2-11-49665/5

2-11-49665 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Viktor Brügel Määruse tegemise aeg ja koht 23.detsember 2011.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-49665 Tsiviilasi MK avaldus lapsele erieestkostja määramiseks ning kohtu nõusoleku saamiseks tehingute tegemiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja MK(isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isikud: MMK(isikukood XXX, elukoht XXX); MMKriigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aavo Aadli (OÜ Advokaadibüroo Aavo Aadli, Mustamäe tee 18, 10617 Tallinn; e-post: aavo.aadli@mail.ee); KK(isikukood XXX, elukoht XXX); Eestkosteasutus Harku vald Harku Vallavalitsuse kaudu (Ranna tee 1, Tabasalu, 76901 Harjumaa). Ärakuulamine 16.detsember 2011 RESOLUTSIOON

1. MKavaldus rahuldada osaliselt.
2. Anda kohtu nõusolek ja määrata KK(isikukood XXX, elukoht XXX) MMK(isikukood XXX) erieestkostjaks järgmiste tehingute tegemisel: 2.1 Harju Maakonnas, XXX(registriosa nr XXX) asuvale kinnistule hüpoteegi seadmiseks II järjekohale summas 41 000 eurot; 2.2 Punktis 2.1 nimetatud hüpoteegi tagamiskokkuleppe sõlmimiseks, millega määratakse MK(isikukood XXX) ja/või MMK(isikukood XXX) ning hüpoteegipidaja vahelistest laenulepingutest tulenevalt nõuete tagamine.
3. Jätta rahuldamata avaldus kinnistul asukohaga Harju maakond, XXX(registriosa nr XXX) I järjekohal oleva hüpoteegi summas 31 955,82 eurot ning kinnistul asukohaga Harju maakond, XXX (registriosa nr XXX) I järjekohal oleva hüpoteegi summas 186 941,50 eurot seotud tagatiskokkulepete muutmiseks. Menetluskulude jaotus Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja alaealise lapse esindaja tasu riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostja, eestkostetav, samuti tema abikaasa, sugulane, hõimlane või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus. 1 2-11-49665 Sõltumata eeltoodust hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Avalduse sisu ja menetluse käik
4. MK(avaldaja) esitas 17.10.2011.a Harju Maakohtule avalduse lapsele erieestkostja määramiseks ning kohtu nõusoleku saamiseks tehingute tegemiseks. Avalduse kohaselt on puudutatud isik MMK avaldaja ja MK ühine laps. MK suri XXX.a ning tema järelejäänud vara pärisid avaldaja ja puudutatud isik MMKvastavalt 28.03.2011.a pärimistunnistusele. Päritud vara koosseisu kuulusid muuhulgas kinnistud, asukohaga Harju maakond, XXX ning Harju maakond, XXX. Pärimise tulemusel on kinnistud avaldaja ja puudutatud isiku MMK ühisomandis. Seejuures asub XXX kinnistul elamu, mis on ehitatud perekonna ühiseks koduks ja kus avaldaja ja puudutatud isik MMK elavad ka käesoleval hetkel. Elamu ehitust on finantseeritud AS SEB Pank poolt väljastatud laenu abil, mille jääk on ligikaudu 53 500 eurot ning mis on tagatud I järjekoha hüpoteegiga summas 31 955,82 eurot kinnistul asukohaga Harju maakond, XXX ning I järjekoha hüpoteegiga summas 186 941,5 eurot kinnistul Harju maakond, XXX. Avalduse kohaselt on käesoleval juhul tekkinud vajadus Kirsi tee kinnistule täiendava hüpoteegi seadmiseks seoses vajadusega ehitada välja kinnistul asuva hoone teine korrus, mille tulemusel valmiks hoone lõplikult, suureneks hoone kasulik pind ning väärtus. Hoone II korruse väljaehitamiseks on vajalik lisaks omafinantseeringule täiendava panga poolse finantseeringu kaasamine (ligikaudu 16 000 euro suuruses summas) ning avaldaja on saavutanud selleks põhimõttelise kokkuleppe AS-iga SEB Pank. Sellest tulenevalt on vajalik avaldajale ja puudutatud