Obsah (5)

§ 131§ 183§ 206§ 187§ 186

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Määruse kuupäev 29. märts 2012 Tsiviilasja number 2-12-5565 Kohtuasi JB (B) avaldus nõusoleku saam

) § 214 lg 3 lähtudes kuulub vanema hooldusõigus poja suhtes vaid avaldajale. Puudutatud isiku isa, Andrei Poljanski ei tunne huvi poja Artjomi vastu ja ei täida ülalpidamise kohustusi.

1. Puudutatud isiku alaealisele pojale AP kuulub korteriomand asukohaga XXX, katastritunnus XXX. AP pole kunagi selles korteris elanud. Ta elas perega emale kuuluvas korteris. Avaldaja, lapse huvidest lähtudes muutis elukohta ja kolis 8 aastat tagasi Tallinna, kus elab tänaseni üürikorteris. Viimased 4 aastat on avaldaja olnud raskes majanduslikus olukorras ja ta ei ole võimeline tasuma A kuuluva korteri eest, kus on tekkinud suured võlad.
2. Avaldaja soovib omandada korterit Tallinnas, võõrandades temale ja pojale kuuluvad korterid XXX. Käesolevaks ajaks on avaldaja korter juba müüdud.
3. 2010.a pöördus avaldaja Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse poole palvega lubada temal võõrandada alaealisele pojale kuuluv korteriomand aadressiga XXX. Sellele avaldusele sai avaldaja 29.03.2010.a jaatava vastuse. 01.07.2010.a jõustus uus perekonnaseadus, mille järgi vastava nõusoleku peab andma kohus. Hetkel on olemas puudutatud isikule kuuluvale korterile ostja.
4. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Perekonnaseaduse § 120, § 127, § 131 lg 1, § 187 p 1, § 188 lg 2, § 214 lg 3 palub avaldaja anda JBle, AP(isikukood XXX) emale nõusolek oma alaealisele pojale kuuluva korteriomandi, asukohaga XXX (katastritunnus XXX) võõrandamiseks. Samuti palub avaldaja anda temale nõusolek teha oma alaealise poja nimel kõiki tehinguid, milleks on vaja kohtu nõusolekut.
5. Alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas kohtule motiveeritud seisukoha, milles leidis järgmist. Vestlusel avaldajaga 23.03.2012.a selgus, et korteriomand XXX on kolmetoaline korter, mis on alates 2008.a seisnud tühjana. Korteri seisukord on halb, aknad on vahetamata ja lagunenud, vahetamist vajab ka torustik. Korteril on tekkinud suured võlad, kuivõrd avaldajal puuduvad rahalised vahendid, et korteri eest kohaselt tasuda. Laste isa lapsi ei toeta, peres kasvab kaks last, 2 kes on ema ülalpidamisel. Pere üürib korterit Tallinnas hinnaga 120 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed. Artjomile kuuluva korter on kasutamata, selle väärtus väheneb seisundi halvenemise tõttu, samas on perele vaja oma elukohta, et majanduslikult toime tulla. JB edastas esindaja palvel korteriühistu XXX tõendi korteri võla kohta. Nimetatud dokumendi kohaselt on võlgnevus summas 1 785,82 eurot + viivised 102,46+ 64,86 eurot. Tõendi lisas esindaja seisukoha juurde. JB on müünud endale kuuluva korteriomandi Narvas. Artjomile kuuluva korteri müügi korral oleks võimalik soetada kahetoaline korter Tallinnasse. Artjomi korteri ostmise vastu tunneb huvi samas majas elav naaber. Konkreetset hinda ei ole arutatud, kuivõrd JB sõnul vajab ta läbirääkimisteks kohtu nõusolekut tehingu tegemise võimalikkuse kohta. Kinnisvaraportaalide andmetel võiks Artjomi korteri müügihind olla ca 23 000 – 25 000 eurot.

§ 131

lg 1 sätestab, et lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja.

§ 183

lg 1 kohaselt on eestkostja kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama.

§ 206

lg 1 sätestab, et eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve.

§ 187

p 1 kohaselt on kohtu nõusolek vajalik ka eestkostetavale kuuluva kinnisasja käsutamiseks ning sama paragrahvi p 4 kohaselt ei saa kohtu nõusolekuta sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut.

