3-11-2060/39

3-11-2060 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtukooseis kohtunik Mare Krull Haldusasja number 3-11-2060 Haldusasi A.S´i kaebus Viru Vangla 14.07.2011 käskkirja nr. 6-3/1315-D ja toimingu (vaietele õigeaegselt vastamata jätmine) õigusvastaseks tunnistamiseks Menetlusosalised kaebuse esitaja A.S vastustaja Viru Vangla, esindaja Jaanika Kõrgmaa Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. märts 2012.a, Jõhvi kohtumaja RESOLUTSIOON
2. Jätta A.S´i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist kohtuistungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. 17.06.2011 viis valvur kaebaja arstile. Arstile minnes käskis ta kaebajal käed selja taha panna, kuid kaebaja ei allunud ning valvur saatis kaebaja kambrisse tagasi. Seoses selle asjaoluga alustati kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlust. 1.
4. 14.07.2011 käskkirjaga nr. 6-3/1315-D määrati kaebajale vanglaametniku korralduse allumata jätmise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 5-ks ööpäevaks. 1.2 15.07.2011 esitas kaebaja käskkirja nr. 6-3/1315-D peale vaide, milles taotles käskkirja kehtetuks tunnistamist. 31.08.2011 jättis vastustaja vaideotsusega nr. 6-12/293-3 kaebaja vaide rahuldamata.
5. 23.08.2011 laekus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A.S´i kaebus Viru Vangla 14.07.2011 käskkirja nr. 6-3/1315-D ja toimingute (kaebaja arsti juurde viimata jätmine ja 1 3-11-2060 vaietele õigeaegselt vastamata jätmine) õigusvastaseks tunnistamiseks. 05.10.2011 võttis kohus kaebuse menetluse ning kohustas vastustajat esitama kaebusele vastus. 04.11.2011 laekus kohtusse vastustaja vastus. 2.1 24.11.2011 jättis kohus kaebuse toimingu (kaebaja arsti juurde viimata jätmine) õigusvastase tunnistamise nõude osas läbi vaatamata, kuna selgus, et sama nõudega oli A.S´i kaebus varem menetlusse võetud haldusasjas nr. 3-11-
6. MENETLUSOSALITE SEISUKOHAD
7. Kaebaja väidab, et 14.07.2011 käskkiri nr. 6-3/1315-D on õigusvastane. Valvuri korraldus panna käed selja taha on kaebaja sõnul alandav, solvav ja ebamugavusi tekitav. Samuti kinnitab kaebaja, et ta pöördus 19.06.2011 vastustaja poole vaidega, kuid ei saanud õigeaegselt vastust vaidele. 14.07.2011 käskkirja nr. 6-3/1315-D ja toimingu (vaietele õigeaegselt vastamata jätmine) õigusvastaseks tunnistamine väidetavalt aitab kaebajal edaspidi esitada kahju hüvitamise nõuet.
8. Vastustaja leiab, et korralduse, panna käed selja taha, eiramisel rikkus kaebaja Viru Vangla kodukorra punktist 4.1.2 tulenevat kohustust. Kinnipeetava kohustus hoida käed selja taga aitab kaasa julgeoleku tagamisele vanglas. Vastustaja väitel, kuna valvur andis kaebajale Viru Vangla kodukorrast tuleneva korralduse, ei saanud olla tegemist kaebaja inimväärikuse alandamise, solvamise või tagakiusamisega. Valvuril on kohustus järgida Viru Vangla kodukorra täitmist ning kui kaebaja ei pannud ise liikumisel käsi selja taha, andis valvur selleks korralduse. Distsiplinaarmenetluse käigus on tuvastatud, et kaebaja ei allunud talle antud seaduslikule korraldusele, mis on vastuolus VangS § 67 p-ga 1 ja Viru Vangla kodukorra p-ga 4.1.
9. Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Vastustaja leiab, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid.
