3-11-2413/14

3-11-2413 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtukooseis kohtunik Mare Krull Haldusasja number 3-11-2413 Haldusasi S.J´i kaebus Viru Vangla käskkirja nr. 6-3/1518-D tühistamiseks Menetlusosalised kaebuse esitaja S.J vastustaja Viru Vangla, esindaja Kadi Alaküla Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012.a, Jõhvi kohtumaja RESOLUTSIOON
2. Jätta S.J´i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist kohtuistungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD
3. 19.08.2011 määras Viru Vangla viie üksuse peaspetsialist-üksuse juht käskkirjaga nr. 63/1518-D kaebajale karistuse (noomitus), kuna ta ei allunud vanglaametniku poolt antud korraldusele, panna kaela nimesilt.
4. 05.09.2011 esitas kaebaja käskkirja nr. 6-3/1518-D peale vaide, milles taotles haldusakti kehtetuks tunnistamist. 27.10.2011 jättis vastustaja vaideotsusega nr. 6-12/349-3 kaebaja vaide rahuldamata.
5. 11.10.2011 laekus kohtusse S.J´i kaebus Viru Vangla käskkirja nr. 6-3/1518-D tühistamiseks. 14.11.2011 vabastas kohus S.J´i riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ning võttis kaebuse menetlusse. 1 3-11-2413 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6. Kaebaja väidab, et distsiplinaarmenetluse käigus rikuti vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSKE), haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) ja vangistusseaduse (edaspidi VangS) sätteid. Kaebaja leiab, et Viru Vangla kodukord, mille alusel kohustab vastustaja kinnpeetavaid kandma kaelas nimesilti, on vastuolus Inimõiguste- ja Põhivabaduste konventsiooniga ja Eesti Vabariigi Põhiseadusega. Kaebaja on arvamusel, kui kinnipeetava kohustus, kanda kaelas nimesilti, ei tulene seadusest, on valvuri korraldus tühine. Kaebaja taotleb käskkirja nr. 6-3/1518-D tühistamist.
7. Vastustaja leiab, et kaebus ei ole sisuliselt põhjendatud. Vastustaja märgib, et kaebaja viitas mitmetele seadusesätetele, mida tema arvamusel oli rikutud, kuid jättis kaebuses selgitamata, mil viisil seda on tehtud. Vastustaja kinnitusel vastab distsiplinaarmenetluse protokoll seadusesätetele ning on nendega kooskõlas. 5.1 Vastustaja selgitusel Justiitsministri 25.06.2006 määruse nr. 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 4 lg 2 p 7 kohaselt Viru Vangla direktor annab oma pädevuse piires käskkirju ja muid kirjalikke või suulisi korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud vangla teenistujatele ning kinnipeetavatele ja vahistatutele. Viru Vangla kodukorra, mis on kinnitatud Viru Vangla direktori poolt 25.03.2009 käskkirjaga nr. 1.1-1/61, punkti 1.1 kohaselt sätestab Viru Vangla kodukord vangistuse ja eelvangistuse kandmise tingimused ning täideviimise korra Viru Vangla territooriumil. Kodukord täpsustab vangistusseaduses, justiitsministri 30.11.2000 määruses nr.72 „Vangla sisekorraeeskiri“ ja muudes õigusaktides sätestatut. Seega vastustaja kinnitusel Viru Vangla kodukorra puhul on tegemist õigusaktiga, mille alusel antud korraldus on kohustuslikuks täitmiseks kinnipeetavatele isikutele. 5.2 Vastustaja on seisukohal, et kui kaebaja rikkus VangS § 67 lg 1 ja Viru Vangla kodukorra punkt 4.1.6, peab ta olema distsiplinaarkorras karistatud. Vastustaja teatab kohtule, et distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lõigetes 1, 2, 3, 4, 41 kehtestatud nõudeid. 5.3 Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
8. 19.08.2011 määras vastustaja käskkirjaga nr. 6-3/1518-D kaebajale distsiplinaarkaristusena noomituse väidetavalt Viru Vangla kodukorra punkti 4.1.6 ja VangS § 67 punkti 1 rikkumise eest. Kaebaja poolt toime pandud distsiplinaarrikkumine seisnes selles, et 20.07.2011 kella 09.48 paiku ei allunud kaebaja valvuri korraldusele, panna kaela nimesilt.
9. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et valvuri korraldus, panna nimesilt kaela, on tühine, kuna see ei tulene seadusest ning on vastuolus Inimõiguste- ja Põhivabaduste konventsiooniga ja Eesti Vabariigi Põhiseadusega. 7.1 Vastavalt VangS § 46 lg-le 1 kinnipeetav on kohustatud kandma riietusel nimesilti. Viru Vangla kodukorra punkt 4.1.6 sätestab, et kinnipeetav peab nii avatud kui ka suletud osakonnas, viibides väljaspool talle määratud elukambrit, kandma kaelas nähtavalt ning loetavalt vangla poolt temale väljastatud kahepoolset nimesilti. Justiitsministri 25.06.2006 määruse nr. 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 4 lg 2 p 7 kohaselt Viru Vangla direktor annab oma pädevuse piires käskkirju ja muid kirjalikke või suulisi korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud vangla teenistujatele ning kinnipeetavatele ja vahistatutele. Viru Vangla 2 3-11-2413 kodukorra, mis on kinnitatud Viru Vangla direktori poolt 25.03.2009 käskkirjaga nr. 1.1-1/61, punkti 1.1 kohaselt sätestab Viru Vangla kodukord vangistuse ja eelvangistuse kandmise tingimused ning täideviimise korra Viru Vangla territooriumil. Sellest tulenevalt oli 20.07.2011 kella 09.48 paiku valvuri poolt kaebajale tehtud korraldus, panna kaela nimesilt, seaduslik. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja enne valvuri korraldust pöördus vastustaja poole ning teatas, et seoses nimesildi kandmisega kaelas esinevad tal mingid probleemid, mis tekitavad ohtu tema tervisele ja elule. Seega on kohus seisukohal, et valvuri korralduse eiramisega rikkus kaebaja VangS § 67 punkti
10. 7.2 Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kui kaebajale ei meeldi nimesilti kaelas kanda, ei tähenda see, et Viru Vangla kodukorra punkt 4.1.6 on vastusolus Inimõiguste- ja Põhivabaduste konventsiooniga ja Eesti Vabariigi Põhiseadusega.
