Obsah (9)

§ 394§ 442§ 467§ 162§ 407§ 444§ 173§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Ärakiri Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 13.04.2012, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Tsiviilasja number 2-12-

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg.

6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. Eesti Haigekassa esitas 08.03.2012 Viru Maakohtule hagi R P vastu võlgnevuse nõudes, kokku 84.30 eurot. Hagiavalduses esitatud asjaolud Eesti Haigekassa ravikindlustuse andmekogu andmetel puudus R P’l perioodil 13.01.2010 kuni 09.05.2011 ravikindluskaitse Eesti Haigekassas. 25.03.2008 väljastati R P’le Euroopa Liidu ravikindlustuskaart kehtivusega kuni 25.03.

1. Nimetatud kaardi pöördel on kirjutatud, et see ei kehti, kui ravikindlustus Eestis on lõppenud. Kaardi pöördele on kirjutatud ka haigekassa kodulehekülje aadress, kust oli võimalik täiendavat informatsiooni saada. Kuna R P’l puudus perioodil 13.01.2010 kuni 09.05.2011 ravikindlustuskaitse, siis ei olnud R P’l õigust nimetatud perioodil ka haigekassa poolt väljastatud Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti kasutada. 11.11.2010 saabus haigekassasse Soome pädeva asutuse Kansaneläkelaitos koondarve numbriga 93 EE 2010 02, 08.11.2010, millele lisatud arved sisaldasid ka arvet, mille kohaselt osutati R P’le perioodil 05.-12.02.2010 Soomes Euroopa Ravikindlustuskaardi alusel arstiabi maksumusega 84.30 eurot. Haigekassa, kui Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi väljastanud pädev asutus, maksis koondarve 20.12.2010 kooskõlas Euroopa Nõukogu määruse 883/2004 artikliga
2. Haigekassa on edastanud 06.01.2011 R P’le nõudekirja 2-45/
3. Nimetatud nõudekirjale R P vastanud ei ole ning hagiavalduse esitamise seisuga ka võlgnevust haigekassale tasunud ei ole. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid – kostja kindlustuskaitse andmed, kostja taotlus Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi väljastamiseks, kinnitatud tõlge Soome pädeva asutuse koondarvest, kinnitatud tõlge vormist E 125, koopia 20.12.2010 maksekorraldusest, koopia haigekassa nõudekirjast nr 2-45/60, koopia riigilõivu tasumist tõendavast maksekorraldusest, koopia tõlkearvest ja koopia tõlkearve tasumist tõendavast maksekorraldusest. Hageja on juhindunud hagiavalduse koostamisel: RaKS § 21 lg 4, VÕS § 1027 ja 1041,

§ 162lg 1, § 174’ lg 3, § 405 ja 407 lg 1 ja 2.

II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest

§ 407

kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. 2 Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud elukoha aadressile (xxxx). Kostja on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud 19.03.2012. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastust esitama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjale 09.04.2012.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning hagimaterjalide välismaal kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva materjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat

§ 407lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest.

Vaatamata hoiatusele ei ole kostja kohtu poolt määratud tähtpäevaks hagile vastust esitanud. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse kostja poolt tähtajaks vastuse mitteesitamisel

§ 407

lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelnimetatud asjaoludel ja

§ 407

lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. Ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 21 lg 4 kohaselt kui isiku kindlustuskaitse on peatunud või lõppenud, ei tohi ta Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati kasutada. RaKS § 26 lg 3 kohaselt on haigekassal tagasinõude õigus võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1041 alusel haigekassa poolt tasutud ravikindlustushüvitise ulatuses isiku suhtes, kes kasutas Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati pärast kindlustuskaitse peatumist või lõppemist. VÕS § 1027 kohaselt isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Kohtukulude jaotusest

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 174

lg 1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad hageja kulud antud asjas kokku summas 107.93 eurot, millest 63.91 eurot moodustab vastavalt riigilõivuseadusele ettenähtud määras hagi esitamisel tasutud riigilõiv (maksekorraldus nr 3 20007302, 06.03.2012) ning summas 44.02 võõrkeelsete dokumentide tõlkimise ja notariaalse kinnitamise kulud (arve AV 20120119, 27.02.2012).

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus

§ 162lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus

1. mail
2. a. Nooremreferent Irma Külavee Lea Herne Lea Herne 4