← Eesti

2-11-43288/15

Obsah (5)§ 661§ 428§ 430§ 432§ 150

2-11-43288 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Sirje Õunpuu Määruse tegemise aeg ja koht 07. mai 2012.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-43288 Tsiviilasi JV(V) hagi AP´i vas

§ 661lg 4 on pooled loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.

ASJAOLUD J V esitas 14.09.2011.a Harju Maakohtule hagi AP´i vastu ühisvara jagamise nõudes ja MVseadusliku esindajana MVhagi AP´i vastu elatise väljamõistmise nõudes. Pooled on 26.04.2012.a esitanud kohtule kompromisslepingu, mille pooled paluvad kinnitada ja tsiviilasja menetlus JV hagis AP´i vastu ühisvara jagamise nõudes lõpetada. Pooled on kokku leppinud, et 1) korteriomand koos selle oluliste osadega ning sisustusega aadressil XXX, Tallinn (registriosa nr XXX) jääb J V omandisse; 2) hoonestatud kinnistu koos selle oluliste osadega aadressil XXX, Harjumaa (registriosa nr XXX) jääb AP´i omandisse; 3) J V kohustub täitma 18.10.2005.a laenulepingust nr. XXX tuleneva laenukohustuse summas 8 900 (kaheksa tuhat üheksasada) eurot Swedbank AS-i ees; 4) J V kohustub tasuma laenujäägi summas 8 900 (kaheksa tuhat üheksasada) eurot Tallinna notar Anne Saaber´i ametialasele hoiukontole nr. XXXXXXXXXXX AS-is Swedbank hiljemalt 26.04.2012.a.; 5) Tallinna notar Anne Saaber kannab J V poolt notari ametialasel hoiukontol hoiustatud summa, 8 900 eurot, kogu laenu kustutamiseks Swedbank AS-i ees Swedbank AS-i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX selgitusega „ennetähtaegne tagastamine XXX“ hiljemalt viie

(5)tööpäeva jooksul arvates päevast, kui J V või AP´i poolt esitatakse Tallinna notar Anne Saaber´ile jõustunud kohtulahend (kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine ühisvara jagamise osas) tsiviilasjas nr. 2-1143288; 6) kompromissi sõlmimisega on hageja ja kostja ühisvara jagatud ning pooled kinnitavad, et ei oma teineteise vastu mistahes rahalisi pretensioone; 7) pooled on kokku leppinud, et kummagi poole menetluskulud seoses käesoleva tsiviilasjaga jäävad poole enda kanda; 8) pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled on kokku 2 2-11-43288 leppinud, et loobuvad lahendi edasikaebeõigusest, hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt

§ 430lg 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus ühisvara jagamise osas lõpetamisele.

§ 432

tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Tulenevalt

§ 661

lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud 27.08.2011.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 (viitenumbriga 2900072123, selgitusega „hagiavaldus J V vs P “) riigilõivu 639,11 eurot. Hagejale kuulub tagastamisele pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o summas 319,55 eurot arveldusarvele, millelt see tasuti. Lisaks on J V tasunud 09.04.2012.a ekspertiisitasu ettemaksu summas 160 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 221023778606 AS-is Swedbank. 16.04.2012.a esitas J V Harju Maakohtule taotluse ette tasutud ekspertiisitasu tagastamiseks summas 160 eurot J V arveldusarvele nr. xxxxxxxx AS-is Swedbank. Kostja esindaja on 09.04.2012.a tasunud arveldusarvelt nr xxxxxxx Swedbank AS-is Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 3100057358, ette ekspertiisitasu summas 160 eurot.

§ 150

lõike 7 kohaselt kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata.

§ 150

lõikest 4 tulenevalt tagastab kohus riigilõivu üksnes selle 3 2-11-43288 menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Pooled on 13.04.2012.a teavitanud kohut, et on jõudnud kokkuleppele ühisvara jagamise osas ning seoses nimetatuga ei soovi kinnisvara hindamise ekspertiisi teostamise läbiviimist. Kohus leiab, et kuivõrd käesoleva tsiviilasja menetluses ekspertiisi ei teostatud, kuulub nii hagejale kui ka kostjale tagastamisele ette tasutud ekspertiisitasu summas 160 eurot arveldusarvetele, millelt vastavad summad tasuti. Lisaks selgitab kohus, et

§ 150

lõikest 4 tulenevalt tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Sirje Õunpuu kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.