← Eesti

2-10-52142/27

Obsah (7)§ 232§ 442§ 652§ 238§ 173§ 162§ 174

Tsiviilasi nr: 2-10-52142 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 28.03.2012.a, Tallinn Tsiviilasj

§ 232lg 1 järgi 4

(7)Tsiviilasi nr: 2-10-52142 igakülgselt ja

§ 442

lg 8 järgi jätnud motiveerimata, miks kohus ei arvestanud isiku süülisust tõendavat tõendit ehk politseiametnik B K seletuskirja, kuivõrd politseiametniku seletuskirjast tuleneb arusaadavalt kostja tahtlus teo toimepanemiseks VÕS § 104 lg 5 mõttes ning LkindlS§ lg 2 p 7 alusel regressnõude esitamise aluseks olev süü VÕS § 104 lg 2 mõttes. Samuti on need tuvastatavad J J raporti ja Varssavis asuva Eesti Vabariigi suursaatkonna konsuli A-L A vastusest. Vastustaja seisukoht

  1. Vastustaja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on lõppjäreldustes õige ja otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatud asjaoludega ning nendele antud hinnangutega. Muuta tuleb maakohtu otsuse õiguslikku põhjendust, kuid ka uue põhjenduse järgselt omavad otsuse tegemisel tähendust maakohtu poolt tuvastatud elulised asjaolud, mille maakohus tuvastas õigesti.
  3. Maakohus leidis õigesti, et käesolev hagi võiks kuuluda rahuldamisele LKindlS § 48 lg 2 p-de 1,2 või 7 alusel. Vastavad asjaolud tuleb kohtu ette tuua hagejal. LKindlS § 48 lg 2 p-i 1 kohaselt tuleb tõendada hagejal kostja tahtlust, p-i 2 kohaselt kindlustusjuhtumi aluseks oleva teo toime panemist alkoholi või narkootilise aine mõju all ja p-i 7 kohaselt tuleb hagejal tõendada sündmuskohalt lahkumist. Maakohus leidis, et vastutus võiks olla välistatud TsÜS § 13 lg 1 ja VÕS § 103 lg 1 alusel. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. TsÜS § 13 reguleerib otsusevõimetu isiku tehingute kehtivusega seonduvat, kuid käesolevas vaidluses ei viita kumbki pool sellele, et kostja vastutus tuleneks tehingust. Vastutus ei saa olla välistatud ka VÕS § 103 lg 1 alusel. Viidatud norm reguleerib rikkumise vabandatavust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on isikust sõltumatu asjaolu. Käesoleval juhul viitas kostja aga vastutust välistava asjaoluna temast tulenevale asjaolule – vaimutegevuse häirele. Sellisel juhul võiks vastutus olla välistatud VÕS § 1052 lg 2 lause 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt ei vastuta isik enda tekitatud kahju eest, kui kahju on tekitatud seisundis, milles isik ei võinud mõista oma tegude tähendust või neid juhtida. Viidatud sättel on laiem tähendus, mis väljub deliktiõiguse piiridest. Viidatud sätte kohaselt võib vastutus olla välistatud ka teo puhul, mis oli iseenesest tahtlik, kuid mille puhul tahtlus oli kantud puudulikust juhtimis- või arusaamisvõimest.
  4. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja tegevus nende tegude toimepanemisel, mida hageja hagi alusena kohtu ette tõi, oli kantud kostja vaimutegevuse häirest. Selline vaimutegevuse häire vastab VÕS § 1052 lg 2 lauses 1 sätestatule. Maakohus tuvastas vastava asjaolu õigesti Poola kohtuotsuse (t lk 70-71) alusel ja toimikus oleva kostja ema ja Eesti konsulaartöötaja kirjavahetuse alusel. Kohtuotsus, sh teise riigi kohtuotsus on dokumentaalne tõend, mida hindab kohus koos teiste tõenditega. Lisaks kohtuotsusele, millest nähtub selgesti ja üheselt, et kostjat ei karistatud kriminaalkorras just käesolevas asjas kohtu ette toodud tegude eest, tugines maakohus järelduse tegemisel ka toimikus olevale konsulaartöötajaga peetud kirjavahetusele, millest nähtub, et kostjat hoiti sündmuste järgselt pikema aja jooksul tema tahte vastaselt psühhiaatrilisel ravil. Neid tõendeid koosmõjus tõlgendades leidis maakohus õigesti, et kostja käitumine oli kantud vastutust välistavast vaimutegevuse häirest. 5

