) § 217 lg-le 1 võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse.
lg 1 järgi võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub.
lg-st 2 tulenevalt vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul. Täitetoimikust nähtub, et avaldaja esindaja on kohtutäituri vaidlustatava 08.08.2011.a otsuse kätte saanud 08.08.2011.a. Seega on kaebus esitatud
MS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi
§-st 183 tuleneb, et kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha
§-s 261 sätestatud korras. Seega ei kohusta
kohtutäiturit võlgniku suhtes sunniraha rakendama, vaid annab üksnes võimaluse seda teha. Sunniraha rakendamise vajaduse üle otsustamine on kohtutäituri diskretsiooni- ehk kaalutlusotsus, millesse kohus saaks sekkuda vaid juhul, kui kohtutäitur on ületanud diskretsioonipiire. Praegusel juhul on kohtutäitur sunniraha nõudmisest loobumist oma 08.08.2011.a otsuses piisavalt põhjendanud ning kohtu hinnangul ei ole seejuures diskretsioonipiire ületatud. Kohus lisab, et täitemenetluse korraldamine on kohtutäituri ülesanne (
) ning seetõttu peab täitur otsustama, milliseid seadusega lubatud abinõusid ta täitedokumendi täitmiseks rakendab. Kohtul ei ole õigust selliseid otsustusi kohtutäituri eest teha. 4 2-11-38831 10. Kohtu hinnangul on avaldaja kaebus põhjendatud osas, millega on vaidlustatud täiteasjas täitemenetluse peatamine. Selles osas tuleb kaebus rahuldada ning kohtutäituri vaidlustatud 08.08.2011.a otsus tühistada. Kohtutäituri otsusel menetluse peatamise alused on toodud
§-s 46 ning need jagunevad sisult kaheks: asjaolud, mille esinemisel on kohtutäitur kohustatud menetluse peatama (
lg 1) ja asjaolud, mille esinemisel võib, aga ei pea kohtutäitur menetlust peatama (
Vaidlustatud otsuses ei ole kohtutäitur ühelegi
§-st 46 tulenevale täitemenetluse peatamise alusele viidanud. See asjaolu ei annaks iseenesest siiski alust kohtutäituri otsust tühistada, kui õiguslik alus täitemenetluse peatamiseks tegelikult eksisteeris. Samas leiab kohus, et õiguslikke asjaolusid täitemenetluse peatamiseks ei esinenud ning täitemenetlus on peatatud põhjendamatult. Täiteasjas nr XXX täitmisele kuuluvaks lahendiks on Harju Maakohtu 30.06.2009.a otsus tsiviilasjas 2-07-52301. Nõude sisuks on korstna lõõri avamise ning selle edasise kasutamise takistamise toimingutest hoidumise kohustused. Täiteasjas 08.08.2011.a tehtud otsuses on täitur asunud seisukohale, et täitemenetlust ei ole võimalik läbi viia ning see tuleb peatada kuni täitmisele kuuluv suitsulõõr on kasutamiseks korda tehtud. Täitur on märkinud, et täitemenetluse jätkuv läbiviimine ja lõõri kasutamine eiraks kahe spetsialisti antud arvamust, et lõõri kasutamine on tuleohtlik. Täitur ei saa võlgnikku kohustada, et viimane peab lubama kasutada tuleohtlikku lõõri, mis seaks ohtu nii vara kui ka isikute elu ja tervise. Täitur peatas otsusega menetluse ajani, millal talle esitatakse tõendid, et vaidlusalune suitsulõõr nr 2 on kasutamiskõlbulik. Kohtu hinnangul ei anna need argumendid alust täitemenetluse peatamiseks. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 461 lg-tele 1 ja 3 täidetakse kohtuotsus pärast jõustumist sissenõudja avalduse alusel. Harju Maakohtu 30.06.2009.a otsuse resolutsiooni punktides 3 ja 4 kohustati HJ’it avama AP’u kasutuses olev korstna lõõr ning hoiduma toimingutest, mis segavad XXXkinnistu omanikul AP’ul korstna lõõri kasutada. AP esitas kohtutäiturile avalduse nimetatud otsuse täitmiseks. Täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt ei ole kohtutäituril õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Nimetatud põhimõttest tulenevalt ei saa kohtutäitur kohtu hinnangul otsustada ka selle üle, kas võlgnik on kohustatud vaidlusaluse suitsulõõri nr 2 kasutamiseks korda tegema või mitte. Kohtutäitur on kohustatud rakendama abinõusid jõustunud kohtuotsuse täitmiseks (
Kohus lisab, et kui vaidlusaluse suitsulõõri kasutamine kütmiseks tekitab tuleohtliku olukorra ning selle kasutamine on avaliku õiguse normidest lähtuvalt keelatud, tuleb sissenõudjal seda arvestada. Samas ei takista mainitud asjaolud võlgnikul täita Harju Maakohtu 30.06.2009.a otsusest tulenevaid kohustusi. Isegi kui kohtuotsuse täitmine võlgniku poolt oleks õiguslikult võimatu, ei saa sellega seonduvaid küsimust lahendada kohtutäitur täitemenetluse raames. Võlgnikul võib olla sellisel juhul alus esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (
Seda on praegusel juhul võimalik teha siiski eeldusel, et alus, millel võlgniku vastuväited põhinevad, on tekkinud pärast Harju Maakohtu 30.06.2009.a otsuse jõustumist (
MS § 368 lg-s 2 sätestatu annab täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral nii sissenõudjale kui võlgnikule võimaluse esitada teise poole vastu hagi nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus.
lg-st 3 võivad täitemenetluse osalised ja kohtutäitur esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. Indrek Parrest kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.