KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks
- märtsil 2012.a. tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-11-36467 Tsiviilasi RT hagi TT vastu elatise suuruse muutmiseks Tsiviilasja hind 946,98 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja RT(ik XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja NN(ik XXX, elukoht XXX) Hageja nõustaja Vjatšeslav V Kostja TT(ik XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja advokaat Katri Koitver esindajad Menetluse liik Asja arutamine kohtuistungil 28.02.2012.a. RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Muuta Harju Maakohtu 26.10.2010.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-33250 kinnitatud ja poolte vahel kompromisslepingus kokkulepitud RT, sünd XXX.a., ülalpidamiseks TT poolt makstava elatise suurus ja mõista TT välja RT kasuks elatist 168,75 eurot kuus alates 03.08.2011.a. kuni RT 18-aastaeks saamiseni.
- Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on TT kohustatud kohtuotsuse p-s 2 märgitud rahalised kohustused täitma NN arvelduskontole nr XXXXXXX Swedbankis iga jooksva kuu 15.-daks kuupäevaks märkides makse selgitusse „RT elatusraha“. Menetluskulude jaotamine.
- Jätta RT menetluskulu 91,5 % ulatuses tema enda kanda ja 8,5 % ulatuses TT kanda.
- Jätta TT menetluskulu 8,5 % ulatuses tema enda kanda ja 91,5 % ulatuses RT kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotamise kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
- TT ja NN kooselust sündis XXX.a. poeg RT.
- RT elab koos oma ema NN kahekesi aadressil XXX.
- Harju Maakohtu 26.10.2010.a. kohtumäärusega tsiviilasjas 2-10-33250 kinnitati NN ja TT vahel sõlmitud kompromissleping, mille kohaselt maksab TT oma poja RT ülalpidamiseks igakuiselt elatist 2500.- krooni kuus. Lisaks igakuisele elatisele kohustus TT tasuma 10 kuu jooksul võrdsetes osades elatise võla, mis seisuga 01.10.2010.a. moodustas summa 17.500.krooni. Kostja on oma kompromisslepingus kokkulepitud kohustusi täitnud. Hagiavaldus ja selle põhjendused.
- 03.08.2011.a. kohtule esitatud hagiavalduses palub NN suurendada TT alaealise lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatist 265.- euroni kuus. Tulenevalt
- juulist 2010.a. jõustunud perekonnaseadusest, mille kohaselt mõistetakse elatis alates nimetatud kuupäevast välja alaealise lapse kasuks, võttis kohus menetlusse RT hagi TT vastu elatise suuruse muutmiseks.
- Hageja hagiavalduses väidetu kohaselt kulub RT ülalpidamiseks kuus 530.- eurot ning kulutused koosnevad eluasemekulust 150.- eurot, söögirahast 150.- eurot, kulutustest riietele ja jalanõudele 30.- eurot, lapse tervishoiuga seotud kulutustest 30.- eurot, vaba aja veetmisega seotud kulust 30.- eurot, harrastustega seotud kulust 30.- eurot, kulutustest haridusele 50.- Lk 2
(6)eurot, transpordikulust 10.- eurot , telefoni kasutamisega seotud kulust 25.- eurot ja muudest kuludest 25.- eurot. Lapse emal sissetulekud puuduvad.
- Kohtuistungil seletatu kohaselt jätkus lapse ülalpidamiseks isa poolt makstud elatisest senini kuni isa tasus ka elatise võlga nagu kompromisslepingus kokku oli lepitud. Pärast elatisevõla kustutamist, TT poolt makstavast elatisest enam lapsele ja emale ei jätku. Vastuseks kohtule selgitas hageja esindaja kohtuistungil, et võrreldes ajaga mil esialgselt elatis kokku lepiti, on kasvanud lapse kulud seoses jalgpallitreeningutel käimisega (varem oli treening tasuta, nüüd maksab 32.- eurot kuus + spordiriietuse ostmise kulu + turniiridel osalemise tasu), koolikohustuse täitmisega (varem käis klass ekskursioonidel 1 kord veerandis, nüüd peaaegu igal nädalal + iganädalased inglise keele tunnid individuaalõppes, mille maksumuseks on 10 € 1,5 tunni eest) ning kasvanud on ka lapse söögiraha, sest laps teeb sporti, kasvab kiiresti ja tal vahetuvad purihambad, millest tulenevalt vajab ta korralikku toitu ning vähemalt 1 liitrit piima + kohupiima päevas.