isikule MMK ühisomandina kuuluvale, XXX asuvale kinnistule II järjekoha hüpoteegi seadmine AS-i SEB Pank kasuks summas 41 000 eurot. Samuti on nimetatuga seoses vajalik sõlmida hüpoteegi tagamiskokkulepe, millega määratakse avaldaja ja/või puudutatud isiku MMKning hüpoteegipidaja vahelistest laenulepingutest tulenevate nõuete tagamine. Tõustetuda võib ka olemasolevate hüpoteekidega seotud tagamiskokkulepete muutmise vajadus. Avaldaja taotleb erieestkostja määramist alaealisele lapsele MMK avaldaja ja MMK ühisomandis olevalt kinnistule asukohaga Harju maakond, XXX II järjekoha hüpoteegi seadmiseks ning hüpoteegi tagamiskokkuleppe sõlmimiseks, millega määratakse avaldaja ja/või MMK ning hüpoteegipidaja vahelistest laenulepingutest tulenevate nõuete tagamine, samuti I järjekoha hüpoteekide tagamiskokkuleppe muutmiseks. Avaldaja palub erieestkostjaks määrata KK, kes on MMK isa üleneja sugulane (MK ema). Avaldaja on seisukohal, et MMKvanavanemana on KKl piisavalt informatsiooni, et tegutseda erieestkostetava eest viisil, mis tagab erieestkostetava isiku huvide kaitse parimal võimalikul moel. Avaldaja on seisukohal, et hüpoteegisumma suurendamine 16 000 euro võrra avaldaja ja MMK ühisomandis oleval kinnistul ei kahjusta MMK huve, kuivõrd hüpoteegi seadmise eesmärgiks on kaasata hoone II kooruse väljaehitamiseks lisaks omavahenditele panga poolne finantseering. Peale teise korruse väljaehitamist suureneb hoone kasulik pind ja hinnanguliselt suureneb hoone väärtus 30 000 euro võrra. Avaldaja kinnitab, et tema rahaline olukord võimaldab tõrgeteta tagasi maksta panga poolt antud laenu. Eestkosteasutuse seisukoht
5. Eestkosteasutuse seisukoha kohaselt on eestkosteasutuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond külastanud avaldaja kodu aadressil XXXja vestelnud KKga. MMK on oma isa ootamatu surma järgselt pärimismenetluse tulemusel omandanud vara ja varalised õigusi ning kohustusi. Vastavalt pärimistunnistusele ja kinnistus-raamatu kandele on kinnistu asukohaga XXXja kinnistu asukohaga XXX MK ja MMK ühisomandis. Kinnistutele on seatud hüpoteegid. MK selgituste kohaselt on tekkinud vajadus XXX kinnistule täiendava hüpoteegi seadmine seoses vajadusega ehitada välja kinnistul asuva hoone teine korrus, mille tulemusel valmiks hoone lõplikult, suureneks hoone 2 2-11-49665 kasulik pind ning väärtus ~30 000 eurot. Hoone II korruse väljaehitamiseks on vajalik lisaks omafinantseeringule täiendava panga poolse finantseeringu kasutamine (~16 000 euro suuruses summas). MK on seisukohal, et hüpoteegisumma suurendamine tema ja MMK ühisomandis oleval kinnistul ei kahjusta alaealise lapse huve. MK sõnul suureneb tema igakuine eeldatava laenu tagasimaksmine ~50 eurot. Ta omab püsivat töökohta ja on võimeline tõrgeteta teostama laenu tagasimakseid. Harku Vallavalitsuse lastekaitse spetsialist on tutvunud olukorraga ning selgitanud välja vajaduse hoone II korruse väljaehitamiseks aadressil XXX. Maja II korrus on soojustamata, küttesüsteem välja ehitamata, paigaldatud aknad vajavad välja vahetamist ja tegemata on siseviimistlus tööd. II korrusele on planeeritud eluruumid, olmeruumid ja magamistoad. Olemasoleva küttesüsteemi korrastamisel ja väljaehitatava osa soojustamisel saavutatakse märkimisväärne kokkuhoid küttekuludelt. Planeeritavate tööde teostamisel suureneb alaealise lapse vara väärtus. Avaldaja on teinud ettepaneku määrata erieestkostjaks KK, kes on MMK isa üleneja sugulane. Harku Vallavalitsuse lastekaitse spetsialist on vestelnud eelnevalt KKga ja selgitanud välja, et KK on lapsele vanaema ning lapsele väga lähedane isik. KK on andnud kirjaliku nõusoleku enda erieestkostjaks määramiseks. Harku Vallavalitsus, olles tutvunud avaldusega MMK erieestkostja määramiseks ning kohtu nõusoleku saamiseks tehingute tegemiseks, ei vaidle avaldusele vastu. Puudutatud isiku ja esindaja seisukoht