§ 186

lg 1 sätestab, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Seega on kinnisasja võõrandamisest saadav raha vajalik paigutada eestkostja varast eraldi, avades selleks pangakonto ning tehes märkuse kasutamise tingimuste kohta. Samuti võib kohtulahendiga anda loa konto käsutamiseks ja nõusoleku AP nimel korteriomandi omandamiseks. Menetluse käigus kogutud andmete põhjal leiab alaealisele menetluses määratud esindaja, et JB poolt esitatud asjaolud on tõesed ning AP kuuluva vara valitsemise ja käsutamise huvi on põhjendatud ning toimub alaealise huvides. Avaldajal on lapse suhtes ainuhooldusõigus, seega ei ole isa kaasamine menetlusse vajalik. Vara võõrandamisest saadavate rahaliste vahendite kasutamine on vajalik eestkostetavale elukoha ostmiseks. Esindaja leiab, et kohus võib anda nõusoleku taotletud tehingu tegemiseks ning rahaliste vahendite kasutamiseks AP uue korteriomandi soetamiseks. Avalduse teises palvepunktis esitatud taotlus nõusoleku saamiseks „kõigi tehingute tegemiseks alaealise poja nimel, milleks on vajalik kohtu nõusolek“ on üldsõnaline ja konkretiseerimata ning ei ole kooskõlas alaealise huvidega. Sellise kõikehõlmava nõusoleku andmist seadus ette ei näe. Arvestades asjaolu, et korterit ei ole hinnatud ning olukord kinnisvara turul on müümiseks ebasoodne, siis tuleks kohtul kaaluda, kas on otstarbekaks määrata kohtulahendis konkreetset summat korteriomandi võõrandamiseks. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus müük kohtu määratud hinnaga ei teostu ning uue loa saamiseks on taas vajalik pöörduda kohtu poole. Eestkostjal on seadustest tulenev kohustus tegutseda eestkostetava huvides ning mitte kahjustada eestkostetava varalisi huve. 7. Eestkosteasutus – Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu on 08.03.2012 kohtule esitanud kirjaliku seisukoha, millest nähtub järgmine. JB sõnul ei ole AP kunagi nimetatud eluruumis elanud. Perel on majanduslikud raskused. JB ei suuda tasuda poja omandis oleva korteri kommunaalmakseid ning korteril on tekkinud võlg. Käesolevaks ajaks on avaldaja müünud temale kuulunud korteri aadressil XXX ning soovib osta endale ja pojale korteri Tallinnas. Lasnamäe Linnaosa vanema 29.03.2010 korraldusega 3 nr 1-15/157 lubati JBl võõrandada alaealisele AP kuuluv korteriomand asukohaga XXX (katastritunnus XXX) tingimusel, et alaealise nimele omandatakse uus korteriomand Tallinnas. Kuna 01.07.2010 jõustus uus perekonnaseadus, mille kohaselt peab vastava nõusoleku andma kohus, siis jäi korteriomand võõrandamata. Hetkel on AP kuuluvale korterile ostja olemas. Võttes arvesse perekonna materiaalset olukorda leiab eestkosteasutus, et on otstarbekas korteriomand võõrandada keskmise turuhinnaga, kuid tingimusel, et Tallinnasse ostetava korteri kaasomanikuna (1/2 mõttelise osa) kantakse kinnistusraamatusse ka alaealine Artjom Poljanski. Tulenevalt

§ 187

p-st 4 ei või eestkostja eestkostetava nimel ilma kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida eestkostetava (st alaealise) nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut. Seega on JB vaja taotleda kohtult ka nõusolekut oma lapse AP nimel korteri ostmiseks. Lähtudes eeltoodust on Lasnamäe Linnaosa Valitsus seisukohal, et AP kuuluva korteriomandi aadressil XXX võõrandamine ning alaealise nimele uue korteri ostmine ei kahjusta lapse varalisi huve.

1. Kinnistusregistrisse tehtud päringu väljatrükk tõendab, et kinnistu registriosa numbriga XXX asukohaga XXX on AP ainuomandis. Kande aluseks on 15.06.2005 kinnistamisavalduse ja Narva Linnakohtu 29.06.2004 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2463/04 alusel tehtud sissekanne 17.06.
2. Kohtumääruse põhjendused põhjendused 9.

§ 131

lg 1 kohaselt peab vanematel olema kohtu nõusolek lapse nimel tehingute tegemiseks, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja.

§ 187

p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnistamisõigust.

1. TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest.
2. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osas, mis puudutab nõusoleku andmist alaealisele kuuluva korteri (asukohaga XXX) võõrandamiseks. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust.
3. Arvestades avaldaja poolt esile toodud avalduse põhjendusi, milliste kohaselt soovitakse alaealisele kuuluva korteriomandi müügist saadavat tulu kasutada ka alaealise enda huvides (uus eluase on ka avaldajaga kooselava alaealise elukoht), on põhjendatud JBl lubada müüa tema alaealisele pojale AP kuuluv korteriomand (asukohaga XXX), kuna see on alaealise huvides. Kinnisasja (so korteriomandi) müügist saadud raha eest tuleb avaldajat kohustada kasutama vastavalt käesoleva määruse resolutsioonile, mis tuleneb

sätetest, ja millised on välja toonud alaealisele menetluses määratud esindaja ja ka eestkosteasutuse esindaja. Kohus ei pea oluliseks kohustada avaldajat soetama endale ja oma pojale uus korteriomand kaasomandis. Alaealise elukoht on avaldaja juurde määratud. Avaldajale kuulub poja ainuhooldusõigus. Küll aga peab kohus vajalikuks kohustada avaldajat kinnisasja müügist saadavat raha kasutada muuhulgas ka tema hariduse omandamiseks, enesearendamiseks, huvidega tegelemiseks.

1. Kohus ei ole tuvastanud ühtki niisugust erandlikku asjaolu, millest lähtudes võiks või peaks andma nõusoleku anda avaldajale üldine nõusolek teha alaealise nimel kõiki 4 tehinguid, milleks on vaja kohtu nõusolekut. Seepärast jätab kohus selle osa avaldaja taotlusest rahuldamata. Menetluskulude jaotamine
2. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
3. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise huvides ja kohus määras alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda, avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja kõik muud menetluskulud aga avaldaja kanda. Raivo Einula 5