§-dest 66 ja 331 peab menetlusosaline esitama vastuväite õigeaegselt. Kostjad on käesoleval juhul oma vastuväite esitanud hilinenult, mõjuvat põhjust vastuväite hilinenult esitamiseks kostjad esile ei ole toonud. Viivisenõude rakendumine sõltub olulisel määral kohustatud isiku enda käitumisest. Laenusaajale oli teada kohustuse suurus ja laenusumma tagastamise tähtaeg 31.05.
lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Apellatsioonkaebus 4. Kostjad palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda või saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Asja lahendas ebaseaduslik kohtu koosseis
12.10.2011 esitasid kostjad kohtuistungil kohtuniku taandamise avalduse. Kohtunik jättis selle alusetult lahendamata, rikkudes sellega
Maakohus leidis, et kostjad kaotasid õiguse taandamise avalduse esitamisega selliselt, et olid teatanud kohtule 22.08.2011 menetlusposti kättesaamisest, mida kohus luges sisuliseks avalduseks
Samuti leidis maakohus, et taandamise avaldus oleks tulnud esitada samuti hiljemalt 7 päeva enne istungi toimumist. Kostjad ei nõustu maakohtu seisukohaga. Kohtuniku taandamise taotluse võib esitada igas menetlusetapis, eeldusel, et menetlusosaline ei ole teinud sisulist menetlustoimingut pärast taandamise alusest teadasaamist. Tsiviilkohtumenetlus ei tunne olukorda, kus kohus võiks jätta taandamise avalduse sisuliselt lahendamata, v.a
25 lg 3, kuid mis käesoleval juhul ei kohaldu. Maakohus lahendas asja ühekülgselt ja mittetäielikult, kohtles menetlusosalisi ebavõrdselt ega võimaldanud kostjatel oma väiteid tõendada, s.o tõendada esiletoodud asjaolusid laenulepingu ja hüpoteegi seadmise lepingute sõlmimise asjaolude kohta. Kohus ei saa otsustada asjaolu mittevastavust ilma tõendeid uurimata. PankrS § 106 alusel toimuvate menetluste eripäraks on asjaolu, et võlausaldajatest kostjatel on tõendamisvõimalused tihti piiratud, kuivõrd nad ei ole ise vastava õigussuhte pooleks, mistõttu on tavapärane, et sellistel juhtudel on nõuet vaidlustanud võlausaldajad sunnitud kasutama kohtu abi tõendite kogumisel. Kostjad soovisid tõendada tunnistajate ütlustega ning poolte seaduslike esindajate vande all antud seletustega seda, et laenuleping ja hüpoteegi seadmise leping oli hageja ja pankrotivõlgniku vahel sõlmitud osana suulisest koostöölepingust. Maakohtule see põhjendus või kostjate vastuväide ei meeldinud, kuid see ei saa olla aluseks, et keelduda tõendite kogumisest ning jätta need hindamata. Pankrotivõlgnik ei olnud 13 000 000 krooni suuruse summa osas hagejalt laenusaajaks, vaid hageja laenude vahendaja. Käesolevas tsiviilasjas tuleb tunnistajatena üle kuulata I. R, V. V, R. P, A. J, A. T, A. R, S. H ja A. L. Kostjad soovisid tõendada, et hageja suurendas teadlikult ja tahtlikult pankrotivõlgniku kohustusi, andes ilmselgelt ülejõukäivaid laene ning ilma pankrotivõlgniku jaoks majandusliku eesmärgita sundis suurendama hüpoteeki. Hageja eesmärgiks oli pankrotivõlgniku kohustuste kunstlikul suurendamisel tekitada tema maksejõuetus, mis võimaldaks läbi pankrotimenetluse vältida raha tegelikelt saajatelt võlgade tagasinõudmist ja ühtlasi võõrandada oma kontrolli all pankrotivõlgnikule kuulunud XXXX kinnistud hageja soovitud isikutele. Samuti paluvad kostjad rahuldada taotluse nõuda välja raha tegelike saajate (Estredos OÜ, Best Holder OÜ, Dexter Capital OÜ, PromoProjekt OÜ, Manticora Invest, I R, hageja) pangakontod. Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-0925487 puudus sisuline lahend, siis ei saanud maakohus tugineda nimetatud asjas menetluse lõpetamise määrusele kui pankrotivõlgniku 13.03.2009 tühistamisavalduse ja tasaarvestamisavalduse põhjendamatust tõendavale asjaolule. Maakohus jättis hindamata tõendid ja käsitlemata kostjate väited. Maakohus oleks pidanud hindama 13.03.2009 hagejale esitatud tehingute tühistamise ja tasaarvestuse avaldust, kuid ei 5 teinud seda. Nimetatud tõend näitab, et pankrotivõlgnik on vaidlustanud hageja nõude veel enne pankrotimenetluse algust, põhistades mh ka seda, miks ta leiab, et hageja nõude aluseks olevad tehingud on tühised. Maakohus ei hinnanud pankrotivõlgniku 01.06.2009 hagiavaldust tsiviilasjas nr 2-09-25487, mis näitab samuti tahet vaidlustada nii hagejaga sõlmitud tehinguid kui nõuda sisse nende tehingute alusel saadud kahju ehk panna maksma 13.03.2009 esitatud tehingute tühistamise ja tasaarvestamise avaldus. Maakohus ei saa jätta tähelepanuta tehingu poole tahteavaldust vaid seetõttu, et pankrotihalduri keeldusid asja edasi menetlemast. Maakohus ei ole sisuliselt hinnanud ühtegi kostjate vastusele lisatud dokumentaalset tõendit. Maakohus kohaldas vääralt TsÜS § 92 ja § 95. Arusaamatu ning nii faktiliselt kui ka õiguslikult on põhjendamata kohtu seisukoht, et pankrotivõlgniku 13.03.2009 avaldus ei ole põhistatud ja tõendatud. Nimetatud tõendist tuleneb üheselt, et hageja on rikkunud TsÜS § 95 sätestatud informeerimiskohustust, mis toob kaasa tehingu tühisuse. Laenu vahendajal on õigustatud huvi saada teada laenuandjaga seotud laenusaajate kavatsustest laenu mittetagastamiseks või laenu tagastamise võimaluste puudumisest. Laenuandja poolt sellise hoiatamiskohustuse täitmata jätmine on käsitletav laenaja eksimusse viimisena TsÜS § 92 mõttes. Hageja ei ole pankrotivõlgnikku sellise olukorra tekkimisest isegi hoiatanud. Antud juhul on laenulepingu ja selle lisade sõlmimisel hageja hoidnud pankrotivõlgnikku eksimuses. Seega esinesid materiaalsed eeldused tehingute tühistamiseks ning 13.03.2009 esitatud tehingute tühistamise avaldustega lõppesid pankrotivõlgniku kohustused hageja ees. Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 197 lg 1 ja § 200, leides, et tasaarvestuseks on vajalik teise poole nõusolek. Maakohus leidis, et tasaarvestust ei ole toimunud, kuna hageja ei ole nõustunud 13.03.2009 tehtud tasaarvestusavaldusega. Selline seisukoht on arusaamatu. Tasaarvestamisega mittenõustumine ei ole tasaarvestust välistav asjaolu
Selles osas ei ole maakohus otsust põhistanud ega andnud selget viidet sättele, millest selline järeldus tulenes. Hageja ise ei ole pankrotivõlgniku 13.03.2009 kahjude arvestusele vastu vaielnud, järelikult on ta selle
lg 4 järgi omaks võtnud ja seega puudus kohtul õigus tugineda kahjunõude alusetusele. Maakohus oleks pidanud tasaarvestusavaldust analüüsima sisuliselt ja uurima tasaarvestamiseks kasutatud kahjunõude põhistusi. On arusaamatu, millistest tõenditest lähtudes on kohus jõudnud järeldusele, et pankrotivõlgnik sai pettusest teada enne 13.03.2011. Maakohus ei ole tuvastanud, hiljemalt mis kuupäeval ta sai teada vaidlusaluste laenulepingute sõlmimisel kasutatud pettusest või mis kuupäeval ta oleks pidanud seda teada saama. Nimetatud asjaolu esitamine ja tõendamine on hageja tõendamiskoormiseks. Hageja nõude aluseks olevad tehingud on tühised ning nende tühiste tehingute alusel saadu on pankrotivõlgniku poolt 13.03.2009 tasaarvestatud. Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 113 lg 8, § 162 ja
, leides, et viivise ja leppetrahvi vähendamise nõuet ei saa esitada pärast eelmenetluse lõppu. Kostjad esitasid 12.10.2011 kohtuistungil hagile vastuväite mh ka selles, et hageja poolt nõutud leppetrahv ja viivis on ebamõistlikult suured. Kohtupraktikas on üheselt leitud, et leppetrahvid rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest ei või ületada põhinõuet. Käesoleval juhul ületavad pankrotivõlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest hageja poolt nõutud leppetrahvid põhinõuet 24 310 000 krooni võrra. VÕS § 113 lg-s 8 ja §-s 162 sätestatud pankrotivõlgniku õiguskaitsevahend on sarnane aegumise vastuväitega, mida võib esitada igas menetlusetapis, sõltumata
