Obsah (6)

§ 138§ 144§ 175§ 218§ 436§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2012. a Tsiviilasja number 2-11-33838 Tsiviilasi Vitali

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud kohtuvälised kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on asja menetlemisel kandnud menetluskuluna õigusabikulusid summas 320 eurot. Toimiku materjalidest nähtuvalt on õigusabi osutamine hagejale seisnenud alljärgnevas: kostja taotluse materjalidega tutvumine, hagi koostamine, kohtuistungi ettevalmistus ja osavõtt kohtuistungist (kokku 4 tundi). Kohus leidis, et arvestades käesoleva tsiviilasja keerukuse astet ning hageja esindaja poolt menetlustoimingute tegemiseks kulunud aega, on hageja lepingulise esindaja kulud taotletud suuruses vajalikud ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks käesolevas tsiviilasjas 320 eurot. Osutatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. Coverna OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt: 2 1) on hageja seisukohal, et esimese astme kohtu määrus põhineb õigusnormi rikkumisel ja vajaliku õigusnormi mittekohaldamisel. Tartu Maakohtu määrus, tulenevalt kohtule esitatud tõenditest, on sisuliselt ebaõige ja ebaõiglane ning määruskaebuse esitaja suhtes vaenulik; 2) ei ole kohtule esitatud kontrollimiseks ja määruskaebuse esitajale tutvumiseks lepingulise esindaja Maia Ploom haridust tõendavat dokumenti. Seega ei ole kindlaks tehtud isiku õigus olla lepinguline esindaja ja sellest tulenevalt menetluskulude hüvitamise kohustus määruskaebuse esitaja poolt.

§ 218

lg 1 p 2 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Lähtudes asja toimikust, ei kontrollinud kohus vastustaja lepingulise esindaja esindusõiguse olemasolu. Kohtumäärus ei ole seaduslik ja põhjendatud

§ 436lg 1-4 kohaselt.

Kuna asja juurde ei ole esitatud vastustaja lepingulise esindaja haridustõendit, ei ole lepingulise esindaja tsiviilkohtumenetluseteovõime tõendatud. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et kohtule esitati allkirjastamata avaldus (toimiku lk 36). 5. Vitali Kovbenja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on hageja esindaja haridustase ammu teada. Seega ei pea kohus vajalikuks igakordselt haridust tõendavat dokumenti kontrollida. Hageja lisab hageja esindaja haridust tõendava dokumendi määruskaebuse vastusele; 2) vastab hageja esindaja haridustase

§ 218lg 1 p 2 nõuetele.

Seega on menetluskulude kindlaksmääramise kohtumäärus põhjendatud ja seaduslik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, nagu ei võimaldaks seadus õigusabikulusid määruskaebuse esitajalt välja mõista seetõttu, et asja materjalide juurde ei ole maakohtu menetluses lisatud dokumenti Maia Ploomi haridusandmetega.

§ 218

lg 1 kohaselt on lepinguline esindaja advokaat või muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, selle vastava kvalifikatsiooni EV Haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni.

§-st 218 ja selle seadustiku muudest sätetest ei tulene, et kohus peaks nõudma menetlusosalise lepinguliselt esindajalt tema haridustaset tõendava dokumendi esitamist ka juhul, kui kohtule on selle esindaja haridustaseme vastavus

§ 218lg-le 1 teada.

Kui maakohtule oli M. Ploomi isik ja tema kvalifikatsiooni vastavus

§ 218

nõuetele teada, siis oli menetluskulude väljamõistmine

§ 175lg 1 kohaselt põhjendatud.

8. Asjakohased ei ole määruskaebuse esitaja viited

§-le

1. Menetluskulude väljamõistmise määrust ei muuda ebaseaduslikuks asjaolu, et tsiviilasja toimikus puudus Maia Ploomi haridust tõendav dokument. Maia Ploom esitas vastuses määruskaebusele haridust tõendava dokumendi, mille kohaselt on Maia Ploom lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna
2. aastal juristi kvalifikatsiooniga. Järelikult vastab Maia Ploom

§ 218lg-s 1 märgitud lepingulisele esindajale esitatavatele nõuetele.

3

1. Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka määruskaebuse väide, mille kohaselt kohtule oli esitatud allkirjastamata avaldus (t lk 36). Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus edastanud Coverna OÜ-le menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning andnud sellele vastamiseks tähtaja. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on kätte toimetatud määruskaebuse esitaja juhatuse liikmele (t lk 35). Asjaolu, et Coverna OÜ ei esitanud kohtule nõuetekohaselt allkirjastatud vastust, ei takistanud kohtul menetluskulude kindlaksmääramise avaldust lahendamast.
2. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata

§ 178lg 3 kohaselt.

Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks 4 Kai Kullerkupp