2-11-45486/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 02.04.2012, Tallinnas Tsiviilasja number 2-11-45486 Tsiviilasi AS hagi IS vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1305 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: AS (isikukood XXX elukoht XXX) esindajad Hageja seaduslik esindaja: AS (XXX) Kostja: IS (isikukood XXX5, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 28.03.2012 Istungil viibinud isikud Hageja seaduslik esindaja AS Resolutsioon

1. Hagi rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
2. Välja mõista kostjalt IS hageja AS kasuks hagiavalduse esitamisest kuni käesoleva aasta märtsikuu lõpuni s.o perioodi 01.01.2012 kuni 31.03.2012 eest 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot.
3. Välja mõista kostjalt IS igakuine elatusraha hageja AS kasuks 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot kuus alates 01.04.2012.a. kuni AS põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
4. Indrek Sepp on kohustatud temalt kohtuotsuse punktis 3 väljamõistetud elatusraha üle kandma AS arvelduskontole Nordea pangas, a/a XXXXXXXX iga jooksva kuu 10-daks kuupäevaks märkides maksekorralduse selgitusse „AS elatusraha“.
5. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes TsMS § 448 lg
6. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik. AS ja IS kooselust sündis XXX.a. poeg AS. Laps elab koos emaga. AS esitas oma seadusliku esindaja AS kaudu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse IS lapse ülalpidamiseks elatise saamiseks. Tulenevalt asjaolust, et Indrek Sepp esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitatud avaldusele, lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis AS nõude IS vastu Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on IS poolt AS makstav elatis ebapiisav või ebaregulaarne. Kostja on tasunud elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära, mis ei ole lapse vajadusi arvestades piisav. Selleks, et raha kokkulepitud kuupäevaks (20-daks) kostjalt saada, on hageja esindaja pidanud kostjale saatma sõnumeid või helistama ja paluma, et kostja ei unustaks ülekannet teha. Kostja on tasunud elatist viimase poole aasta vältel järgnevalt: 21.07.11 - 130.00 eurot; 27.09.11 - 125.00 eurot; 28.10.11 - 130.00 eurot; 05.12.11 - 260.00 eurot. Pikka aega ei osalenud kostja lapse ülalpidamises üldse. Kuna sellel perioodil olid hagejal endal piisavalt suured võimalused, et tagada lapsele kõik vajalik ning harjumuspärased hüved, ei nõudnud ta kostjalt elatist. Alates 27.04.2011 on hageja teise lapsega kodune ning alates 08.06.2011 on hageja sissetulekuks miinimum vanemahüvitis ning lastetoetus. Hageja õpib viimast õppeaastat Vääna Mõisakoolis (algkool), kuid järgmisest õppeaastast on hageja sunnitud kooli vahetama, mis tõenäoliselt toob kaasa ka kulude suurenemise. Kuni 2011 aasta alguseni käis hageja ka motokrossi trennis. Hageja pidi hoolitsema transpordi eest ja kostja kohustuseks oli maksta trenni tasu. Kuna kostja jättis kohustuse osaliselt täitmata, ei saanud hageja enam trennis käia. Võimalusel jätkaks hageja motokrossi treeninguid. Hageja palub välja mõista IS elatis AS kasuks alates 01.01.2012 145.00 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Samuti palub hageja seaduslik esindaja elatise kandmist AS isiklikule arvele Nordea pangas, a/a XXXXXXXXXXX. Kostja vastuväited Kostja tunnistab tema vastu esitatud nõuet ja võtab hagi õigeks. Kostja ei oma vastuväiteid hageja esitatud faktiväidete suhtes. Kostja palus vastuses lahendada asi kompromissi sõlmimisega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. 28.03.2012 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud, seega puudus kohtul võimalus lahendada asi kompromissiga. Kohtuotsuse tegemisel käeolevas perekonnavaidluses juhindub kohus Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 ja 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja Indrek Sepp oma alaealisele pojale AS on, PKS § 99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid, PkS § 100 lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1). TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kooskõlas TsMS § 440 lõikega 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. 13.03.2012 vastuses kohtule võttis kostja hagi omaks ja tunnistas tema vastu esitatud nõuet elatise tasumiseks. Kohus võtab kostja hagi õigeksvõtu vastu, kuna hagi õigeksvõtt ei kahjusta mingil moel hageja huve. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes PKS § 100 tuleb kostjalt IS välja mõista igakuine elatusraha hageja AS kasuks 145 eurot kuus alates 01.04.2012.a. kuni AS põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. Hageja esindaja selgituste kohaselt on hageja käesoleval aastal maksnud hageja ülalpidamiseks elatist märtsi kuus 200 eurot. Hageja on palunud kostjalt hageja kasuks elatise välja mõista igakuiselt 145 euro ulatuses. Seega tuleb kostjal täiendavalt perioodi 01.01.2012 kuni 31.03.2012 maksta elatist hagejale 235 eurot (3x145-200=235 eurot). Kohtuotsuse täitmine TsMs § 468 kg 1 punkti 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Käesoleval juhul on kostja hagi õigeks võtnud, seega on käesolev otsus tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotamine. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Pooled ei ole käesolevas kohtuvaidluses kandnud ka kohtuväliseid kulusid. Tsiviilasja hinna määramine. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis summas 145 eurot kuus, on käesoleva tsiviilasja hind 1305 eurot (9 x 145). Moonika Tähtväli kohtunik