Tegemist on materiaalõigusliku õiguskaitsevahendiga. Leppetrahvi nõude vaagimisel on kohus kohustatud tuvastama selle vastavuse mõistlikkuse printsiibiga ning heade kommetega. Leppetrahvide (sh viivise) nõudmine rahalise kohustuse täitmise eest põhinõudest kolm korda suuremas summas on vastuolus heade kommetega ning mõistlikkuse põhimõttega. Seega oleks pidanud kohus andma sisulise hinnangu leppetrahvi suuruse mõistlikkusele ning selle ebamõistlikkuse korral seda vähendama (vähemalt põhinõude suuruseni). 6 Vastus apellatsioonkaebusele 5. Hageja palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Ringkonnakohtu otsus 6. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad istungil ja tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja tulenevalt
Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Selleks rikkumiseks, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, on puuduliku eelmenetluse läbiviimine, sest tsiviilasjas on jäänud olulised asjaolud tuvastamata, mistõttu ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et asja lahendas seaduslik kohtukoosseis. Vastavalt
lg-le 1 ei või menetlusosaline kohtuniku taandamisavaldust esitada
p-s 7 ettenähtud alusel (esineb asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses), kui ta on osalenud kohtuistungil või pärast kohtuniku nime teadasaamist esitanud kohtule sisulise taotluse, ilma et ta oleks taandamisavaldust esitanud. Maakohus leidis õigesti, et kostja kaotas kohtuniku taandamisõiguse. Kohtunik, kelle suhtes taandamisavaldus esitati, jättis 25.01.2011 rahuldamata kostja taotluse ja sellest määrusest ja kohtuniku nime sai kostja teada 25.01.2011 (II kd, lk 354). Pärast sellest määrusest teadasaamist esitas kostja 03.05.2011 kohtule sisulise taotluse, ilma, et ta oleks taandamisavaldust esitanud. Järgmise määruse sai kostja kätte 23.08.2011 (II kd lk 367) ja taandusavaldus esitati alles 12.01.2011. Lisaks märgib ringkonnakohus, et taandamiseks puudus ka sisuline alus, sest kohtuniku taandamise aluseks ei ole poole taotluse rahuldamata jätmine. Taandamise alused sätestab
Taotluse rahuldamata jätmisel on taotluse esitajal
§-s 333 sätestatult võimalik esitada vastuväide kohtu tegevuse kohta ja seejärel vajadusel tugineda veale kohtu tegevuses kohtulahendi peale edasi kaevates. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusnorme, millist rikkumist ei ole võimalik ringkonnakohtul kõrvaldada. Kostja on maakohtu menetluses esitanud rea taotlusi tõendite kogumiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks. Hageja on vastanud, et taotlus on sedavõrd üldsõnaline, et sellest ei selgu konkreetsed asjaolud, mida soovitakse tõendada (II kd, t.lk 358-359). Maakohus nõustus hagejaga ja jättis eelnimetatud põhjendustel taotlused rahuldamata.
lg 1 p 1-3 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses välja hageja nõuded, menetlusosaliste taotlused ja faktilised ja õiguslikud väited nõuete ja väidete kohta. Viies eelmenetluse läbi puudulikult, jäi kostja ilma võimalusest tõendada kasvõi ühtki oma vastuväidet hagile. Kui kohus leidis, et kostja taotlus on üldsõnaline ja ei võimaldanud aru saada, mida kostja soovib nimetatud tõenditega tõendada, siis peab kohus andma menetlusosalisele võimaluse taotluse täpsustamiseks. Selle asemel, et täita
lg-s 3 sätestatud ülesannet ja osutada kostjale kaasabi ja sellega kiirendada asja lahendamist, mis oleks kooskõlas
lg-ga 2, viis kohtu tegevus selleni, et 12.10.2011 istungil esitas kostja taanduse kohtuniku vastu. Kostja valis küll ebaõige viisi oma õiguste kaitseks, kuid nimetatu ei anna alust jätta kohtul
Hageja nõue, mille tunnustamist ta pankrotivõlgniku pankrotimenetluses soovis, koosnes neljast rahalisest nõudest: põhivõlast 13 000 000 krooni, intressidest 1 000 750 krooni, leppetrahvist 6 500 000 krooni ja viivisest 30 810 000 krooni. Hageja nõue tulenes 20.12.2007 7 sõlmitud laenulepingust. Kostja on tuginenud tehingu tühisusele, tehingu vastuolule heade kommetega. Samuti asjaolule, et pankrotivõlgnik tühistas 13.03.2009 avaldusega tehingu, sest hageja on pankrotivõlgnikku teadlikult kallutanud pettuse teel laenulepingut sõlmima eesmärgiga, et oluline osa laenust edasi laenata hagejaga seotud isikutele, kavatsedes jätta laen tagastamata, lootes sellisel viisil lõppkokkuvõttes omandada pankrotivõlgniku omandis olev väärtuslik kinnisasi XXXXX. Maakohus jättis hagi rahuldamata muuhulgas põhjendusel, et kostjad ei esitanud asjaolusid, et nad said pettusest teada 13.03.2009. Samas ei ole kohus sellele kostja tähelepanu eelmenetluses juhtinud ega vastavalt
