lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel tähitult väljastusteatega. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostja isale - A. P. .03.2012. a (tl 20).
lg 2 sätestab, et menetlusdokumendi võib kätte toimetades üle anda muule isikule kui saajale üksnes käesolevas osas sätestatud juhul. Nimetatud isik peab dokumendi andma esimesel võimalusel üle saajale. Ta võib keelduda dokumendi saajale üleandmiseks vastuvõtmisest üksnes juhul, kui ta põhistab, et tal ei ole võimalik dokumenti saajale üle anda. Isikule tuleb dokumendi üleandmise kohustust selgitada. Kättetoimetamise kehtivus selgituse andmisest ei sõltu.
lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Hagiavaldus ja selle lisad on üle antud kostja isale 22.03.2012. a. Kuna menetlusdokumendid on kättetoimetatud kostja eluruumis elavale perekonnaliikmele, s.o kostja isale, siis saab kohus lugeda kostjale menetlusdokumendid kättetoimetatuks
Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega
§-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 12. aprilliks 2012) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest. Samuti ei esine käesoleval juhul
lg 5 p-des 1-3 ja lgs 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. 3
sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagiavaldusest nähtub, et selle esitamise aja (20.03.2012) seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 50130 krooni ehk 3203, 89 eurot, kuid hageja ise tegutsedes heas usus nõuab kostjalt sellest 191,73 eurot, s.o sidudes sisuliselt viivise suuruse põhinõude suurusega. Kohus leiab, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses kui seda on põhinõue. Eelnimetatud seisukohta on väljendanud ka Riigikohus 26.10.2010 otsuses, s.o tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10. Hageja ei ole viivise nõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostjalt täiendava viivise (protsendina põhinõudest) väljamõistmiseks rahuldamata. Käesoleva tsiviilasja hagihind
lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, s.o viiest nõudest neli, siis tuleb jätta menetluskulud kostja kanda 80% ja hageja kanda 20% ulatuses
Vastavalt
§-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl 1-3) ja menetluskulude nimekirjas taotlenud kostjalt menetluskuluna riigilõivu – 63,91 euro – väljamõistmist.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi
lg 1 kohaselt võib kostja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.