3-11-2611/14

(4)KAEBUS

1. Kaebuse kohaselt läks K.K 16.07.2011 kella 10.00 paiku sektsioonis E5 jalutusboksi jalutama. Boksi sisenedes, märkas kaebuse esitaja, et keegi on nurka roojanud. Kaebajat lämmatas ebameeldiv hais, mis tekitas okserefleksi, kuid sellele vaatamata tuli tal jalutada haisvas boksis terve tund. E4/E3 vanemkorrapidaja ja E2/E1 nooremkorrapidaja viisid K. Ka boksi ja lahkusid ise kohe E hoonesse. Kaebuse esitaja märgib, et korrapidajatel tuleb enne kinnipeetava jalutusboksi viimist boks üle kontrollida. Pärast jalutamist tegi K. K korrapidajale küll märkuse, kuid sellele ei reageeritud ja kaebaja pretensioonid jäid tähelepanuta. K. K leiab, et vangla teenistujad täidavad oma tööülesandeid vastutustundetult ja käitusid temaga lugupidamatult. Kaebuse esitaja heidab vastustajale ette, et vanglaametnikud ei kontrollinud enne kinnipeetava jalutusboksi laskmist selle korrasolekut. Kui oleks seda tehtud, tulnuks ka ära koristada. Kaebaja väitel rikkusid vanglateenistujad VangS § 4 1 ja PS §
2. K. Katšan esitas kahjunõude Viru Vanglale. Vangla jättis taotluse rahuldamata. Kaebuse esitaja leiab, et eeltooduga riivas Viru Vangla tema õigusi ja vabadusi, rikkudes sellega PS § 11, 12, 15, 19, 25, § 51 sätestatut. K.K palub Viru vanglalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis, mille suuruse määrata kohtu õiglase äranägemise järgi. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
3. Viru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja märgib, et mittevaralise kahju nõude korral tuleb tuvastada, kas nõude esitajale on mittevaraline kahju tekkinud, kas see on tekkinud haldusorgani õigusvastase ja süülise tegevuse tõttu ning kas kahju tekkimise ja õigusvastase süülise tegevuse vahel on põhjuslik seos. Jalutusbokside korrashoiu eest vastutab vangla ning bokside koristamine on finants- ja majandusosakonda majandustöödele koristajana tööle määratud kinnipeetavate töökohustus. Jalutusbokse koristatakse graafiku alusel üldjuhul kolm korda päevas, so hommikul, lõunal ja õhtul. Viru Vangla valvuri Alle Põdra ettekande nr 2806 kohaselt kontrollis ta 16.07.2011 kella 12.35 paiku E-hoone katusel olevate jalutusbokside korrasolekut ja avastas jalutusboksis nr 510, kus hommikusel jalutuskäigul viibis K.K nurgas väljaheite hunniku. Ettekande alusel kontrolliti asjaolusid ning inspektor-kontaktisik Pille Metsar vestles kinnipeetavaga. K. K kinnitas, et valvur viis ta hommikul jalutusboksi, mida eelnevalt ei olnud kontrollitud. A. Põdra 31.10.2011 õiendist tulenevalt ei kontrollinud valvur enne K. K jalutusboksi paigutamist boksi seisukorda. Seetõttu ei ole võimalik ka tuvastada, kas väljaheide oli seal enne kui K. K jalutama läks või mitte. Vastustaja märgib, et sel juhul tuleb lähtuda K. K väidetest, et ta tõepoolest paigutati boksi, kus oli hunnik. Vastustaja möönab, et roojatud ja haisvas boksis jalutamine tekitab ebamugavustunnet, kuid seda ei saa käsitleda inimväärikuse alandamisena. Vastustaja märgib, et siiski tuleb arvestada ka asjaolusid, et boksis tuli jalutada lühiajaliselt ning leviv halb hais ei saanud ka olla väga intensiivne, kuna boks oli avatud katusega ning tagatud seega värske õhu juurdevool. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et ühestki õigusaktist ei tulene vanglale kohustust enne iga jalutuskäiku bokse kontrollida. Vangla siiski reeglina teeb seda. Vangla ei ole teadlikult ega tahtlikult kinnipeetavat roojatud boksi saatnud ega vanglal ei saa lasuda süüd selles, et keegi kinnipeetavatest on otsustanud boksi roojata. A. Põdra 31.10.2011 õiendi kohaselt oli ta pärast K. K boksi paigutamist veel umbes 5 minutit jalutusbokside koridoris. Seega saanuks K. soovi korral valvurit boksi seisukorrast teavitada, kuid seda ei tehtud. Viru Vangla leiab, et K. K ei ole tekkinud kahju, mis õigustaks kahju hüvitamist rahas. Kinnipeetavale ei saanud intsidendist tekkida nii suuri füüsilisi ja hingelisi üleelamisi, mis 2