Kohus oleks pidanud kostjale selgitama, et tühistamisavalduse kehtivus sõltub selle vastavusest TsÜS § 94 eeldustele ja on seotud TsÜS §-s 99 sätestatud tähtaegadega. Tühistamisavalduse esitaja peab tõendama, et ta on tühistamiseks õigustatud TsÜS § 94 lg-tes 1, 2 nimetatud alusel, seega peab ta tõendama põhjusliku seose pettuse ja tahteavalduse vahel, s.t et teda kallutati tehingut tegema. Tühistamisavalduses on kostja selgitanud, et tühise tehingu järgi peab ta hagejale tagastama rahasumma, mille ta tasaarvestab ning kokkuvõttes võlgneb hageja talle 7220 krooni 12.03.2009 seisuga (I kd, lk 117-120). Maakohus jättis tasaarvestuse vastuväite rahuldamata põhjendusel, et kostja ei ole tõendanud nõuet, mida tasaarvestati. Ekslik on maakohtu seisukoht, et kostjal ei olnud selles menetluses võimalik nimetatud asjaolu tõendada. Asjaolu, et pankrotivõlgniku hagi hageja vastu jäeti kohtu poolt läbi vaatamata, et võta kostjalt õigust nimetatud asjaolusid praeguses menetluses esile tuua ja tõendada. Esiteks loetakse
lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmisel, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda sama nõudega sama kostja vastu samal alusel uuesti kohtusse. Teiseks võib nõude tunnustamise üle peetava vaidluse puhul isik, kes ei ole tehingu pool, tugineda vastuväitele, et tehing ei ole kehtiv. Riigikohus on 02.11.2011 otsuse p-11 selgitanud, et vastasel korral ei ole võlausaldajal võimalik oma õigusi pankrotimenetluses võimalike kuritarvituste vastu kaitsta ning et nõude tunnustamise hagi menetlemisel ei kehti tavajuhtumi piirangud, mil võlaõigusliku lepingu tühisusele saab tugineda vaid isik, kelle õigusi leping mõjutab, s.o üldjuhul vaid lepingupool. Maakohus on jätnud menetlemata kostja vastuväited intressi, leppetrahvi ja viivise nõudele. Seadusest ei tulene maakohtu seisukoht, et kostja on vastuväidete esitamisega hilinenud. Arvestades vaidluse keerukust, oleks maakohtul tulnud asja kiirema ja õigema lahendamise huvides eelmenetluses kohaldada
§-s 396 sätestatud võimalust. Maakohus oleks pidanud pärast kostja vastuse saamist hagile nõuda hagejalt hagi vastuse kohta kirjalikku arvamust ja andma selleks mõistliku tähtaja. Hagejalt kirjalikku arvamust küsimata, oleks tulnud läbi viia eelistung asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks (
Kuivõrd kostja on vastuses hagile tuginenud hagejaga sõlmitud laenulepingu tühisusele ja ta leiab, et vastastikused rahalised vastunõuded on tasaarvestatud, pidi maakohus eelnimetatud menetlustoiminguid tegemata vähemalt
lg 5 kohaselt pärast poolte seletuste ärakuulamist võtma lühidalt kokku seletustes esitatu ja arutama esitatud asjaoludele võimaliku hinnangu andmist, mh selgitama ka tehingu tühisusega seotut ja võimalikku mittenõustumist kostja vastuväidetega selles osas. Seega pidi kohus selgitama välja kostja seisukoha intressi, leppetrahvi ja viivise osas ja vajadusel andma kostjale võimaluse vastavate vastuväidete esitamiseks, nende põhjendamiseks ja tõendamiseks. Kostja vastuväitele, et leppetrahvi nõudest ei ole kostjat teavitatud ja et haldurile leppetrahvi nõuet tunnustamiseks ei esitatud, ei ole otsuses vastatud. Eeltoodud osas on otsus vastuolus
Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. 8 22.03.2012 esitas apellant taotluse protokolli täiendamiseks. Vastustaja taotlusele ei vastanud. Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata, kuna see ei ole esitatud kooskõlas
Taotlus ei ole ka sisuliselt põhjendatud, sest protokolli täiendamist seadus ette ei näe. Ringkonnakohus lisab
Samuti jätab kohus rahuldamata menetlusliku vastuväite. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel maakohtus. Ulvi Loonurm Mare Merimaa Fred Fisker 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.