3-11-1879/21

3-11-1879 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtukoosseis kohtunik Mare Krull Haldusasja number 3-11-1879 Haldusasi V.N´i kaebus Viru Vangla poolt tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (seoses kambrist lapi äravõtmisega ja hävitamisega) summas 100 eurot. Menetlusosalised kaebuse esitaja V.N vastustaja Viru Vangla, esindaja Ave Kasvandik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. märts 2012.a, Jõhvi kohtumaja RESOLUTSIOON
2. Rahuldada V.N´i kaebus osaliselt;
3. Kohustada Viru Vanglat asendama hävitatud koristamislapp samaväärse lapiga;
4. Muus osas jätta V.N´i kaebus rahuldamata;
5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist kohtuistungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD
6. 18.03.2011 sisenes valvur G. Tõruke kambrisse nr. 8217 ning võttis laualt kaebajale kuuluva koristuslapi. Peale seda kirjutas G. Tõruke kaebaja kambrikaaslase A. IF kohta 1 3-11-1879 ettekande, kuna ta eiras korraldust võtta laua pealt ära kambri visuaalset ülevaatust takistavad esemed. Kambrist äravõetud lapp hävitati 21.03.
8. 17.05.2011 pöördus kaebaja vastustaja poole kahju hüvitamise taotlusega. Kaebaja taotles äravõetud ja hävitatud lapi eest makstud raha hüvitamist. 17.06.2011 jättis vastustaja otsusega nr. 6.-16/21115-1 esitatud kahjunõue rahuldamata. Kaebaja sai nimetatud otsuse kätte 29.06.
10. 28.07.2011 laekus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja V.N´i kaebus Viru Vangla poolt tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 100 eurot, seoses kambrist lapi äravõtmisega ja hävitamisega.
11. 21.09.2011 vabastas kohus V.N´i riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ning võttis kaebuse menetlusse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12. Kaebaja väidab, et vastustaja võttis ebaseaduslikult talle kuuluva asja ära ning hävitas selle, millega tekitas talle varalist ja mittevaralist kahju. Kaebaja leiab, et vastustaja suhtumine temasse oli tema inimõigusi rikkuv, kuna lapi äravõtmise fakt jäi valvuri poolt fikseerimata ning tal tuli seda tõendada. 5.1 Kaebaja taotleb talle tekitatud varalise kahju hüvitamist seoses talle kuuluva lapi äravõtmisega ja hävitamisega ning mittevaralise kahju hüvitamist seoses asjaoluga, et ta närveeris ning ei saanud kambrit puhtana ja korras hoida. Kaebaja leiab, et selle tegevusega rikkus vastustaja tema inimväärikust. 5.2 14.11.2011 tutvus kaebaja vastustaja vastusega esitatud kaebusele ning 21.02.2012 teatas kohtule, et jääb kaebuses esitatud seisukoha juurde.
13. Vastustaja nõustub, et ei oleks tohtinud kaebaja lappi hävitada ja on nõus lapi asendama samaväärsega. 6.1 Mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas nõustub vastustaja, et lapi alusetu hävitamisega sekkuti isiku õigustesse ning võidi põhjustada ebamugavusi, kuid kindlasti ei ületanud need seesugust piiri, mis õigustaks rahalise hüvitise väljamaksmist. Samuti vastustaja leiab, et kaebaja poolt viidatud inimväärikuse alandamine, mis seondub sellega, et temalt võeti nõudekuivatus- või nõudepesulapp on asjakohatu ja ilmselgelt liialdatud. 6.2 Vastustaja märgib, et kuna ta püüdis õigusvastase teoga tekitatud tagajärgi kõrvaldada, pakkudes kaebajale uut lappi, on vabandanud ning tunnistanud õigusvastast käitumist lapi hävitamisel, siis on kaebajale tekitatud mittevaraline kahju hüvitatud. KOHTU PÕHJENDUSED
14. Kaebaja taotleb vastustaja poolt tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist summas 100 eurot seoses kambrist lapi äravõtmisega ja hävitamisega. 2 3-11-1879
15. Vastavalt riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg-le 1 isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. 8.1 Seega kohtul tuleb tuvastada, kas kaebajale kuuluva lapi kambrist äravõtmine ja hävitamine oli õigusvastane või õiguspärane toiming. Kambris keelatud esemete ja ainete loetelu on ette nähtud vangla sisekorraeeskirjas (VSKE) §
16. Lisaks VSKE §-le 641 on Viru Vangla direktori käskkirjas nr. 1.1-1/51 kindlaksmääratud kinnipeetavatele keelatud esemete ja ainete loetelu, mille kasutamine kinnipeetavate poolt on vanglas keelatud. Nendest loeteludest ei tulene, et kinnipeetavate poolt koristamislapi kasutamise vanglas on keelatud. Samuti tuginedes vangistusseaduse § 45 lg-le 2, millest tuleneb, et kinnipeetav on kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ja puhastama, teeb kohus järelduse, et kambris lapi hoidmine on kooskõlas VSKE-ga ja Viru Vangla direktori käskkirjaga nr. 1.1-1/
17. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et koristamislapi äravõtmine ja hävitamine ei ole antud olukorras põhjendatud toiming, kuna koristamislapi kambris hoidmine on lubatud. Viru Vangla kodukorra punkti 8.2.17 kohaselt on kinnipeetaval keelatud kasutada tekke, linasid, käterätikuid ja muud laualinade, põranda-, akna-, voodi- või uksekatetena. Viru Vangla kodukorras sätestatud esemete hoidmisreeglite eiramise eest peab küll rikkuja olema distsiplinaarkorras karistatud, kuid nimetatud eseme äravõtmist ja hävitamist ei pea kohus õiguspäraseks toiminguks.