11. Kaebaja leiab, et distsiplinaarmenetluse käigus rikkus vastustaja HMS § 18, 21, 81 ja VSKE §
12. 8.1 HMS § 18 sätestab menetlustoimingu protokolli andmed. Kohus on seisukohal, et distsiplinaarmenetluse protokolli rekvisiidid on laiemalt kirjeldatud VSKE § 97 lg-s
13. 8.2 VSKE § 97 lg 1 kohaselt, kui kinnipeetavat süüdistatakse distsipliinirikkumises, koostatakse distsiplinaarmenetluse protokoll. VSKE § 97 lg 2 näeb ette andmed, mis märgitakse protokolli. Kohus tutvus koostatud distsiplinaarmenetluse protokolliga ning leiab, et nimetatud protokoll vastab VSKE § 97 lg-s 2 sätestatud nõuetele ning on nendega kooskõlas. Protokollis on kajastatud kaebaja andmed ning toime pandud distsipliinirikkumise aeg ja koht. Kirjeldatud on distsipliinirikkumisele kaasnevaid asjaolusid ning tehtud viited rikutud õigusaktidele. Protokoll sisaldab viiteid kaebaja, N. N, D. seletuskirjale ja pöördumistele ning viide videosalvestuse protokollile. Kaalutletud on toime pandud distsipliinirikkumise raskust ning tehtud põhjendatud ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta. Distsiplinaarmenetluse protokollile on alla kirjutanud pädev vanglaametnik ning protokolli on kaebajale tutvustatud. 8.3 HMS §-st 21 tulenevalt, kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisse tõlk. Tõlgi kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Haldusorgan võib kehtestada tingimuse, et haldusaktiga isikule antav õigus ei teki enne tõlgi kaasamise kulude katmist. Esitatud kaebuses kaebaja küll mainib, et väidetavalt rikkus vastustaja tema HMS §-st 21 tulenevaid õigusi, kuid jättis selgitamata, mida konkreetselt selleks vastustaja tegi. Samuti vastustaja selgitusel ei ole kaebaja taotlenud tõlgi kaasamist menetlusse. Seega, kui kaebaja poolt on jäetud vastupidised tõendid esitamata, siis ei pea kohus tõlgi menetlusse kaasamata jätmist õigusrikkumiseks, mis toob kaasa käskkirja nr. 6-3/1518-D tühisuse. 8.4 HMS § 81 kohaselt vaiet lahendav haldusorgan võib haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. Halduskohtumenetluse käigus selgus, et kaebaja esitas vastustajale esialgse õiguskaitse taotluse käskkirja nr. 6-3/1518-D peatamiseks, kuid vastustaja jättis esitatud taotluse rahuldamata. Kohus on seisukohal, et vastustaja poolt esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine ei saa mõjutada haldusakti õiguspärasust. Samuti arvestades määratud karistuse liiki (noomitus) on alust arvata, et esialgse õiguskaitse võimaldamata jätmine ei too antud olukorras selliseid tagajärgi, mille kõrvaldamine hiljem on võimatu. 3 3-11-2413
14. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 19.08.2011 käskkirja nr. 6-3/1518-D andis välja peaspetsialist-üksusejuht K. Luuri, kes oli käskkirja väljaandmise ajal kooskõlas VSKE §-ga 15 pädev määrama distsiplinaarkaristust. Distsiplinaarkaristus oli määratud 19.08.2011 seisuga kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Kaebaja poolt distsipliini rikkumine on tõendatud valvur E. Tolga ettekandega nr. 2842 ja videosalvestuse vaatamise protokolliga. Kaebajat on teavitatud alustatud distsiplinaarmenetlusest, menetluse käik on protokollitud, distsiplinaarkaristuse määramine on käskkirjaga vormistatud ja kaebajale kätte toimetatud, järgitud on karistuse määramise tähtaega. Distsiplinaarkaristuse liik on valitud proportsionaalselt toime pandud distsipliinirikkumisega, mis soodustab rikkumise toimepaneja suunamist õiguskuulekale käitumisele. Seega läbi viidud distsiplinaarmenetlus vastab VangS §-s 64 kehtestatud nõuetele ning Viru Vangla 19.08.2011 käskkiri nr. 6-3/1518-D on õiguspärane.
15. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus S.J´i kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. 13.1 HKMS § 285 lg 1 sätestab, et enne käesoleva seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral kohaldatakse menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut. 13.2 14.11.2011 määrusega vabastas kohus kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, mis vastavalt riigilõivuseaduse § 57 lg-le 13 oli 15,97 eurot. Kohus tegi kindlaks, et kaebaja maksejõuetuse tõttu ei ole ta võimeline riigilõivu maksma. Seega, juhindudes HKMS (varasem redaktsioon) § 92 lg-st 10, otsustab kohus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik 4