(4)õigustaks rahalise hüvitise väljamaksmist. Vangla on vabandanud ning vastustaja leiab, et see on olnud piisav vahend ebamugavustunde heastamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja jätab kaebuse rahuldamata.
2. K.K esitas halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vanglalt kahju hüvitamist. Kaebaja väitel tekitas vangla talle mittevaralist kahju (üleelamised, ebamugavus- ja alandustunne) sellega, et paigutas kinnipeetava jalutusboksi, mille nurgas oli roojahunnik. 4.1 . HKMS § 37 lg 2 p 4 (end HKMS § 6 lg 3 p 2) kohaselt võib kaebusega nõuda avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. K.K esitas kohtule hüvitamiskaebuse, milles palub Viru Vanglal hüvitada talle mittevaraline kahju. Kahjuhüvitise suuruse jätab kaebuse esitaja kohtu määrata viimase õiglase äranägemise järgi. Kahju hüvitamise üldpõhimõtete kohaselt on kahju hüvitamise eelduseks avalik-õiguslikus suhtes toimepandud õigusvastane tegu, millega on tekitatud isikule kahju ning põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju vahel. (RVastS § 7 lg 1) Kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. (RVastS § 12 lg 1) Mittevaralise kahju nõude alusnorm on RVastS § 9 lg
3. Vastavalt RVastS § 9 lg 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seaduse mõtte kohaselt on viidatud sättes nimetatud olukorrad, mil seadusandja aktsepteerib ka mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. (§ 9 lg 2) 4.2 Haldusasjas kogutud tõendite põhjal on kohus seisukohal, et Viru vangla ei ole kaebajale õigusvastaselt kahju tekitanud. 4.2.1 Kaebaja heidab Viru Vanglale ette, et 16.07.2011 tema saatmisega eelnevalt kontrollimata jalutusboksi, kuhu oli roojatud ja mis haises, alandati tema inimväärikust. Kinnipeetaval tuli sellises boksis jalutada tund aega. Vastustaja kinnitab, et tõepoolest enne K. K saatmist jalutusboksi selle seisukorda ei kontrollitud. Samas juhib vastustaja tähelepanu sellele, et bokside korrashoiu ees vastutab küll vangla ja nende koristamine on finants- ja majandusosakonna koristajana tööle määratud kinnipeetavate töökohustus, kuid vanglale ei tule ühestki õigusaktist kohustust enne igat jalutuskäiku boksi kontrollida. K. K märgib, et pöördus pretensioonidega vangla ametnike poole pärast jalutamist ning tema pretensioonidele ei reageeritud. 4.2.2 Kohus märgib, et vanglas kinnipeetavatele nõuetekohaste tingimuste tagamine on vangla administratsiooni kohustus. Et hinnata tingimusi inimväärikust alandavaks, peaksid tingimustes olema olulised puudused. K. K leiab, et Viru Vangla rikkus VangS § 4 1 lg 1 sätestatut. VangS § 41 lg 1 kohustab kinnipeetut kohtlema viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustama, et 3

(4)karistuse kandmine ei põhjusta rohkem ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. 4.2.3 Kohus nõustub vastustaja märgituga, et ükski õigusakt ei kohusta jalutusbokse enne igat jalutuskäiku kontrollima. Lisaks rõhutab kohus, et K. Katšan oleks saanud ise nn ebameeldivusi vältida boksisolevast roojahunnikust teatamisega valvurile kohe kui boksi läks st enne jalutamist, mitte pärast tunniajalist jalutuskäiku. Väärikuse alandamise väidete kohta märgib kohus, et väärikuse alandamise alla ei kuulu igasugused hingelised üleelamised, vaid tegemist peab olema olukorraga, kus avalik võim on isikut alandades intensiivselt rikkunud põhilisi inimõigusi. Sellekohaseid etteheiteid halduskohtumenetluses tuvastatu põhjal kohtu hinnangul vastustajatele omistada ei saa. Iga ebameeldivustunnet ei saa pidada väärikust alandavaks kohtlemiseks. Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukoha järgi alandab tegevus inimväärikust juhul kui ületab minimaalse raskusastme. On võimalik ja vastustaja isegi tunnistab, et kinnipeetavale võis eelpoolkirjeldatu tekitada ebamugavust, kuid see ei tähenda, et tekitati mittevaralist kahju, mis kuuluks rahalisele hüvitamisele. Kaebuse faktiline ja õiguslik põhjendus peaks kohut veenma, et ebameeldivused, mida kinnipeetav pidi taluma haisvas jalutusboksis viibides, ületas piiri, mis eristab seda ebamugavustunnet väärikust alandavast kohtlemisest. Kaebuses toodu ei veena kohut selles, et K. K on vastustaja poolt väärikust alandavalt koheldud, rääkimata vastustaja süüst selles. Isegi kui asuda seisukohale, et kaebaja põhiõigust on riivatud, ei ole see riive sedavõrd intensiivne, mis õigustaks kahju hüvitamist rahas. Riigikohus on märkinud, et põhiõiguste rikkumine või riive ei pruugi endaga alati kaasa tuua kahju hüvitamist rahas. See oleneb asja sisulisel menetlemisel välja selgitatud asjaoludest ning muu hulgas ka kohtu hinnangust riive intensiivsusele. (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.10.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-43-11) Eeltoodud põhjendustel jätab kohus K. Ki kaebuse rahuldamata. Menetluskulude jaotus. 5. 01.01.2012 jõustunud HKMS § 285 kohaselt kohaldatakse enne seaduse jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele senikehtinud HKMS sätestatut. Kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 92 lg 10 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes ebamõistlik. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohus vabastas K.K`i riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Selles osas jäävad menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Mare Krull Kohtunik 4