2-10-59800/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg

1. detsember 2011.a. Tsiviilasja number 2-10-59800 Tsiviilasi AJ hagi SV vastu elatise vähendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AJ(isikukood XXX, elukoht XXX). Kostja SV(isikukood XXX), tema seaduslik esindaja RV(isikukood XXX, mõlema elukoht XXX). Kohtuistungi toimumise aeg
2. november
3. a. Tallinnas avalikul kohtuistungil Kohtuistungil viibisid hageja seaduslik esindaja RVja kostja AJ ja koht RESOLUTSIOON
4. Jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. . Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hagejalt on Harju Maakohtu 28.05.2008.a. otsusega välja mõistetud igakuine elatis poja S ülalpidamiseks 4000 krooni kuus. 29.11.2010.a. esitas hageja kohtule avalduse, milles taotleb vähendada väljamõistetud elatise suurust ja mõista elatis välja suuruses 2175 krooni. Hageja väidab, et elatise väljamõistmise ajal ta töötas ning tema igakuine töötasu moodustas 8313 krooni. Alates 01.07.2009.a. on hageja töötu ning temal puuduvad võimalused tasuda elatist väljamõistetud suuruses. Väiksema elatise püüab tasuda oma vanemate ja sugulaste abiga. Kostja vastuväited Kostja vaidleb nõudele vastu ega pea seda põhjendatuks. Hageja on elatist maksnud ebaregulaarselt ja ebapiisavalt, seda ka perioodil, mis eelnes tema töötuks vormistamise perioodile s.o. ajal kui ta omas sissetulekut. Seisuga 16.02.2010.a. oli hageja poolt makstava elatise võlgnevus 201 247,61 krooni. Kriminaalasja nr.10230102334 menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel on AJ tunnistanud, et teeb haltuurat programmeerimise valdkonnas, kuid sissetulek on ebaregulaarne. Kohtuvaidluse tulemusena laekus hageja arvele 2009.a. ühisvaraks oleva kinnistu arendajalt suurem summa raha, mille arvelt hageja aga elatist ei maksnud. Hageja väited tööpuudusest ja enda töötusest on mitteusutavad. Teades hageja võimeid programmeerimise valdkonnas ja tema keelteoskust ei pea põhjendatuks hageja väiteid, et selles valdkonnas puudub Eestis tasuv töö. Näiteks 27.01.2011.a. kell 18 oli internetis CV onlines 212 infotehnoloogia tööpakkumist, millest vähemalt paarkümmend olid seotud hageja oskustele ja võimetele vastava programmeerimisega. Tööpakkujate hulgas on väga mainekaid tööandjaid, kus pakutav töötasu algab 1500 eurost. Kostja leidis samal erialal tööd pärast lapsehoolduspuhkuse lõppemist kuupalgaga 1406 eurot (neto). Hageja töötas viimati oma tädi firmas OÜ WS, kust ta lahkus omal soovil, samal ajal esindab sama äriühingut edasi prokuristina. Seega on hageja ennast ise tahtlikult viinud olukorda, kus tal puudub varaline võimalus elatise tasumiseks. Taotleb jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused ja järeldus Harju Maakohtu 28.05.2008.a. otsusega on AJ välja mõistetud elatis poja SV ülalpidamiseks igakuiselt 4000 krooni (256 eurot). Kohtuotsus on võetud kohtutäituri poolt sundtäitmisele, hageja on elatist maksnud ebakorrapäraselt ja ebapiisavalt, mille tulemusena on tekkinud elatise võlgnevus. 16.02.2010.a. moodustas võlgnevus juba üle 200 000 krooni. AJ lahkus viimaselt teadaolevalt töökohalt WSOÜ omal soovil 01.07.2009.a., kuid jätkab sama ettevõtte prokuristina. 2009.a. laekus AJ arvele kohtutäituri poolt täitemenetluse tulemusena ligi 188 000 krooni, kuid sellest rahast hageja lapse ülalpidamisele midagi ei kulutanud. Lapse vajadused kasvatamisele ja arengule vähenenud ei ole. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, jõustumist on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude 3 rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Harju Maakohtu 28.05.2008.a. otsus, millega AJ elatis välja mõisteti jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 07.04.2009.a. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas pärast eelnimetatud tähtaega on tekkinud uued asjaolud, mis oluliselt võiksid mõjutada väljamõistetud elatise suurust. Hageja taotleb väljamõistetud elatise vähendamist 139 euroni põhjusel, et on 2 aastat olnud töötu, kohtuvaidlustele ja võlgadele on kulunud palju raha, mistõttu ta ei suuda suuremas summas elatist maksta. Kohtuvaidlused on raskelt mõjunud tema tervislikule seisundile ja depressiooni tõttu ei ole hageja olnud võimeline töötama. Viimasel ajal viibib palju välismaal, sest loodab sealt leida kergemini tasuvamat tööd. Loodab kõik võlgnevused kustutada lähima viie aasta jooksul. Väiksema elatise summa aitavad tasuda vanemad ja sugulased. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kõiki eelnimetatud asjaolusid arvestades on kohus igakuise elatise suuruseks määranud 4000 krooni s.o. 256 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et lapse eluvajadused käesolevalt vähenenud ei ole. Iga vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning olukorras, kus vanemal on muid kohustusi, tuleb alati seada esikohale lapse huvid. Kostja seda teinud ei ole. Elatise maksmisel on tekkinud märkimisväärne võlgnevus. Samas on kostja omaks võtnud, et kohtuvaidluse tulemusena laekus 2009.a. tema arvele kohtuotsusega tema kasuks väljamõistetud summa ca 188 000 krooni, millest ta lapse ülalpidamiseks midagi ei maksnud. Oma viimaselt töökohalt lahkus hageja omal soovil. Hageja on väitnud, et on töötu alates 01.07.2009.a. Hageja poolt esitatud Eesti Töötukassa 25.11.2010.a. otsusest nr.XXX nähtuvalt on AJ tegelikult esitanud avalduse töötuna arvelevõtmise kohta 25.11.2010.a. Arvestades, et hageja puhul on tegemist infotehnoloogia spetsialistiga, kes on tegelenud programmeerimisega, nõustub kohus kostja seisukohaga, mille kohaselt on internetis CV onlines pidevalt ja piisavalt tööpakkumisi nimetatud oskuste ja võimetega spetsialistidele. Kuna hageja väitel ei ole ta sobivat tööd leidnud, asub kohus seisukohale, et hagejal puudub tegelik soov ja motivatsioon töö leidmiseks. PKS § 102 lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. AJ ainsaks ülalpeetavaks on tema alaealine poeg SV, kelle ülalpidamiseks elatis ongi välja mõistetud, teisi ülalpeetavaid tal ei ole. AJ on noor, terve mees, kes omab kõrgetasemelisi oskusi ja võimeid erialal, mis käesoleval ajal on tööjõuturul nõutud. Seega ei ole olulisi muutusi, mis takistaksid temal ülal pidamast oma alaealist last kohtu poolt määratud ulatuses. 4 Võlgnevused ja kohustused, millele viitab hageja moodustavad tema ja kostja ühisvara osa ja nende tasumise jaotus poolte vahel määratakse kindlaks ühisvara jagamise kohtumenetluses. Hageja oma väiteid, mille kohaselt ta ei olnud võimeline töötama pikaajalise stressi ja depressiooni tõttu, tõendanud ei ole. Kohus leiab, et pärast hagejalt elatise väljamõistmise kohtumenetluse lõppemist ei ole tekkinud uusi olulisi asjaolusid, mis oleksid aluseks elatise suuruse muutmisele. Hagi elatise suuruse vähendamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtunik