) Liisingulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on Osaühingul HL kohustus hüvitada Hagejale Liisingueseme müügikahju (s.o Liisingueseme jääkväärtus ja realiseerimishinna vahe), samuti kõik Liisingulepingu ülesütlemisest AS-ile SEB Liising tekkivad kulud. 26.06.2009.a seisuga ei olnud Osaühing HL enda võlgnevusi Hagejale tasunud ja Liisinguleping loeti ülesöelduks. Vastavalt Liisingulepingu punktile 12.4 juhul, kui Osaühing HL ei tagasta Liisingueset Liisingulepingus sätestatud tingimustel, on Hagejal õigus rakendada kohaseid meetmeid Liisingueseme valduse tagasisaamiseks. Põhjusel, et Osaühing HL Liisingueset Hagejale ei tagastanud, tellis Hageja OÜ-lt Reeborn Liisingueseme tagastusteenuse ja tasus selle eest 478.42 eurot (7,485.60 Eesti krooni) (tl 34). 28.07.2009.a sai Hageja esindaja OÜ Reeborn Liisingueseme enda valdusesse (tl 35). Liisingueseme esialgse ülevaatuse käigus tuvastati, et Liisinguesemel on puudu nii vint kui ka temperatuuri näidik. 17.08.2009.a OÜA poolt Hagejale esitatud arve (tl 37) alusel tasus Hageja Liisinguesemele duplikaatpassi tellimise eest ARK-ist eest 19.17 eurot (300.00 Eesti krooni). 06.10.2009.a müüs Hageja Liisingueseme hinnaga 16,936.59 eurot (265,000.00 Eesti krooni) (tl 38). 15.10.2009.a OÜA poolt Hagejale esitatud arve (tl 40) alusel tasus Hageja Liisingueseme müügiteenuse eest 532.60 eurot (8,333.33 Eesti krooni). 21.04.2011.a saatis Hageja Kostjale teatise, et Kostjal on tekkinud kohustus tasuda Osaühing HL eest Hagejale Liisingulepingust tulenev võlgnevus summas kokku 9,337.79 eurot hiljemalt 03.05.2011.a (tl 41). 13.05.2011.a seisuga ei ole Osaühing HL ega Kostja võlgnevust Hageja ees kustutanud. Hageja omandas liisingueseme ainult selle eesmärgiga, et tehtud kulutuse hüvitab Osaühing HL vastavalt Liisingulepingule. Osaühing HL enda kohustust ei täitnud. Ainus võimalus tekkinud kahju hüvitada oli Hagejal Liisinguese võõrandada ja saadud summade arvelt kustutada Osaühing HL poolt tekitatud kahju. Hagejal õnnestus Liisinguese müüa hinnaga 16,936.59 eurot (265,000.00 Eesti krooni). Liisingulepingu punkti 12.2.2 kohaselt oli Hagejal õigus Liisinguese võõrandada omal äranägemisel. Liisingulepingu ülesütlemise põhjustas ainult Osaühing HL, kes jättis tasumata Liisingulepinguga tasumisele kuulunud maksed. Liisingulepingu punkti 12.2.1 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik Liisingulepingu ülesütlemisega seotud kulutused. 2 Hageja kandis liisingulepingu ülesütlemisest tulenevalt järgmisi lisakulusid: Liisingueseme tagastusteenus, Liisinguesemele duplikaatpassi tellimine ARK-st ja Liisingueseme müügiteenus. Kokku kandis Hageja lisakulusid 72.89 eurot (1,140.55 Eesti krooni). Hageja poolt Liisingueseme tagastusteenuse tellimise põhjustas Osaühing HL ise, kuivõrd Osaühing HL ei tagastanud Liisingueset vabatahtlikult. Hageja oli õigustatud nõudma viivist. Liisingulepingu punkti 1.12 kohaselt on Liisingulepingu osaks Hageja liisingulepingu üldised tingimused (tüüptingimused) nr XXX, mille kohaselt oli Osaühing HL kohustatud maksma Hagejale viivist 0,3% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest, kui Osaühing HL hilineb ükskõik millise makse või mõne muu Liisingulepingu järgse summa maksmisega. Sellest tulenevalt on Hageja viivise tasumise nõue Osaühing HL vastu summas 1,422.74 (tl 96). Liisingulepingu ülesütlemisega seoses kuulusid Osaühing HL poolt tasumisele järgmised maksed: Tasumata arved 3,122.85 eurot Liisingueseme eest hüvitamata osa 3,651.65 eurot Lisakulud (tagastusteenus, duplikaatpassi tellimine ARK-st, müügiteenus) 1,140.55 eurot Viivised 1,422.74 eurot Kokku 9,337.79 eurot Hageja palub mõista HL välja 9,337.79 eurot hageja AS-i SEB Liising kasuks ning kohtukulud jätta HL kanda, s.h mõista HL välja AS-i SEB Liising poolt tasutud riigilõiv summas 798,89 eurot. 