tekkimist vältida, sest vastustaja oli kohustatud tagastamisotsustuste ja ostueesõigusega erastamise otsuste tegemisel juhinduma ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni vastavatest otsustest. Kaebaja taotleb kohtult õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist, kuid asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja Võru Maavalitsuse ega ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni poole vastava avaldusega pöördunud. Seega ei saa kohus ennatlikult võtta seisukohta kaebaja kahju tekkimises ja selle hüvitamise põhjendustes. Kaebaja peab vastava avaldusega pöörduma Võru Maavalitsuse poole. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  24. J. Plado esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. 2 Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõige kohtu seisukoht, mille kohaselt tuleb kahjuhüvitis jätta välja mõistmata ainult sellepärast, et asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks vastava avaldusega pöördunud Võru Maavalitsuse poole. Kaebaja on pöördunud nii kohaliku omavalitsuse kui ka Eesti Vabariigi poole, et saada mõistlikku kohtuvälist lahendit. Pöördumiste tulemusena soovitati kaebajale Lasva Vallavalitsuse vastu kohtusse pöörduda. Kaebajale on arusaamatu Võru Maavalitsuse poole kohtuvälise pöördumise sisuline vajadus olukorras, kus Võru Maavalitsus on üsna pikalt ja põhjalikult kohtule kirjalikus vormis selgitanud, miks ta kahju hüvitamisega nõus ei ole. Kaebaja jaoks oleks avalduse teel Võru Maavalitsuse poole pöördumine ja järgnevalt selle kaebusega halduskohtusse pöördumine seotud põhjendamatute kulutustega ja seetõttu ebaõiglane.
  25. Võru Maavalitsus palub jätta J. Plado apellatsioonkaebuse rahuldamata. Võru Maavalitsus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja väited omandireformi käigus õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisest ja kompensatsiooni maksmisest keeldumise kohta on paljasõnalised ja ei ole tõendatud. Vabariigi Valitsuse 28.08.
  26. a määrusega nr 161 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra“ (edaspidi Korra) p 21 kohaselt vara tagastamiseks või kompenseerimiseks tuleb tõendada, et omandireformi objektiks olev vara kuulus õigusvastase võõrandamise hetkel omandiõiguse alusel avalduses märgitud omanikule. Maa kuuluvuse tõendamisel kasutatakse
  27. aastal ja järgmistel aastatel Eesti Vabariigi Katastriameti poolt koostatud “Maksualuste maaüksuste nimekirju”, kinnistusraamatute sissekanded, ostu-müügilepingud, kohtuotsused, kinkelepingud ja pärandite vastuvõtu dokumente. Komisjoni
  28. a otsus nr 9873 kehtis ja oli õiguspärane seni, kuni leidis tuvastamist A.P. omandiõigus 5,35 ha suurusele osale XXX maadest. Alles pärast Tartu Maakohtu poolt 14.01.
  29. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-07-6329 A.P. omandiõiguse tuvastamist XXX maale 5,35 ha osas, oli komisjonil õiguslik alus tunnistada kehtetuks 19.05.1995 otsus nr
  30. A.P. ei vaidlustanud ÕVVTK komisjoni 19.05.1995 otsust nr
  31. A.P. suri
  32. aprillil 2001.aastal. A.P. pojapoeg J. Plado pöördus 23.07.2004 ÕVVTK komisjoni poole, kellele komisjon selgitas omandiõigussuhte tuvastamise võimalust. Kuna A.P. oli subjektiotsusest teadlik juba
  33. aastal, oli tal võimalik väidetavat kahju ära hoida ÕVVTK komisjoni otsuse õigeaegse vaidlustamisega, ent ta ei teinud seda. Alusetu on kaebaja väide, et maa on tagastatud isikutele, kellel puudus selleks õigus. Kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mille alusel saaks väita, et maad, mis tagastati S.P. või maa, mis erastati ostueesõigusega A. R., oli õigus tagasi saada A.P. pärijal J. Pladol. Omandireformi seaduse § 12 lg 5 kohaselt vara tagastamise otsustab ja vara tagastamist korraldab valla- või linnavalitsus. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks või tagastamistaotluse rahuldamata jätmiseks annab valla- või linnavalitsus haldusakti. XXX maa 5,35 ha tagastamata jätmise kohta ei ole Lasva Vallavalitsus haldusakti andnud, mistõttu ei ole lõplikult selgunud, kas ja missugustel faktilistel asjaoludel jääb maa tagastamata kas täielikult või osaliselt. Sellest asjaolust lähtuvalt ei ole praegusel hetkel võimalik hinnata, kas kaebaja seisukoht on õiguslikult põhjendatav, et avaliku võimu poolt on talle tekitatud kahju.
