Obsah (6)

§ 5§ 230§ 231§ 367§ 162§ 174

2-11-43572 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 21. märts 2012, kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-4357

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Pooled on ära kuulatud 23.02.2012 istungil. Pooltele on antud võimalus enda seisukohtade esitamiseks ka kirjalikult. 8. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 9.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta 2 2-11-43572 faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Hageja ja kostja sõlmisid 10.11.
2. a. üürilepingu (tl 25-28). Alates 22.04.2011 on leping lõpetatud poolte kokkuleppel (tl 31). Üüri- ja kommunaalkulude võlgnevuse olemasolu ja suurust kostja oma vastuses ei vaidlusta, ärakuulamisel on kostja teatanud, et selles osas vastuväiteid tal ei ole.
3. Kostja vastuväited remondikuludele on antud juhul asjassepuutumatud. Hagiavaldusest, selle lisadest ning hageja ärakuulamisel esitatud seisukohtadest nähtub, et hageja on remondikulude nõudest loobunud ja remondikulusid kostjalt ei nõua. Käesolevas hagis esitatud nõue koosneb üksnes üüri- ja kommunaalkulude võlgnevusest ning sellelt võlgnevuselt arvestatud viivisest. Kuivõrd kostja sellele nõudele vastu ei vaidle, loeb kohus

§ 231

lg 2 ja 4 ning esitatud tõendite (tl 39-45) alusel nõude ning selle aluseks olevad asjaolud tuvastatuks.

1. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 13 lg 1 järgi võivad pooled lepingu lõpetada kokkuleppel. Kui pooltel seejuures sõnaselget kokkulepet nõuetest loobumise kohta ei ole (VÕS § 207), ei vabasta lepingu lõpetamine pooli lepingu kehtivuse ajal tekkinud kohustustest. Üürilepingu p 3.1, 3.3 ja VÕS § 271 ning § 292 lg 1 kohaselt oli kostja kohustuseks tasuda hagejale üüri ning kõrvalkulude eest. Asjas on tuvastatud (käesoleva otsuse punkt 11), et kostja eelnimetatud kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ning hagejale on tasumata 881,55 eurot. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
2. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tõenditega on leidnud tõendamist kostja poolt tasumisele kuuluvad summad üüri ja kõrvalkulude eest. Seega on kohus seisukohal, et on põhjendatud kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 881,55 eurot. Vastavalt lepingu p-le 3.8 on hageja arvestanud kostja võlgnetavalt summalt viivist 0,1% päevas alates 30.06.2011 kuni 14.12.2011 summas 147,84 eurot. Kohus nõustub hageja arvutustega. Lisaks nõuab hageja

§ 367

juhindudes kostjalt pärast hagiavalduse esitamist sissenõutavaks muutuva viivise tasumist. Esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kostja viivist tasunud. Kohus leiab, et ka viivisenõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt välja mõistmisele. Menetluskulud 14. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maire Lukk Kohtunik 3