25.10.2011.a on hageja esitanud täiendavad seisukohad. Nende kohaselt vastuseks kostja kohtuistungil väidetule, et kaater Stringray 210 CX Volvo Benta 4,3 MPI/SX (edaspidi nimetatud – Liisinguese) müüdi alla turuhinna ning OÜA seotud isikutele, esitab hageja täiendavad kostja väiteid ümberlükkavad tõendid. OÜAkui oma valdkonna spetsialist tegi esmalt hagejale ettepaneku Liisinguese müüki panna soovitusliku hinnaga 20,771.29 eurot (325,000 Eesti krooni) (tl 90-91). Hiljem langetati Liisingueseme hinda 17,895.26 eurole (280,000 Eesti krooni) (tl 90-91) kui ka 16,968.54 eurole (265,500 Eesti krooni) (tl 92). 05.10.2009.a müüdi Liisinguese Soome firmale Mastinet OY (tl 93-95), mis peaks ka ümber lükkama kostja spekulatsioonid selle kohta, et Liisinguese müüdi OÜAseotud isikule. Hageja soovib juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja on alates võlgnevuse tekkimisest käitunud hageja suhtes pahatahtlikult. Esiteks ei tagastanud kostja vabatahtlikult Liisingueset. Teiseks pole kostja käesoleva hetkeni Osaühing HL esindajana tagastanud sõidukit CHRYSLER Grand Voyager 2,8 CRD, mis oli tema valduses hageja ja Osaühing HL vahel sõlmitud ühe teise liisingulepingu alusel. Kuna kostja oli kohustatud eelnimetatud CHRYSLER Grand Voyager 2,8 CRD tagastama juba varasemalt kui Liisingueseme, aga polnud seda teinud, oli hagejal põhjendatud kahtlus, et kostja ei tagasta ka Liisingueset. Samuti oli kostja hagejaga suheldes väga üleolev ning ähvardas, et järgmisel päeval toimetatakse Liisinguese kolmandate isikute poolt minema. Seega pärast kostjaga suhtlemist Liisingueseme tagastamise teemal oli hagejale selge, et Liisinguesemest mitte ilma jääda, tuleb see kostja juurest viivitamatult minema transportida. Seoses eeltooduga möönab hageja, et tõepoolest ei olnud võimalik nii vähese aja jooksul tellida kaatrite veoks mõeldud spetsiaalset transporti. Kõike eeltoodut tõendab hageja OÜ Reeborn esindaja Raimond Kesa e-kirjaga hageja esindaja poolt esitatud järelepärimisele Liisingueseme transportimise asjaolude kohta (tl 97). Hageja on seisukohal, et Liisinguesemeks olnud kaatri transpordi selleks mittespetsiaalse transpordivahendiga on kostja oma tegevusega ise põhjustanud. Seega on hageja arvamusel, et isegi juhul kui kostja väidetavad kaatri vigastused tekkisid selle transportimise käigus, oleks põhjendatud hageja kasuks välja mõista kogu hageja hagiavalduses esitatud nõue summas 9,337.79 eurot. 2. Kostja põhjendused 2.1. Kostja seisukoht nõudes Kostja vaidles hagile vastu 2.2. Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid 3 Kostja vastuse kohaselt on kaatri hinna kujundamisel võetud aluseks USA turu hinnad (tl 5458). Keelatud on USA turu jaoks ehitatud kaatrite registreerimine. Kaatri vigastused on tekkinud peale selle üleandmist (tl 59-63). Kaatri reaalne müügihind oleks pidanud olema vähemalt 450 000 krooni. Kohtuistungil avaldas kostja, et vaidlus on liisingueseme hinnas selle tagastamisel ja seisundis. 3. Kohtu põhjendused 3.1. Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja pool on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistung, mille järel on kohus määranud kirjaliku menetluse. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamata jätmine. ja 3.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatavad seadused
