lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
Hagejate esindaja on esitanud kohtule G OÜ palgatõendi, mille kohaselt on hagejate esindaja sissetulekuks 671,07 eurot kuus. Kostja ei ole esitanud kohtule nõuetekohast tõendit oma sissetulekute tõendamiseks. Kuna kostja ei ole esitanud kohtule ka oma arvelduskontode väljavõtteid, ei ole kohtule teada kostja tegelik majanduslik seis. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste põhjendatud vajadusest, et tagada laste arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Varaliste kohustuste võtmisel peab vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt lapse ülalpidamiskohustust täita. Seega ei ole kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine. Kostja ei ole töövõimetu ega tõendanud, et tal oleks teisi ülapeetavaid, kes osutuksid M ja MP elatise maksmise korral vähem kindlustatuks. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt välja mõista oma alaealise lapse MP ülalpidamiseks elatis summas 139 eurot ja MP ülalpidamiseks 139 eurot. Hagejad paluvad elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.01.2011.a. Kostja ei ole nõus, et hagejad nõuavad elatist alates jaanuarist, sest lapsed elasid siis veel ema juures. Pooled vaidlevad elatise väljamõistmise aja alguse üle ehk sisuliselt 2011.a jaanuari kuu üle. Kuna kumbki pool ei ole suutnud tõendada, et lapsed siis just tema juures elasid, peab kohu põhjendatuks välja mõista elatise alates 15.01.2011.a.
Sellest tulenevalt jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.
lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.