← Eesti

3-11-180/16

M ÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiit Lõhmus, Maili Lokk, Agu Timmi

  1. aprill 2012, Tartu 3-11-180 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla toimingu (vaide tõlkimata jätmine) ja Justiitsministeeriumi toimingu (vaide tagastamine) õigusvastasuse tuvastamiseks ning Justiitsministeeriumi kohustamiseks vaide läbi vaatamiseks. Tartu Halduskohtu 09.03.
  2. a määrus Juri Kolesnikovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja: Juri Kolesnikov Vastustaja: Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 09.03.
  3. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. J. Kolesnikov esitas 15.12.2010 Justiitsministeeriumile vaide, milles vaidlustas Tartu Vangla 14.12.
  5. a käskkirja nr 1-4/2855 „Kinnipeetav Juri Kolesnikovile lühiajalisele väljasõidule loa andmisest keeldumine“ ja taotles ettekirjutuse tegemist lühiajalise väljasõiduloa taotluse rahuldamiseks. 07.01.2011 laekus J. Kolesnikovi venekeelne vaie Justiitsministeeriumile koos Tartu Vangla kaaskirjaga nr 6-21/261, kus vangla palus vaide kinnipeetavale tagastada ja selgitada vaide tõlkimise protsessi. Vangla oli veendunud, et vaide esitaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal kaitsta oma õigusi. Justiitsministeerium tagastas 14.01.
  6. a kirjaga nr 11-7/394 vaide J. Kolesnikovile. J. Kolesnikov esitas 24.01.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohtul tunnistada, et Tartu Vangla on jätnud tema vaide Justiitsministeeriumi jaoks tõlkimata õigusvastaselt ning esitas Justiitsministeeriumile väljamõeldud põhjused ja varjas tegelikku asjade seisu.
  7. Tartu Halduskohus jättis 08.02.
  8. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus oli seisukohal, et kaebajal tuleb muu hulgas välja tuua enda jaoks põhjendatud huvi Tartu Vangla poolt vaide tõlkimata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks. 22.02.2011 esitas J. Kolesnikov kohtule pöördumise, milles selgitas, et tema sooviks on kohtuda emaga.
  9. Tartu Halduskohus tagastas J. Kolesnikovi kaebuse Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, kuna kaebaja ei ole märkinud 22.02.2011 pöördumises ega kaebuses enda põhjendatud huvi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  10. Määruskaebuses taotleb J. Kolesnikov halduskohtu 09.03.
  11. a määruse tühistamist. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla esitas Justiitsministeeriumile valeinformatsiooni selle kohta, et kaebaja oskab eesti keeles kirjutada. Nii vangla kui kohtute poole on kaebaja pöördunud vene keeles, mis tõendab seda, et ehkki ta saab osaliselt aru eestikeelsest kõnest, ei oska ta end kirjalikult väljendada ja oma õiguste eest seista. Rahalised vahendid, et tõlke eest maksta, kaebajal puuduvad. J. Kolesnikovi väitel on ta ema väga halvas seisundis, samuti on teisi tähtsaid põhjuseid vaide kirjutamiseks Justiitsministeeriumile.
  12. Tartu Vangla on seisukohal, et J. Kolesnikovi määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-3-1-24-09 leiab Tartu Vangla, et kohtu ülesannete hulka ei kuulu kaebaja poolt piiritlemata põhjendatud huvi sisustamine. Vastustaja nõustub 08.02.
  13. a halduskohtu kaebuse käiguta jätmise määruse selgitusega, et kui kaebuse eesmärgiks on saavutada vaide uuesti menetlusse võtmine, piisab nõudest kohustada Justiitsministeeriumit vaide uuesti menetlusse võtmiseks ning kui kaebajal on jätkuvalt soov eraldiseisvalt tunnistada Tartu Vangla toimingu õigusvastasust, tuleb tal esitada kohtule selle tuvastamiseks põhjendatud huvi. Tartu Vangla soovib eraldi tähelepanu juhtida vangla sisekorraeeskirja § 491 lg-le 5, mis sätestab, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale, kes põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. Vangla on ainult võõrkeelsete dokumentide menetlejale edastamise rollis ning teeb seda juhul, kui on veendunud, et kinnipeetav valdab piisaval määral eesti keelt. Sisuliste põhjendustega otsuse vaide menetlusse võtmata jätmise kohta teeb Justiitsministeerium. Uurimispõhimõtte kohaselt on Justiitsministeeriumi ülesanne kontrollida üle vangla poolt väidetu ning sellega mittenõustumise korral tagastada vaie tõlkimisse saatmiseks Tartu Vanglale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  14. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 09.03.
  15. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
  16. Kaebaja poolt halduskohtule esitatud kaebusest nähtuvalt on kaebaja soovinud tuvastada Tartu Vangla toimingu (vaide tõlkimata jätmine) ja Justiitsministeeriumi toimingu (vaide 2 tagastamine) õigusvastasus ning kohustada Justiitsministeeriumi kaebaja vaide läbivaatamiseks.. HKMS § 7 lg 1 sätestab, et kaebusega toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Tartu Halduskohtu 08.02.
  17. a määrusega jäeti kaebaja kaebus käiguta ja anti kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Samuti on määruses üksikasjalikult välja toodud ka kaebuses esinevad puudused. Kuna kaebaja ei näidanud puuduste kõrvaldamise käigus ära oma põhjendatud huvi Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, siis tagastas Tartu Halduskohus 09.03.
  18. a määrusega kaebaja kaebuse HKMS § 11 lg 3 alusel. Sisuliselt ei ole kaebaja ka oma määruskaebuses välja toonud seda, milles seisneb tema põhjendatud huvi Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja väidab jätkuvalt, et ta ei ole võimeline esitamata kirjalikke taotlusi eesti keeles ning tal puuduvad vahendid tõlke eest tasumiseks. Antud asjaolud ei saa aga olla vaidlustatud määruse tühistamise aluseks, kuna kaebaja vaatamata võimalusele, ei kõrvaldanud õigeaegselt kaebuses esinenud puudusi. Tiit Lõhmus Maili Lokk 3 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.