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 4 kohaselt võib kohus isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses. Kohus kuulas 16.12.2011.a telefoni teel ära puudutatud isiku KK, kes avaldas, et on nõus hakkama oma pojapojale MMKerieestkostjaks, et tema ema MKja MMKsaaksid teha pangaga tehinguid tema pojalt MK päritud kinnistutega. KKon seda meelt, et tehingud on vajalikud ja MM huvides. Kohus kuulas 16.12.2011.a telefoni teel ära avaldaja MK, kes jäi oma avalduse juurde. Avaldaja palub rahuldada ka avaldus punktis 2.3 sõnastuses, sest muidu on iga kord vajalik eraldi eestkostja määramist ja see on liiga kulukas.
7. Riigi õigusabi korras MMK määratud esindaja vandeadvokaadi Aavo Aadli 12.12.2011.a kohtule esitatud kirjaliku seisukoha kohaselt külastas esinadja avaldajat ja puudutatud isikut MMK nende elukohas XXX01.12.2011.a eesmärgiga kontrollida avalduses esitatud andmete õigsust, eelkõige elamu seisukorda ning asjaolu, kas elamu teine korrus ikkagi on välja ehitamata. Kohapeal selgus, et ehitustööd majas käivad, hetkel töötas teisel korrusel üks ehitusmees. Hoone esimene korrus on valmis, kuid projektijärgselt ei ole sinna ette nähtud magamistubasid. Teisel korrusel on (magamis)tubade vaheseinad ning siseviimistlus tegemata, tehnosüsteemid s.h küttesüsteem pagaldamata. Vestluses avadajaga selgus, et elamu küttesüsteem (õhk-vesikeskküte õhksoojuspumba baasil) ei tööta efektiivselt, kui teisele korrusele planeeritud küttekehad ei ole süsteemi lülitatud, elektrikulu on ca 500 eurot kuus ehk poole võrra suurem kui ette nähtud. 13.09.2011.a PKT OÜ poolt koostatud ekspertarvamusest nähtub, et XXX kinnistu turuväärtus on käesoleval ajal 155 000 eurot, valmimisjärgselt aga 178 000 eurot, seega elamu teise korruse väljaehitamise tulemusena tõuseb kinnistu turuväärtus 23 000 euro võrra. Elamu valmisehitamise tulemusena paranevad oluliselt pereliikmete s.h puudutatud isiku elutingimused, sest igaüks saab privaatse toa. Tõenäoliselt peaksid ka elamu küttekulud vähenema. Puudutatud isiku esindaja leiab, et elamu XXXteise korruse väljaehitamine, seega kogu maja valmisehitamine on põhjendatud ja vajalik, kuna sellega paranevad pere elamistingimused, elamu majandamine muutub säästlikumaks ning kinnisasja turuväärtus tõuseb. Esindaja leiab, et avaldaja ja MMKühisomandis ja elukohas oleva kinnistu asukohaga XXXelamu ehituse lõpuleviimine on nii ema kui ka lapse huvides, nendevahelist huvide konflikti antud juhul ei ole võimalik tuvastada. Eeltoodust tulenevalt peab puudutatud isiku esindaja põhimõtteliselt õigustatuks ja puudutatud 3 2-11-49665 isiku huvides olevaks AS-ilt SEB Pank laenu võtmist ning XXXkinnistule täiendava hüpoteegi seadmist. Esindaja on seisukohal, et II järjekoha hüpoteegi seadmine XXXkinnistule ei ole vastuolus puudutatud isiku huvidega, kuna sellega tagatakse eelkõige laenu, mis on vajalik elamu XXXvalmisehitamiseks. Esindaja on seisukohal, et kui XXXkinnistule hüpoteegi seadmise käsutustehinguks on vajalik erieestkostja määramine, samuti ei vaidle puudutatud isiku esindaja vastu KKmääramisel erieestkostjaks. Avaldaja soovib ka nõusolekut ja erieestkostja määramist XXXja XXXkinnistuid koormavate