18. Varaline kahju 9.1 Halduskohtumenetluse käigus selgus, et kaebajalt äravõetud ja hävitatud koristamislapp oli talle saadetud maksikirjas. Kaebaja väitel seoses talle kuuluva koristamislappi hävitamisega tekitas vastustaja talle mittevaralist kahju. 9.2 RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Seega kohtul tuleb hinnata kaebaja varalist olukorda, kui temalt koristamislappi ei oleks äravõetud ja hävitatud. Kaebuse läbivaatamise käigus selgus, et nimetatud koristamislapi sai kaebaja maksikirjast, milles oli koristamislappide pakk. Seega ühe koristamislappi hinda on võimalik kindlaks teha, kui on teada koristamislappide paki hind. Kaebaja ei ole kohtule esitanud andmeid ühe koristamislapi või koristamislappide paki hinna kohta, et kohus saaks hinnata tema varalist olukorda enne õigusvastast toimingut. Isegi juhul, kui kohtul oleks õnnestunud kindlaks teha ühe koristamislapi rahaline väärtus, ei oleks kaebajal pärast kahju hüvitamist võimalust soetada endale ainult ühte koristamislappi, kuna neid koristamislappe müüakse vaid pakkide kaupa. 9.3 RVastS § 7 lg-st 4 tuleneb, et avaliku võimu teostamisel kohaldatakse tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. 9.4 Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 132 lg 2 kohaselt, kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. Vastustaja teatas kohtule, et tal on võimalus asendada hävitatud lapp samaväärsega, kuid kaebaja ei olnud sellega nõus. Kohus leiab, et vastustaja poolt tekitanud mittevaralise kahju hüvitamine samaväärse koristamislapi asendamisega taastab paremini kaebaja varalist olukorda, kui rahaline hüvitis. 3 3-11-1879
19. Mittevaraline kahju 10.1 Kaebaja väidab, et seoses lapi äravõtmisega ja hävitamisega ta närveeris ning kambri koristamata jätmise tõttu oli väidetavalt alandatud tema inimväärikust. 10.2 RVastS § 9 lg 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. 10.3 Riigikohtu halduskolleegium haldusasja nr. 3-3-1-27-02 otsuse punktis 14 leidis, et mittevaraline kahju seisneb isiku hingelistes kannatustes (alandatus, solvumine, hirm, nördimus, mure, kaotusvalu) või füüsilistes kannatustes, mida on talle tekitatud tahtlikult või hooletuse tõttu. Riigikohtu tsiviilkolleegium haldusasja nr. 3-2-1-51-05 otsuse punktis 14 mittevaralise kahju hüvitamise küsimuses võttis niisuguse seisukoha, et siiski mitte igasugune valu või kannatus ei tähenda moraalset kahju, valu või kannatus peab esinema teatud intensiivsusega. 10.4 Kohus leiab, et kaebajal tekkinud ebamugavustunne või ajutine meeleolulangus ei ole piisav, et saada rahalist hüvitist Koristamislapi äravõtmise ja hävitamise tõttu ei saa kohtu arvamusel kaebajal tekkida nii tugev hingeline üleelamine või psüühika häire, mida tasuks rahaliselt hüvitada. Kohus leiab, et kui kaebajale kuuluv koristamislapp oleks õigel kohal olnud, siis selle äravõtmist ja hävitamist ei oleks toimunud. Seega mittevaralise kahju tekitamist oleks saanud kaebaja vältida järgides Viru Vangla kodukorra punkti 8.2.
20. Sellest tulenevalt ning arvestades kaebaja käitumist, koristamislapi äravõtmise ja hävitamise tagajärgi ning samuti seda, et vastustaja vabandas oma tegevuse pärast, ei pea kohus vajalikuks kaebajal tekkinud ebamugavusi rahaliselt hüvitada.
21. Inimväärikust alandamine 11.1 VangS § 41 lg 1 kinnipeetavat, karistusjärgselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega 11.2 Pärast kaebajalt ühe koristamislappi äravõtmist jäid talle ka teised koristamislapid, mille ta oli saanud maksikirjast. Seega ei saa kohus nõustuda kaebaja väitega, et tal ei olnud koristamisvahendeid (koristamislappi), et kambrit puhtana ja korras hoida. Järelikult kaebaja väide seoses alandatud inimväärikusega kambri koristamata jätmise tõttu on paljasõnaline ning tõele mittevastav.
22. Menetluskulud 12.1 HKMS § 285 lg 1 sätestab, et enne käesoleva seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral kohaldatakse menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut. 12.2 21.09.2011määrusega vabastas kohus kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, mis vastavalt riigilõivuseaduse § 57 lg-le 14 oli 15,97 eurot. 4 3-11-1879 12.3 Enne 31.12.2011 kehtinud (edaspidi v.r.) HKMS § 92 lg-st 10 tulenevalt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 12.4 v.r. HKMS § 95 lg 1 kohaselt, kui kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. 12.5 Võttes arvesse, et vastustaja enne halduskohtumenetluse alustamist pakkus kaebajale kompromissi ehk hävitatud koristamislapi asendamist samaväärsega, kuid kaebaja sellega põhjendamatult ei olnud nõus, otsustab kohus jätta kulud poolte endi kanda. Kohtunik 5