Obsah (7)

§ 187§ 188§ 206§ 207§ 183§ 186§ 131

Kohtuasi 2-12-7041 KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Määruse kuupäev 30. märts 2012 Tsiviilasja number 2-12-7041 Kohtuasi EB ja EB a

) § 131 lg 1 peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda

§ 187

ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 711 kohaselt vajab eestkostja.

§ 187

p 1 ja 2 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust, käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi üleandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, üleandmisele või lõppemisele suunatud nõuet. 2 Perekonnaseaduse (

) § 187 p 1 alusel ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja ega punkt 4 alusel sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja tasulisele omandamisele suunatud lepingut. Avalduse sisu kinnitavate tõenditena on avaldaja kohtule saadetud avalduse lisana esitanud 25.05.2005.a sõlmitud isikliku kasutusõigusega koormamise avalduse, kinkelepingu ja asjaõiguslepingud (Tallinna notari Kaata Kartau notari ametitoimingute raamatu registri number XXX).

§ 187

kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja, kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet, kohustuda tegema eelnevalt nimetatud käsutusi, sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut ega anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.

§ 188

lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eeskostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara ja pärandit ning p 2 järgi ei või sõlmida pärandvara jagamise lepingut.

§ 206

lg 1 alusel peab eestkostja kaitsema eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve ning on

§ 207lg 1 kohaselt oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja.

Kohus määras menetluse ajaks eestkostetavale riigi poolt esindajaks advokaadi. HB esindajaks määrati menetluse ajaks Advokatuuri poolt vandeadvokaat Eva Tibar, kes esitas 15.

