Obsah (5)

§ 230§ 445§ 173§ 162§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsemberr 2011 Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei kaudu Tsiviilasja nu

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised (lg 2 ). Kohus andis 08.12.2011 kohtuistungil kostjale võimaluse oma väiteid tõendada, selgitas kostjale, millised on võimalikud tõendid ning määras tõendite esitamiseks tähtaja 16.12.

1. Kostja kohtule mingeid tõendeid esitanud ei ole, samuti ei ole taotlenud tõendite esitamise tähtaja pikendamist. Menetluses kostja majandusliku olukorra kohta varasemalt esitatud tõendid (töötukassa 04.08.2010 otsus, Creditreform OÜ nõudekirjad võlgnevuse kohta seisuga 02.01.2009 ja nõudega tasuda võlg 24.04.2009, OÜ Lindorff 25.06.2009 nõudekiri ja Sampo Pangaga 2010 aprillis sõlmitud võla tasumise kokkulepe) ei tõenda kostja olukorda praegu. Kostja väited, et ta praegu ei tööta ning hooldab invaliidistunud poega on täiesti tõendamata ja paljasõnalised. Kinnistusraamatu andmetel kostja võõrandas 11.02.2011, so kohtuvaidluse ajal, talle Viljandimaal Tarvastu vallas kuulunud korteriomandi Liivi Abelile. Seega on kostja ise muutnud ennast varatuks. Seda ei muuda kostja paljasõnalised väited, et L. Abel on tema laste ema ning korterit L. Abelile kinkides kostja täitis moraalset kohustust. Viivise vähendamiseks ei anna alust üksnes kostja arvamus, et viivisemäär on ebamõistlik. Kostja ei ole tõendanud viivise vähendamise eelduste olemasolu. Seejuures kohus võtab arvesse, et kostja ei ole kasutanud temast endast sõltuvat võimalust viiviste vähendamiseks jõustunud otsusega väljamõistetud põhivõlgnevuse tasumise teel. Kostja kinnitas, et tasus põhivõla osamakseid kuni ringkonnakohtu otsuseni. Ringkonnakohus tegi otsuse aasta tagasi, 28.12.
2. Asjaolu, et ringkonnakohus tühistas võlgnevuse osamaksetena tasumise korra, ei võtnud hagejalt õigust osamaksetena tasumist jätkata.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsM;S) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos hagiga esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte summaliselt, vaid osaliselt või täielikult protsendina põhivõlast. Hageja taotleb kostjalt välja mõista 08.12.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2124,87 eurot (sh enne lepingu ülesütlemist tekkinud viivisevõlgnevus 3,54 eurot (55,36 EEK), lepingu 20.02.2009 ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni 25.01.2010 sissenõutavaks muutunud viivis 722,80 eurot ja alates 26.01.2010 täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis 1398,53 eurot) ning alates 09.12.2011 viivise 27,03 % põhivõlast aastas 3 (0,074 % päevas) kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab viivised välja taotletud kujul.
4. Kostja taotleb kohtuotsuses selle täitmise korra kindlaksmääramist selliselt, et kostjale määratakse väljamõistetud summa tasumine osamaksetena. 08.12.2011 kohtuistungil kostja arvas, et on võimeline tasuma 32 eurot kuus.

§ 445

lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kohtuotsuses täitmise korra kindlaksmääramine otstarbekas. Kindlaks tuleks määrata otsuse täitmise kord ka väljamõistetud põhinõude täitmise osas, mis on juba jõustunud ja poolte kinnitusel osaliselt täidetud. 08.12.2011 kohtuistungi seisuga oli kostjal põhivõlga ja viiviseid tasumata kokku 4791,47 eurot. Sellele summale lisanduvad igapäevaselt viivised. Kui võimaldada kostjal tasuda juba olemasolevat võlgnevusesummat 32 euro suuruste kuumaksetena kuluks otsuse täitmiseks ca 150 kuud ehk 12,5 aastat, mis ilmselgelt ei ole mõistlik. Suuremate osamaksete tasumise kohustuse panemine kostjale olukorras, kus kostja on teatanud, et ta ei ole võimeline rohkem maksma, ei ole põhjendatud. Hageja kohtuistungil avaldas valmisolekut sõlmida kohtuotsuse täitmise osas kokkulepe täitmismenetluses. Eeltoodu alusel kohus kohtuotsuses selle täitmise korda ega viisi kindlaks ei määra. 6.

§ 173

lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kuivõrd kohus jättis kostja taotluse viiviste vähendamiseks rahuldamata, põhivõla osas on hagi rahuldav kohtuotsus jõustunud, on hagi rahuldatud täies ulatuses ning menetluskulud jäävad kostja kanda. Käesoleva otsusega kohus jaotab ka apellatsioonimenetluses kantud poolte menetluskulud.

§ 171

lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Vaidlusaluses asjas esitas apellatsioonkaebuse hageja ning apellatsioonkaebus rahuldati. Seega ka apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja kanda. Heli Käpp Kohtunik 4