kohaselt kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Hageja ja Osaühing HL vahel sõlmitud lepingu puhul omandas Hageja Osaühing HL juhiste järgi viimase poolt soovitud Liisingueseme, liisinguese ei olnud Hageja omandis Liisingulepingu sõlmimise ajal. Osaühing HL kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Vastavalt
Kostja oma kohustust ei täitnud ja hageja ütles lepingu üles. Liisingulepingu punktide 12.2 ja 12.1 alapunkti 1) kohaselt on hagejal õigus liisinguese Osaühingu HL valdusest ja kasutusest välja nõuda ning leping üles öelda, kui Osaühing HL ei maksa ükskõik millist liisingumakset täielikult või osaliselt 2 järjestikusel maksepäeval. Kostja HL vastutus tuleneb
lg1 mille kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
lg4 kohaselt liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja nõue koosneb jääkväärtusest 277 969,22 krooni e. 17 165,47 eurot, debitoorsest võlgnevusest 3 122, 85 eurot, lisakulutustest (tagastusteenuses, duplikaatpassi tellimine, müügiteenus) 1 140,55 eurot ja viivistest 1 422,74 eurot. Kokku on hageja nõue 357550 krooni e. 22851,61 eurot.
3.lõike kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Riigikohtu praktika kohaselt on poolte kokkuleppel lubatav lähtuda ka tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast. Lubatav hinnaerinevus on siinjuures kuni 10%. Tulenevalt JEMAB esindaja MV esitatud arvamusest on liisingu eseme turuhinnaks 2009 suvel 450 000 eesti krooni koos käibemaksuga ehk 375 000 krooni e. 23 966,87 eurot ilma käibemaksuta. Kohus aktsepteerib esitatud e-kirjavahetust kui dokumentaalset tõendit. JEMAB on Rootsi Kuningriigis tegutsev kaatrimüüja (XXX). JEMAB esitatud arvamust toetab kohtu hinnangul ka 14.04.2007 sõlmitud müügileping XXX, mille kohaselt liisinguese (2007 vl) müüdi liisinguandjale 609 100 EEK eest. Eeltoodust tulenevalt oleks põhjendatud liisingueseme võõrandamine mitte odavamalt kui 337 500 krooni suuruses summas. Liisinguese on võõrandatud aga hinnaga 220 833,33 krooni. Eeltoodust tulenevalt on liisinguandaja sõidukite kapitalirendilepingu üldtingimuste punkt 12.2.1 ja 12.2.2 tühised osas, millega see ei arvesta tagastatava vara väärtusega tagastamise hetkel. 4 Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Hagejal on nõue 357550 krooni e. 22851,61 eurot suuruses summas, vara väärtus selle tagastamise hetkel oli 375 000 krooni e. 23 966,87 eurot ilma käibemaksuta. Hagejal puudub nõue. Kohus märgib täiendavalt veel järgmist. 28.07.2009 üleandmisvastuvõtuaktist nähtuvalt on fikseeritud kaks puudust: vindi ja temperatuurinäidiku puudumine. Hilisematel fotodel on näha hulgaliselt muid puudusi- purunenud tuuleklaas, mõrad parrastes ja salongis. Kohus on seisukohal, et kostjale ei sa panna asja kahjustamise riisikot peale selle üleandmist. Ka on hageja ja koostööpartner kinnitanud, et kaatri vedu toimus ilma spetsiaalvahendite kasutamiseta. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kaatri transpordi mittespetsiaalvahendiga on kostja põhjustanud. Hageja viited teise liisingulepingu esemele ei ole käesolevas asjas asjassepuutuvad. Kohus ei nõustu ka hageja seisukohaga JEMAB esitatud arvamuse suhtes. Kohus on eelnevalt märkinud et tegemist on asjakohase dokumentaalse tõendiga. Selles on käsitlust leidnud liisingueseme väärtus mitte Rootsi Kuningriigis, vaid Eesti Vabariigis. Asjakohatu on hageja viide Somaalia Vabariigile. 3.4. Menetluskulude arvestus Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS §162 kohaselt hageja kanda. TsMS §174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Jaanus Saaremõts Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.