lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.
lg 1 tulenevalt võib kindlustusvõtja asemele sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikutelt makse vastuvõtmisest keelduda. Kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle (
lg 2).
lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (
Vastavalt kostja poolt 24.04.2012 kohtuistungil toimunud hagi omaksvõtule, kuulub hagi rahuldamisele hageja poolt hagiavalduses esitatud asjaoludel ja kohtuistungil parandatud nõudes, s.o. kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevuse katteks kokku summas 1828.77 eurot, millest põhivõlg moodustab summas 1799.13 eurot ja hagi esitamisel 30.12.2010 sissenõutavaks muutunud viivisvõlgnevus – 29.64 eurot. Tulenevalt TsMS § 367 sätestatust kuulub seega vastavalt hageja taotlusele hagi esitamisest 30.12.2010 alates kostjalt väljamõistmisele viivis protsendina (7%) aastas põhinõudelt (1799.13 eurot) kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 4 TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174-1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagi esitamisel on hageja poolt maksekorralduse nr 88038, 23.12.2010 alusel tasutud Rahandusministeeriumi arvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369 riigilõivu ekslikult arvestatud nõudelt (hagihind 52 545.42 krooni) summas 8500 krooni (543.25 eurot). Vastavalt 24.04.2012 kohtuistungil hageja poolt hagis esitatud nõudesumma parandusele, moodustab hageja nõue tegelikult kogusummas 28 614.03 krooni (1828.77 eurot) ning sellest põhinõue on 28 150.27 krooni (1799.13 eurot). Hagihinnalt 28 150.27 krooni kuulus tegelikult tasumisele riigilõiv summas 6000 krooni (383.46 eurot). Vastavalt hageja taotlusele kuulub TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel hageja poolt enam tasutud riigilõiv summas (543.25 - 383.46) = 159.79 eurot hagejale tagastamisele. TsMS § 150 lg 2 p 3 tulenevalt on kohtul õigus hageja taotlusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust juhul, kui pooled teatavad esimese astme kohtule enne otsuse teatavakstegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobumises. Käesolevas asjas on pooled 24.04.2012 kohtuistungil teatanud, et loobuvad hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisest. Seega, TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel kuulub vastavalt hageja esitatud taotlusele hagihinnalt ettenähtud riigilõivust 383.46 eurost tagastamisele veel ½, s.o. 383.46 : 2 = 191.73 eurot. Kokku kuulub hagejale TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 p 3 alusel tagastamisele riigi poolt 191.73 + 159.79 = 351.52 eurot hageja arvelduskontole nr 221012021568. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 162 lg 1 ning § 174-1 lg 1 sätestatule on kostja kohustatud hagejale hüvitama vastavalt hagi hinnale tasumisele kuulunud riigilõivust ½, s.o. summas 191.73 eurot. Samuti on põhjendatud vastavalt hageja taotlusele TsMS § 144 p 7 alusel kohtuvälise kuluna jätta kostja kanda ka samas nõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel hageja poolt 16.09.2010 tasutud riigilõiv summas 858.43 krooni (54.86 eurot). Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 12.11.2010, kuna kostjale ei õnnestunud mõistliku aja jooksul makseettepanekut kätte toimetada. Hageja sai kohtumääruse kätte 02.12.2010 ning hagiavaldus on Pärnu Maakohtule esitatud 30.12.2010. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks ka maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja kantud menetluskulude katteks summas (191.73 + 54.86) = 246.59 eurot. Kostja kantud kulud jäävad kostja enda kanda. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus kuulub viivitamatult täitmisele. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 17. mail 2012. a. Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Irma Külavee Lea Herne Lea Herne 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.