- Oma nõude tõendamiseks esitas hageja Harju Maakohtu 26.10.2010.a. kohtumääruse tsiviilasjas 2-10-33250, millega kompromiss NN ja TT vahel elatise vaidluses kinnitati, RT sünnitunnistuse, Eesti Töötukassa tõendi selle kohta, et NN on töötuna arvele võetud alates 14.06.2010.a., hageja ja hageja esindaja elukohatõendi, RT elektroonilise lennupileti, piletid kultuuriürituste (etendused, kino) külastamiseks, KS piletid, ostutšekid kauplustest, hageja esindaja pangakonto väljavõtte, Sotsiaalkindlustusameti tõendi hagejale makstava peretoetuse kohta, Maksu- ja Tolliameti tõendi, et NN ei ole 2010.a. maksustatavat tulu saanud ja kinnistusraamatu väljavõtte korteriomandi XXX, Tallinnas kuulumise kohta NN. Vastuväited hagile.
- TT vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt väitis hageja alles 26.10.2010.a., kui esialgse hagi kostja vastu kohtusse esitas, et lapse ülalpidamiseks kulub 5000.- krooni ehk 319,56 eurot kuus. Aasta hiljem käesolevat hagi esitades on lapse kulutused hageja väidetel kasvanud juba 530 euro ehk 8292,70 euroni kuus. Kostja on seisukohal, et hageja on lapse kulutused ülepaisutatud ning võimatu on, et need on ühe aastaga nii palju kasvanud kui hageja väidab.
- Kostja on seisukohal, et PkS § 99 kohaselt on elatise väljamõistmise eesmärk lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Kostja poolt makstav elatis on selle hagejale taganud. Kostja seevastu lahkus pärast NN kooselu lõppu nende ühisest elukohast nö „kaks kätt taskus“ jättes kõik kooselu ajal muretsetu poja ja tema ema kasutada. Kostjal tuli kõik asjad, s.h eluase soetada, milleks omakorda pidi ta võtma laenu. Hageja ema NN ise aga ei tööta ja töötas üldse viimati enne lapsehoolduspuhkusele jäämist, s.o. 12 aastat tagasi. Kostjale teadaolevalt tegeleb hageja esindaja tasu eest koertele hooldusteenuse pakkumisega millega tagab endale piisava sissetuleku, mistõttu puudub tal vajadus tööle asuda. Lk 3
(6)- Koos vastusega hagile esitas kostja dokumentaalsete tõenditena AS LTK tõendi AT raseduse kohta, Perekonnaseisuameti tõendi TT ja AT abielu sõlmise kohta ja KÜ XXX poolt TT esitatud arve. Kohtuotsuse põhjendused
- Tulenevalt asjaolust, et kehtivas perekonnaseaduses puudub regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta, juhindub kohus käesolevas perekonnasjas kohtuotsuse tegemisel menetlusõiguslikult Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § TsMS § 459 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (P 2). Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Elatise suuruse muutmist reguleerib ka TsMS § 497, mis sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. Otsuse langetamisel käesolevas vaidluses juhindub kohus ka Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks TT oma pojale RT on, PkS § 99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid, PkS § 100 lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1). Tulenevalt asjaolust, et alates 01.07.2010.a. kehtiva PkS § 99 kohaselt ei ole vanema varaline seisund asjaolu, mida tuleks arvestada väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel alaealise lapse ülalpidamiseks, vaid PkS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vt Riigikohtu lahend 32-1-33-11 p 20), asub kohus seisukohale, et ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamisel ei oma vanemate varaline seisund ülalpidamise suuruse kindlaksmääramisel tähendust.
- Eeltoodust tulenevalt kontrollib kohus kas RT ülalpidamiskulud on võrreldes
- oktoobriga 2010.a. suurenenud, mis saaks olla väljamõistetava elatise suurendamise aluseks. Hageja väidetel koosnevad tema ülalpidamiskulud RT eluasemekulust 150.- eurot, söögirahast 150.- eurot, kulutustest riietele ja jalanõudele 30.- eurot, lapse tervishoiuga seotud kulutustest 30.- eurot, vaba aja veetmisega seotud kulust 30.- eurot, harrastustega seotud kulust 30.- eurot, kulutustest haridusele 50.- eurot, transpordikulust 10.- eurot , telefoni kasutamisega seotud kulust 25.- eurot ja muudest kuludest 25.- eurot ning moodustavad kokku summa 530.- eurot. Lk 4