  34. Lasva Vallavalitsus palub jätta J. Plado apellatsioonkaebuse rahuldamata. Võimaliku kahju tekitajaks on ÕVVTK Võru Maakonnakomisjon (Võru Maavalitsus), sest Lasva Vallavalitsus oli kohustatud tagastamisotsuste ja ostueesõigusega erastamise otsuste tegemisel juhinduma ÕVVTK Võru Maakonnakomisjoni vastavatest otsustest. Lasva Vallavalitsus ei saanud kahelda ÕVVTK Võru Maakonnakomisjoni otsuste õigsuses ja seega ei saanud ta olla kaebuses toodud kahjude hüvitaja ja solidaarne kaasvastustaja. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3
  35. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 18.02.
  36. a otsus tuleb tühistada ja asi saata uueks arutamiseks Tartu Halduskohtule.
  37. Ringkonnakohtu leiab, et kahju hüvitamise kaebuses tuleb eelkõige tuvastada, kas isikul on kahju tekkinud, kas haldusakt või toiming (s.h ka tegevusetus), millega isikule väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos tekkinud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel. Samuti on oluline määratleda õige kahju eest vastutav isik. Seega oli halduskohtul vajalik kõigepealt välja selgitada, kas kaebajale on kahju tekitatud. Halduskohtu otsuse kohaselt leidis kohus, et tõendamist pole leidnud kaebaja väide, et talle keeldutakse omandireformi käigus nii tagastamast õigusvastaselt võõrandatud maad kui ka maksma selle eest kompensatsiooni. Seega järeldub sellest seisukohast, et halduskohtu arvates ei ole kaebajale kahju tekitatud. Ringkonnakohus halduskohtu taolise seisukohaga ei nõustu. 31.08.2008 kaebaja avaldusele maa tagastamise kohta on Lasva Vallavalitsus vastanud oma 29.04.2008 kirjaga, et kaebajale ei ole võimalik maad tagastada ning talle on võimalik määrata kompensatsioon (tl 14). Lasva Vallavalitsus on 10.11.2009 teatanud kaebajale, et kaebajale on võimalik tagastada ca 2,5 ha suurune maatükk ja ülejäänud maa kompenseeritakse vastavalt kehtivale korrale (tl 18). Ka halduskohtule saadetud vastuses kaebusele on Lasva Vallavalitsus kinnitanud, et kaebajale on tekitatud kahju seoses sellega, et tal puudub õigus maad tagasi saada 3,35 ha ulatuses ning kaebajale on sellega tekitatud kahju (tl 26-28). Kuna Lasva Vallavalitsuse seisukohad kaebajale tagastatava maa ja tagastamisele mittekuuluva maa osas on vastuolulised, siis ei ole ka ringkonnakohtul võimalik asjas olevate materjalide põhjal kindlaks määrata kaebajale tekitatud kahju suurust. Halduskohtul on asja uuel arutamisel vajalik kõigepealt tuvastada, millises osas on kaebajale võimalik tagastada maad, mille osas ta on tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks ja millises osas ei ole maa tagastamine võimalik, et oleks võimalik kindlaks määrata kaebajale tekitatud kahju suurus. Samuti tuleb kindlaks määrata, millise haldusorgani õigusvastase tegevuse, tegevusetuse või haldusaktiga kahju tekitati ja kas esineb põhjuslik seos tekkinud kahju ja õigusvastase akti või toimingu vahel.
  38. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et halduskohus on täielikult jätnud tähelepanuta kaebaja lõplikud seisukohad ja taotlused, mis on esitatud 25.01.2011 (tl 50-51). Kaebaja on esitanud taotluse, milles märkis, et kui kahju hüvitamise taotlus ei kuulu rahuldamisele, siis peaks halduskohus kohustama Lasva Vallavalitsust omandireformi temale tagastamisele kuuluva maa osas lõpule viima vastavate haldusaktide väljaandmise kaudu. Halduskohtu põhjenduste puudumise tõttu selles osas ei ole ringkonnakohtul ka võimalik otsustada, kas halduskohus jättis kohustamiskaebuse õigesti rahuldamata.
  39. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu otsuses toodud seisukohaga, et kaebajal puudub alus nõuda Võru Maavalitsuselt kahju hüvitamist põhjusel, et ta ei ole varem pöördunud sinna kahju hüvitamise taotlusega. RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamise taotluse esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Seega ei ole antud asjas ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust.
  40. Kuna haldusasi saadetakse halduskohtule uueks arutamiseks, siis tuleb halduskohtul koos uue otsuse tegemisega lahendada ka see, kelle kanda jäävad menetluskulud. 4 Einar Vene Maili Lokk 5 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.