1. 2012 kohtule kirjaliku seisukoha, kus leidis järgmist: Arvamuse andmiseks on HB määratud esindaja tutvunud toimiku materjalidega ning esitatud tõenditega. Esindaja vestles EB 26.03.2012, vestluse käigus selgus, et kinnistul asuvas elamus ei elata alates 2007.a, sellest ajast on maja kütmata ning selle seisukord on halb. Renoveerida ei ole hoonet mõistlik, ega võimlaik, kuna seda ei plaanita kasutada elukohana ning muuhulgas puudub renoveerimiseks ka raha. Elamus elas enne surma H ja KB vanaisa. HB määratud esindaja leiab, menetluse käigus kogutud andmete põhjal on EB poolt esitatud asjaolud tõesed ning HB kuuluva vara valitsemise ja käsutamise huvi on põhjendatud ning toimub alaealise huvides. HB vara võõrandamine ei kahjusta tema huve. Vandeadvokaat Eva Tibar leiab, et kohus võib anda nõusoleku taotletud tehingu tegemiseks. Asjaolul, et hetkel kinnistu suhtes ei ole konkreetset ostupakkumist ning olukord kinnisvaraturul on müümiseks ebasoodne, siis ei ole otstarbekas määrata kohtulahendis konkreetset summat kinnistu võõrandamiseks. Avaldajatel on seadusest tulenev kohustus tegutseda alaealise poja huvides ning mitte kahjustada seeläbi alaealise varalisi huve. Viimsi vald Viimsi Vallavalitsuse kaudu esitas kohtule 15.03.2012 oma arvamuse, mille sisu oli järgmine. Viimsi Vallavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuamet on tutvunud kohtumäärusega nr. 2-12-7041 ja EB ik. XXX ning EB ik. XXX (edaspidi avaldajad või vanemad) avaldusega kohtult nõusoleku saamiseks alaealise HB ik. XXX (edaspidi H või avaldajate poeg) nimel tehingute tegemiseks. Sotsiaal- ja tervishoiuameti lastekaitse spetsialist Katrin P on avalduses toodud asjaolude täpsustamise eesmärgil vestelnud avaldajatega ja palunud esitada lisadokumente. Avaldajad soovivad müüa kinnistu aadressiga XXX. Kinnistul on kaks omanikku: avaldajate 3 Kohtuasi 2-12-7041 täisealine tütar KB (1/2 kaasomandist) ja alaealine poeg HB(1/2 kaasomandist) (Lisa 1). XXXviis lastekaitse spetsialist Katrin Pent koos avaldajaga EB läbi kinnisvara ülevaatuse XXX. Kinnistu suurus on 1116 m2 , millest 100% on elamumaa. Kinnistul asub elumaja üldpinnaga 135,2 m2 , elamispinnaga 76,2 m2 ning majas on 5 tuba, köök ja vannituba. Keldrikorrusel asub keskkütte ruum ja küttesüsteem töötab maagaasiga, soojavee süsteem boileriga. Kuna elumaja on seisnud aastaid kütmata ja remontimata, siis osaliselt vajaksid toad kapitaalremonti (vahetada põrandad, puudub köögimööbel ja -tehnika). Uued aknaraamid ja plekist katusekate paigaldati 2005-ndal aastal. Avaldaja sõnul piisaks siseruumide elamiskõlblikuks taastamiseks osaliselt sanitaarremondist. Elumaja seisab kasutuseta alates 2007-nda aasta suvest. Kuni selle ajani elas majas MAB, kes suri XXX. MAB oli alaealise HB vanaisa. 09.03.
2. viis lastekaitse spetsialist Katrin Pent läbi vestluse alaealisega HB. H on hetkel 14-ne aastane noormees ja õpib XXX. Koolis läheb tal keskmiselt. Praeguses kodus XXX on H omaette tuba ja ta on oma elukorraldusega rahul. H sõnul ei ole ta elamus XXX, mille omanik ta koos vanema õega on, kunagi elanud. Seetõttu ei ole tal seoses vanaisale kuulunud majaga emotsionaalseid mälestusi ning ta ei soovi sinna ise elama asuda. H kinnitab, et on kinnistu müügiga nõus ja on teadlik, et müügist saadavast rahasummast (v.a. müügilepingu sõlmimisega kaasnevad kulud) ½ kantakse tema pangakontole või paigutatakse krediidiasutuses tema hoiu- või väärtpaberikontole. 09.03.
3. toimus vallavalitsuses vestlus ühega avaldajatest. Avaldaja EB kinnitab, et tema lastele kuuluv kinnisvara aadressil XXX, on aastaid seisnud kasutuseta ja elumaja laguneb ning vara väärtus kahaneb pidevalt. Avaldajad koos mõlema lapsega elavad alates 2006-ndast aastast Viimsi alevikus aadressil XXX, millise pindala on 1415 m2 , eluruumide üldpind 186,6 m2 , millest elamispinda on 91,5 m2 (5 tuba) ja krundil paikneb garaaž 23,6 m2 (lisa 2) . E-kinnistusraamatu andmetel on Viimsi alevikus XXX asuva kinnistu omanik H isa, avaldaja EB. Kinnistu on koormatud kahe hüpoteegiga: summas 864
4. – EEK-i ja 260 000.- EEK-i aktsiaselts Hansapank kasuks alates 2003-ndast aastast (lisa 2 lk. 4). EB sõnul on elamus XXX tee 10 piisavalt ruumi kõikidele pereliikmetele ja neil puudub soov ning vajadus investeerida XXX asuva elamu elamiskõlbulikuks taastamisse. Samas kaasnevad tühjalt seisva kinnistu hooldamisega ja säilitamisega pidevad kulutused. EB kinnitab, et perekond on majanduslikult piisavalt kindlustatud ja kinnistu XXX müügist saadavat tulu ei ole vaja kasutada poja H ülalpidamiseks ega tema igapäevaste kulude katmiseks. Viimsi Vallavalitsus eestkosteasutusena lähtub arvamuse andmisel TsMS § 550 lg 1 p 6 ja TsMS § 552 lõikest 2, mille kohaselt küsib kohus valla- või linnavalitsuse seisukohta eestkostet puudutavas menetluses. Perekonnaseaduse (

) § 131 lg 1 kohaselt lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja.

§ 187

kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust, käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi üleandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, üleandmisele või lõppemisele suunatud nõuet.

§ 183

sätestab, et eestkostja on kohustatud valitsema eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega, säilitama seda ning võimaluse korral suurendama. Eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.