10. Kaebaja esitas 20.06.2011 vastustajale kahjunõude seoses 17.06.2011 toimingutega ning vastustaja menetles kahjunõuet vastavalt riigivastutuse seadusele (edaspidi RVastS). Kuna kaebaja kahjunõue oli venekeelne, siis edastas vangla vastavalt vangla sisekorra eeskirjale (edaspidi VSKE) § 491 lg 6 kahjunõude lahendamise tähtaja. Vastustajal oli kohustus hiljemalt kahe kuu jooksul alates 19.07.2011, kui saabus kahjunõude tõlge, kaebaja kahjunõue lahendada. Vastustaja jättis kahjunõude 13.09.2011 rahuldamata, järgides seaduses sätestatud tähtaega. 5.1 219.07.2011 esitas kaebaja vaide 14.07.2011 käskkirja nr. 6-3/1315-D peale. Vaie oli esitatud vene keeles ning vastustaja edastas selle tõlkimisele. Tõlge saabus vastustajale 01.08.2011, millest alates algas vastavalt VSKE § 491 lg-le 6 vaide lahendamise tähtaeg. Vastustaja tegi vaideotsuse 31.08.2011 menetlustähtaega järgides. KOHTU PÕHJENDUSED
11. 14.07.2011 käskkiri nr. 6-3/1315-D. 6.1 Vastavalt VangS § 67 lgde-le 1 ja 2 julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Riigikohtu Halduskolleegium 01.03.2007 otsuse nr 3-3-1-10306 punktis 14 leidis, kui hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt 2 3-11-2060 kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. 6.2 17.06.2011 viis vanglaametnik kaebaja arstile ning käskis tal käed selja taha panna. Kaebaja keeldus korralduse täitmisest ning vanglaametnik saatis teda kambrisse tagasi. Korraldusele allumata jätmise eest määrati kaebajale 14.07.2011 käskkirjaga nr. 6-3/1315-D distsiplinaarkaristus 5-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine. 6.3 Kooskõlas Viru Vangla kodukorra punktiga 29.3 on kodukord kohustuslik täitmiseks kinni peetavatele isikutele, vangla teenistujatele ja vanglat külastavatele isikutele. Viru Vangla kodukorra punkti 4.1.2 kohaselt liiguvad kinni peetavad isikud vangla territooriumil peaspetsialist-korrapidaja loal koos vanglateenistujast saatjaga, hoides käed selja taga. Käsi ei pea hoidma selja taga kinni peetavad isikud, kelle tervislik seisund seda ei võimalda, tööülesandeid täitvad kinni peetavad isikud, kelle tööülesanded seda ei võimalda ning kinni peetavad isikud, kellel seda takistavad kantavad asjad. 6.4 Halduskohtumenetluse käigus ei selgu Viru Vangla kodukorra punktis 4.1.2 kirjeldatud kaebaja kohustust välistavaid asjaolusid. Kaebaja pole esitanud kohtule tõendeid tema tervise, tööülesannete või muude asjaolude kohta, mis oleks andnud alust arvata, et kaebajal esines objektiivne põhjus mitte täita vanglaametniku korraldust. Eeltoodust tulenevalt on vanglateenistuja korraldus, panna käed selja taha, seaduslik, Viru Vangla kodukorra punktiga 4.1.2 kooskõlas ning ei vasta kehtetu haldusakti tunnustele. 6.5 Vastavalt VangS § 41 lg-le 1 kinnipeetavat, karistusjärgselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. 6.6 Kohus leiab, et vangla territooriumil liikumise ajal kinnipeetava kohustus hoida käed selja taga võib küll tekitada ebamugavusi, kuid see on paratamatult vangistusega seotud ning suunatud vanglas julgeoleku tagamisele. Liikumise ajal kinnipeetava käte nähtaval kohal hoidmine aitab saatjal ennetada kinnipeetava poolt keelatud tegevusi ning annab lisaaega nende tõkestamiseks, mis omakorda tõhustab julgeoleku tagamist. 6.7 Viru Vangla kodukorrast tuleneva kinnipeetava kohustuse eiramine on range distsipliinirikkumine, mille eest VangS §-s 63 on ettenähtud distsiplinaarvastutus. VangS § 63 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Distsiplinaarkaristuste hulgas on ka kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Karistus määratakse pärast distsiplinaarmenetluse läbiviimist haldusaktina (käskkiri). Karistuse määramisel võetakse arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. 