(7)Tsiviilasi nr: 2-10-52142
  1. Maakohus tuvastas õigesti ka selle, et asjaolu, mille kohaselt kostja oli hagi aluseks olevate tegude toimepanemise ajal joobes, ei ole tõendatud. Sellele asjaolule viitab üksnes Poola politseiametniku seletuskiri, milles politseinik märkis, et kostja käitumine jättis vastava mulje. Maakohus leidis õigesti, et konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades ei olnud joobeseisundi tuvastamiseks vastav tõend piisav. Viidatud põhjustel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. See, et Poola kohtuotsusest ja kostja ema ning konsulaarteenistuja kirjavahetusest ei nähtu selgesti kostja diagnoosi, ei välista ülalviidatud järelduse tegemist. Käesoleval juhul oli kohtu ette toodud piisavalt asjaolusid, mis võimaldasid järeldada, et kostja vastutus on välistatud. See, kas kostja on saanud piisavalt ravi ning kas on välistatud analoogse teo toimepanemine edaspidi, ei mõjuta seda, millises seisundis kostja hagi aluseks olevad teod toime pani. Samal põhjusel ei mõjuta kostja seisundi hindamist asjaolu, kas kostja juhtimisõiguse peatamine kajastati Eesti registris. VÕS § 1052 lg 2 lauses 1 sätestatud asjaolud välistavad kostja vastutuse ka LkindlS § 48 lg 2 p-i 7 alusel. Kuigi apellant viitab sellele, et kostja süüdimatu seisund võis olla tingitud psühhotroopsete ravimite tarvitamisest, ei saa selline väide olla apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks, sest olukorras, kus kostja on VÕS § 1052 lg 2 lauses 1 sätestatud vastutust välistavad asjaolud kohtu ette toonud, tuleks tõendamiskoormisest tulenevalt hagejal kohtu ette tuua ja tõendada VÕS §1052 lg 2 lauses 2 sätestatud asjaolud (nö actio libera in causa asjaolud), misjärel peaks kostja omakorda tõendama, et VÕS § 1052 lg 2 lauses 2 sätestatud seisund tekkis vastavate eriliste asjaolude alusel. Kuivõrd hageja ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud, et kostja vaimutegevuse häire oli tingitud mingi aine tarvitamisest, siis vastavaid küsimusi ei teki.
  3. Apellant lisas apellatsioonkaebusele ka uue tõendi, nimelt kirja koopia, mille hageja kostjale kohtueelselt saatis ning millele vastates oleks kostja saanud vastutust välistavad asjaolud esile tuua. Ringkonnakohus leiab, et selle tõendi vastuvõtmisest tuleb keelduda. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust maakohtus esitatud tõendite ja maakohtus kohtu ette toodud asjaolude alusel. Muid asjaolusid saab ringkonnakohus vaidluse lahendamisel arvestada ning muid tõendeid saab ringkonnakohus vastu võtta üksnes juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud põhjused (

§ 652). Käesoleval juhul selliseid aluseid ei esine.

Teiseks, kohus võtab vastu üksnes sellise tõendi, millel on asjas tähtsust, asjas on tähendus sellisel tõendil, mis esitatakse sellise asjaolu tõendamiseks, mille esinemisest või mille puudumisest tsiviilasja lahendus sõltub (

§ 238

). Käesoleva tsiviilasja lahendus ei sõltu sellest, et kostja hageja poolt kostjale kohtueelselt saadetud kirjale ei vastanud. Menetluskulude jaotus 12. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes

§ 162

lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel

§-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus 6

(7)Tsiviilasi nr: 2-10-52142 esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Mare Merimaa Kaupo Paal Ande Tänav 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.