§ 186

lg 1 kohaselt juhul, kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Võttes arvesse kogutud informatsiooni ja õigusaktides sätestatut arvab Viimsi Vallavalitsus, et avaldajate soov võõrandada lastele kuuluv kinnisvara aadressil XXX on põhjendatud, kuna hetkel ei ole alust arvata, et tehingu tegemine kahjustaks alaealise H huve ja tehingust 4 saadavaid rahalisi vahendeid ei kasutata tema huvides. Uskudes avaldaja väidet, et tema ega tema lapsed ei vaja kinnistut oma perele igapäevaseks kasutamiseks ega elamiseks, ei ole otstarbekas jätta kinnistul asuv elamu tühjana seisma. On ebamõistlik tasuda tühjalt seisva hoone säilitamiseks vajalikke jooksvaid kulutusi või teha suuri lisakulutusi elamu, mida perekond ei kasuta, renoveerimiseks. Kuna kogutud info põhjal võib järeldada, et pärast kinnisvara võõrandamist ja kõikide tehingu objektiks oleva kinnisvaraga seotud nõuete täitmist, ei ole pärast tehingu teostamist järelejäävat raha vaja H ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, leiab Viimsi Vallavalitsus et avaldaja peab selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Arvame, et alaealise huvide kaitseks oleks mõistlik kohustada avaldajat nõusoleku andmise määruses, kui kohus nii otsustab, esitama kohtule ka aruanne selle kohta, kui palju raha kinnisvara võõrandamisest saadi ning kuhu ja millistel tingimustel see paigutati, sealhulgas kontode numbrid ja kontode omanike andmed. Kohus on menetlusosalised ära kuulanud. EB saatis kohtule oma kirjaliku seisukoha, milles teatas järgmist. HB(isikukood XXX) ja KB (isikukood XXX) kuulub kaasomandina (kummalegi omanikule kuulub ½ suurune mõtteline osa) kinnistu, asukohaga XXX (registriosa nr XXX). See kinnistu on olnud EB lapsepõlvekodu, kuid aastast 2007. on seisnud tühjana, kuna suri EB isa MB. Avaldajad ega nende pere, sh HB ega KB ei ole seda kinnistut kasutanud elukohana alates aastast 2003, kuna uus elukoht on Harjumaa Viimsi vald Viimsi alevik XXX asuv kinnistu, mis kuulub EB. Kinnistu, mida soovitakse võõrandada, paiknev elamu vajaks suuri investeeringuid, et muuta see elamiskõlblikuks. Lapsed on olnud arvamusel, et on vaja see kinnistu müüa, sest kumbki neist ei ole planeerinud sinna rajada oma elukohta ning EB ise olen samal seisukohal, sest elamu olukord muutub iga aasta halvemaks ja seeläbi ka kinnistu väärtus tõenäoliselt langeb. Ta leiab, et nimetatud kinnistu tuleks müüa. Kertu B on kohtule saadetud e-kirjas kinnitanud, et kinnistu asukohaga XXX Harjumaal, mille kaasomanik tema ½ mõttelises osas on, tuleks realiseerida (võõrandada müügi teel), kuna ka tema ei soovi sinna elama asuda ja praegu juba on kinnistul asuv maja halvas seisukorras ning vajaks kordategemiseks suuri rahalisi kulutusi. Kohus kuulas kohtumajas vahetult ära ühe avaldajatest (Eve B ) ja alaealise HB , kellele kuuluva varaga soovitakse tehingut teha. EB avaldas, et jääb tervikuna avalduse juurde ja soovib, et kohus nõusoleku annaks. HB avaldas kohtunikule, et ta on nõus, et temale ½ mõttelises osas kuuluv vara, XXX asuv kinnistu, müüakse ära ja raha, mis on tema osa, paigutatakse tema pangaarvele. Kohtumääruse põhistus

§ 131

lg 1 kohaselt peab vanematel olema kohtu nõusolek lapse nimel tehingute tegemiseks, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja.

§ 187

p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnistamisõigust. TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. 5 Kohtuasi 2-12-7041 TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust.

§ 187

kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja, kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet, kohustuda tegema eelnevalt nimetatud käsutusi, sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut ega anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.

§ 188

lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eeskostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara ja pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa ning p 2 järgi ei või sõlmida pärandvara jagamise lepingut.

§ 206

lg 1 alusel peab eestkostja kaitsema eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve ning on

§ 207lg 1 kohaselt oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja.

Kohus leiab, et ei esine takistusi puudutatud isiku nimel tehingute tegemiseks. Kohus on seisukohal, et avaldajatele tuleb anda nõusolek oma alaealise poja HB nimel tehingute tegemiseks. Taotletavad toimingud lähtuvad eestkostetava huvidest ja on tema õiguste kaitsmiseks vajalikud. Avaldajad – HB seaduslikud esindajad, kellele kuulub nende alaealise poja HB isiku- ja varahooldusõigus, võivad müüa HB kuuluva kinnistu kaasomandiosa, kuid peavad müügist saadud raha, millest on maha arvestatud müügilepingu sõlmimise kulud, paigutama krediidiasutuse hoiu- või väärtpaberi HB kontole, kusjuures nad ei või seda käsutada ilma kohtu nõusolekuta. Menetluskulude jaotamine Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise huvides ja kohus määras alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda, avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja kõik muud menetluskulud aga avaldaja kanda. Raivo Einula 6