6.8 17.06.2011 aset leidnud juhtumi kohta alustati distsiplinaarmenetlust. Distsiplinaarmenetluse alustamise aluseks oli koostatud valvur Uno Märks´i poolt ettekanne. 3 3-11-2060 Kaebaja süü tõendati järelevalveosakonna valvur T. Vask´i ettekandega ja valvur U. Märks´i õiendiga. Kohus tutvus kaebaja süüd tõendavate dokumentidega ning leiab, et tema süü 17.06.2011 toime pandud distsiplinaarrikkumises saab lugeda tõendatuks. 14.07.2011 käskkirja nr. 6-3/1315-D kaalutlusest on näha, et karistuse määramisel võttis vastustaja arvesse ka seda, et kaebajat oli korduvalt distsiplinaarkorras karistatud korraldustele allumata jätmise eest. Vastustaja jõudis järeldusele, et kuna varem määratud distsiplinaarkaristused kaebajale ei mõju, siis otsustas ta 14.07.2011 käskkirjaga nr. 6-3/1315-D paigutada kaebaja kartserisse 5-ks ööpäevaks. 6.9 Kohus leiab, et 14.07.2011 käskkiri nr. 6-3/1315-D vastab haldusmenetluse seaduse §-s 54 kirjeldatud õiguspärase haldusakti tunnustele. Käskkirja nr. 6-3/1315-D väljaandmisel on järgitud haldusorgani välis- ja sisepädevust. Distsiplinaarmenetlus ja distsiplinaarkaristust määrav käskkiri on kehtiva seadusega kooskõlas. Valitud karistuse määr on toime pandud distsiplinaarrikkumisega proportsionaalne ja suunatud vangistuse täideviimise eesmärgi täitmisele.
12. Kaebaja pöördumistele õigeaegselt vastamata jätmine. 7.1 Vastavalt VSKE § 491 lg-le 1 saadab vangla justiitsministeeriumile vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided ja vangla direktorile muu vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided koos lisadega ning võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused justiitsministeeriumile või vanglale koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. 7.2 Vastustaja teatas kohtule, et 20.06.2011 ja 19.07.2011 pöördus kaebaja tema poole kahjunõude ja vaidega. Mõlemal juhul saatis vangla kaebaja pöördumised tõlkimisele. Kahjunõude tõlke sai vastustaja 19.07.2011 ning vaide tõlke 01.08.2011.Kahju hüvitamise taotluse osas tegi vastustaja vastuse 13.09.2011 ning vaideotsuse 31.08.
13. 7.3 VSKE § 491 lg 6 kohaselt tõlkija edastab dokumendid koos eestikeelse tõlkega määratud menetlejale. Menetleja arvestab menetluse tähtaegasid eestikeelse dokumendi saabumisest. Tõlkimiseks kulunud aega arvestatakse üldjuhul tähtaja ennistamise alusena. 7.4 RVastS § 18 lg 1 tulenevalt peab haldusorgan taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Samuti VangS § 11 lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Vene keeles esitatud kahjunõuet ega vaiet ei saa lugeda nõuetekohaselt esitatuks, kuna vastavalt keeleseaduse § 10 lg-le 1 toimub riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine eesti keeles. Seega kahjunõude ja vaide nõuetekohaselt esitamise päevaks saab lugeda tõlkija poolt kahjunõude ja vaide koos eestikeelsete tõlgetega riigiasutusele edastamise päevast, mis oli kahjunõude suhtes 19.07.2011 ja vaide suhtes 01.08.
14. Sellisel juhul lähtudes RVastS § 18 lg-st 1 ja VangS § 11 lg-st 7 peab kahjunõude viimase menetlemise päevaks olema 19.09.2011 ning vaide 01.09.
15. Haldusasja materjalidest nähtub, et vastuse kahjunõudele sai kaebaja kätte 14.09.2011 ning vaideotsus on valmis tehtud 31.08.
17. Lähtudes eeltoodust jätab kohus. A.S´i kaebuse rahuldamata. Kohtunik 4