(6)Kostja on seisukohal, et hageja on lapse kulutused ülepaisutatud ning võimatu on, et need on ühe aastaga nii palju kasvanud kui hageja väidab. Kohus asub seisukohale, et see, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, samuti riideid ja jalanõusid, mis tulenevalt lapse kasvamisest vajavad sagedast uuendamist, on üldtuntud asjaolud, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Arvestades toidukaupade maksumust jaevõrgus Tallinnas ning jaekaupade hindu kaubandusvõrgus peab kohus põhjendatuks 12- aastase poisslapse toidurahaks kuus 100.- eurot ja tema vajalike riietega ja jalanõudega varustamise kuluks 30.- eurot. Kohus on seisukohal, et 100.- euro eest kuus on võimalik pakkuda RT täisväärtuslikku toitu, mida kasvav organism vajab, s.h. piimatooteid, juurvilju, puuvilju, mahlu ning ka maiustusi. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks saab lisaks eelpooltoodule pidada ka lapse kulutusi tervishoiule, sest hageja elab kliimas kus esinevad sagedased viirus- ja külmetushaigused, milliste ravimisega kaasnevad kulud, kuid sellele kuluartiklile peab kohus põhjendatud kuluks 15.- eurot kuus, sest on vähe tõenäoline, et 12-aastane noormees haigestub igas kuus. Arvestades hageja pangakonto väljavõtteid, mis väidetavalt tõendavad lapse eluasemekulu ning milliste kohaselt tasub hageja keskmiselt kuus KÜXXX 100-130 eurot majandamiskulude katteks + AS-le S 25-35 eurot ning AS-EE 11-30 eurot, ning seda, et RT elab koos emaga kahekesi aadressil XXX, Tallinnas, mille üle vaidlus puudub, on lapse põhjendatud eluasemekulu kuus 82,50 eurot, mitte 150.- eurot nagu väidab hageja. Kohus nõustub hagejaga, et 12-aastasel noormehel on ilmselgelt kulud ka seoses vaba aja veetmisega ja harrastustega. Nimetut tõendavad ka hageja poolt esitatud kultuuriürituste piletid ning maksekorraldused mis tõendavad, et maksja Toomepuu on tasunud MTÜ J 32.eurot RT treeningul osalemise kuutasu, 5.- eurot turniirimaksu ning ostnud võistlusvormi ja tasunud kuumaksu kokku 78.- eurot. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja harrastustega tegelemise põhjendatud kuluks kuus on 40.- eurot, millele lisandub vaba aja veetmise kulu 15.- eurot seoses kinos või muudel kultuuriüritustel käimisega. Kohus on seisukohal, et hageja põhjendatud kulude hulka tuleb pidada ka transpordikulu 10.eurot ja mobiiltelefoni kasutamisega seotud kulu 25.- eurot, sest tavapäraselt on vaja igal koolilapsel kasutada aegajalt ühiskondlikku transporti, milleks on vaja lunastada kas pilet või osta sõidukaart, samuti ei saa mobiiltelefoni kasutamist pidada 12-aastase poisi puhul liigseks luksuseks. Kohus nõustub hagejaga, et lapsel on kulutused ka seoses koolikohustuse täitmisega, kuid asub seisukohale, et hageja väide nagu käiks ta igal nädalal klassiekskursioonil ning õpiks individuaalselt inglise keelt, mille tund maksab 10.- eurot, on paljasõnaline ja tõendamata. Kuna üldtuntud asjaoluks on see, et lapsed käivad klassi- ja/või kooliüritustel, millega kaasnevad kulutused ning koolis õppivale lapsele on vaja osta ka kantseleitarbeid, peab kohus hageja koolikohustuse täitmisega põhjendatud kuluks kuus 20.- eurot. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et RT igakuine põhjendatud ülalpidamiskulu kuus on 337,50 eurot, millest kumbki vanem peab kandma ½ ehk 168,75 eurot. Kuna hageja poolt kohtule esitatud NN pangakonto väljavõte tõendab, et TT on igakuiselt kandnud oma lapse ülalpidamiseks hageja seadusliku esindaja pangakontole 160.- eurot, Lk 5
(6)kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ja kostjalt elatis väljamõistmiseni alates hagi esitamisest summas 168,75 euroni. Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
- Kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel Eesti Töötukassa tõendi selle kohta, et NN on töötuna arvele võetud alates 14.06.2010.a., Maksu- ja Tolliameti tõendi, et NN ei ole 2010.a. maksustatavat tulu saanud ja kinnistusraamatu väljavõtte korteriomandi XXX, Tallinnas kuulumise kohta NN ja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla tõendi AT raseduse kohta, Perekonnaseisuameti tõendi TT ja AT abielu sõlmise kohta ja KÜ XXX poolt TT esitatud arve, sest nimetatud tõendid ei ole asjakohased ei hagi aluseks olevate asjaolude ega ka vastuväidete tõendamisel või tõendavad need asjaolusid, mis ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Menetluskulude jaotamine.
- Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi 8,5% ulatuses, jäävad RT menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt 91,5 % ulatuses tema enda kanda ja 8,5 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskuludest 91,5 % RT kanda ja 8,5 % kostja enda kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
- Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt sellest, et hageja esitas kohtusse hagi kus palus igakuist elatist suurendada 159,78 eurolt 265.- euroni ehk 105,22 euro võrra, on käesoleva tsiviilasja hind 946,98 (9 x 105,22) eurot. Kohtunik: Lk 6
(6)