hüpoteekidega seotud tagatis-kokkulepete muutmiseks. Esindaja on seisukohal, et avaldusest ei nähtu, milliseid muudatusi soovitakse teha, ka pank on oma e-kirjades viidanud asjaolule, et tagatiskokkulepete muutmiseks võib tekkida vajadus, kuid pole muudatusettepanekuid avaldajale nõustumuse saamiseks esitanud. Seetõttu ei ole ka võimalik hinnata, kas kavatsetavad muudatused on puudutatud isiku huvides või mitte, aga samuti seda, kas need tehingute tegemiseks on vaja määrata erieestkostja. Sellest tulenevalt ei saa ka nõusolekut nendeks tehinguteks anda ning erieestkostjat määrata. Samas puudutatud isiku esindaja arvates on need tehingud hõlmatud Harju Maakohtu 16.03.2011.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-51571, kus avaldajale on antud üldine nõusoleks kõigiks PKS § 188 lg 1 sätestatud tehinguteks puudutatud isiku poolt pärimismenetluse tulemusel omandanud vara ning varaliste õiguste ja kohustustega. Kohtu poolt kohaldatavad seadused ja kohtu põhjendused
8. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 209 lg 1 määratakse isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, erieestkostja nendeks toiminguteks mida vanemad või eestkostja ei saa teha. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määratakse erieestkostja ka käesoleva seaduse § 180 nimetatud toiminguteks. PKS § 180 lg 1 kohaselt ei saa eestkostja eestkostetavat esindada tehingutes mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja. PKS § 187 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust, käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi üleandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, üleandmisele või lõppemisele suunatud nõuet.
9. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, eestkosteasutuse ja lapse esindaja arvamustega ning avaldaja selgitustega ning hinnates eelpool toodut kogumis, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt. Erieestkostja määramine on vajalik seoses avaldaja ja puudutatud isiku MMK ühisomandis olevale kinnistule asukohaga Harju maakond, XXX hüpoteegi seadmiseks II järjekohale ning nimetatud hüpoteegi tagamiskokkuleppe sõlmimiseks seoses vajadusega ehitada välja kinnistul asuva hoone teine korrus, mille tulemusel valmiks hoone lõplikult, suureneks hoone kasulik pind ning väärtus. Kohus on seisukohal, et taotletavate tehingute tegemine ei kahjusta alaealise lapse huve.
10. Kohus nõustub MMK esindaja põhjendustega, mille kohaselt ei ole võimalik anda kohtu nõusolekut ja erieestkostja määramist XXX ja XXX kinnistuid koormavate hüpoteekidega seotud tagatis-kokkulepete muutmiseks. Avaldusest ei nähtu, milliseid muudatusi soovitakse teha, ka pank on oma e-kirjades viidanud asjaolule, et tagatiskokkulepete muutmiseks võib tekkida vajadus, kuid pole muudatusettepanekuid avaldajale nõustumuse saamiseks esitanud. Seetõttu ei ole ka võimalik hinnata, kas kavatsetavad muudatused on puudutatud isiku huvides või mitte, aga samuti seda, kas need tehingute tegemiseks on vaja määrata erieestkostja. Sellest tulenevalt ei saa ka nõusolekut nendeks tehinguteks anda ning erieestkostjat määrata.
11. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse väite või tõendi. Avaldus on alaealise lapse huvides ning menetluskulude tema kanda jätmine ei ole asjakohane. Kohus jätab 4 2-11-49665 menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja alaealise lapse esindaja tasu Eesti Vabariigi kanda.
12. TsMS § 478 lg 4 järgi hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Viktor Brügel Kohtunik 5